V päev: poolakate katsevõistlus EYOC 2016 kõrvalmaastikul

EYOC 2016 tavaraja kõrvalmaastik

Laupäeva õhtune treening oligi just laupäeval toimuva katsevõistluse tõttu vähe kergem. Meie ööbimispaigast maastikule oli umbes 3 km pikkune tee. Võistluskeskusesse viiv tee viis pikalt mäkke ja stardipaik oligi mäe otsas. Metsaks oli pöögimets, kohati kohtas ka kuuski, alusmets peaaegu puudus. Nii, et kel jaksu on, sel takistusi pole. Kaarel saavutas M16 klassis 3 koha.

Kaarel startimas

enamus Poola postitustes esitatud piltidest on just selle mehe tehtud

Edasine plaan oli selline, et peale õhtust treenigut hakkame tagasi kodupoole sõitma, kuid tagasitulles selgus tõsiasi, et õhtuse treeninguplaanidPoola postituses on edasi lükatud esmaspäevaks. Põhjus: väsimus.  Meie saime kaardid kätte ja otustasime ikkagi enne ärasõitu veel maastiku ülevaadata. Kaardiks oli hommikune maastik, kus kaardil oli kujutatud ainult reljeef, teed ja värvid olid ära võetud.

M16 klassis jooksis Kaarel välja Poola koondisekoha

veel üks näide metsast

Tagasisõidul oli meil ainult üks eesmärk - rekkavabalt läbida Poola. Kuni pühapäeva südaööni on Poolas rekkatel liikumine keelatud. Poola-Leedu piirile jõudsimegi südaööks, kuid päris rekkateta me ei pääsenud, sest vargsi ja vähehaaval hakkas neid sõiduriistu teedele tekkima juba varem.

Poola oli väga vahva ja treeninglaager väga vajalik. Ainult need Poola teed on üks kannatusterada.

VI päev : sprint Przeworskis

Hommikupooliku oli vaba, sest sprindistardid algasid alles kell 13. Nii me kasutasimegi Margitiga vabadust ning sõitsime linna poodlema. Ühtteist huvitavat me ikka poest saime: ninninänni kodustele, mõned hilbud jms. Hinnad olid head, miks mitte siis osta, kui niikuinii neid vaja läheb. Nippinappi väljasõiduajaks jõudsime tagasi. Sprint toimus Przeworski linnas, umbes 30 minuti sõidu kaugusel. Laupäeval oli ülepoolaline orienteerumispäev ja kõikjal korraldati igasugu võistlusi ja üritusi nii see sprint meie laagrirahva programmi sattuski. Andres jooksis välja teise koha. Kaarel turnis üle aedade ja võitles nõgestega (loodan, et ta kirjutab neist ise).

Poola treener

Pealelõunal käidi maja taga mäe otsas mänge mängimas, sealsamas, kus me Margitiga käisime. Meie neist mängudest osa ei võtnud. Margit otsustas vallutada vastas mäe ja mina kasutasin juhust ning olin rahulikult netis - kõik olid ju ära ja net toimis.

Meie maja

Mõni sõna toidust ja pererahvast: ööbisime nagu turismitalus, ainult maja oli kolmekordne. Kogu toitlustuse 30 inimesele tegi pererahvas ise: pereema, tema 2 last ja vist vanaema, aga vb oli üks abiks olnud naisterahvas ka  palgaline. Nagu ka varem sai mainitud, siis pererahvas peale poola keele miskit ei mõistnud - perepoeg küll oskas, kuid tema oli siis alati kadunud, kui meil köögist miskit vaja oli. Poola toidud olid väga head. Va. see soe müslipuder, mis mulle ei meeldinud, kuid teised ei kurtnud. Lihast pakuti ainult kanaliha. Huvitavad olid õhtusöögiks pakutud oamäärded leiva peale panekuks. Üks oli lihtsalt oamääre, kuid teisel päeval oli sinna lisatud päikesekuivatatud tomateid ja kõrvitsaseemneid.

III päev: 2x treeningud

metsaalune

stardiootel noored

Hommikune treening toimus Krasiczynis, sealsamas, kus neljapäeva õhtunegi treening. Kui neljapäeval oli kasutusel ainult jupike kaardist, siis reede hommikune tavaraja treening oli suuremal maa-alal ning treening oli võistluse formaadis. Igaüks sai stardiaja, rada tuli läbida "fullspeednomistake" stiilis. Rada oli tavaraja mõõtu, kuid punkte oli vähem ja etapid olid pikemad - nii harjutati rajavalikuid. Treeningutele minnes ja tulles olime viiekesi - nimelt saime endale reisikaaslase Maria. Teel treeninguile ja tagasi saime nii mõndagi teada Poolast ja poola keelest. Mõnedele meid huvitavatele küsimustele ei osanud Maria, aga vastata, sest tema oli pärit Poznani kandist, ning Ida-Poolat külastas ta esmakordselt. Nii ei saanudki me teada, miks ja mis toimus tee ääres olevates pühapaikades, kuhu inimesed kogunesid. 

Meie Margitiga otsustasime ka reede hommikul metsa minna. Võtsime 3 punkti ja tulime finishisse tagasi. Teel teise punkti jäime kinni mingisse vaarika-või kibuvitsa-või põldmarjavõssa. Igaljuhul läbipääs oli väga raske ja käed olid okkaid ja kriimustusi täis. Otsustasime, et rohkem me rohelisse oma nina ei pista ning tagasi finishisse läheme mööda teid. Metsas olles vaatasime üle tõusud ja maastikul olevad iseloomulikud uhtorud.

Peale lõunasööki käisime maja taga asuva mäe otsas. Mäge vallutas kummaline seltskond - mina olin kohvitassiga ja Margit kontskingadega. Meil polnud plaani nii kaugele minna, mõtlesime lihtsalt, et vaatame, kuhu see majast mööduv tee viib. Lõpuks läksime lauget tõusupidi pea kilomeetri jagu metsa. Metsas kohtasime metskitse.

Pealelõunane treening toimus kaardil, kust teed olid ära võetud. Mina otsustasin kasutada ainult teid ja nii ma ainult kahes punktis käidud saingi. 

Tutvumine Jaroslawi ja kaubandusega. II päev.

töökorras kaev linnatänaval

Peale väsitavat autosõidupäeva, lubasime endale pikema une, kuid mitte väga pika. Neljapäeva hommik oli meie reisiplaanis ainuke päev, mil saime endale lubada ühe linna- ja kaubandusepäeva. Laagrirahvas pidi jõudma kohale juba pealelõunal ja esimene treening oli kohe peale saabumist. Nii, et aeg polnud meil raisata. Pererahvas pakkus ka hommikusööki, milleks oli magus soe müslipuder koos võileiva kraamiga. Seda müsliputru saime igal hommikul.

Esimesena võtsime ette jalutuskäigu Jaroslawi linnas. Külastasime linnaväljakut ning turuplatsi ning ostsime esimesed "kodumaised" maasikad - just, just olime ju Poolas ja Poola maasikaid me ostsimegi. 

Peale esmatutvust linnaga suundusime tutvuma kaubandusega. Päeval oli ilm ilus, kuid tund enne poolakate saabumist hakkas sadama vihma. Vihma sadas ka siis kui treeningule hakkasime minema. Lubati teha lühem treening, et mitte noori ära külmetada.

Peale treeningut saabusime tagasi ööbimispaika, kus tekitasime pesujärjekorra. Nimelt oli meie suure kamba peale (tipp hetkel 30inimest) 3 dushi, kusjuures dush ja WC olid samas ruumis. Tagantjärele mõeldes suutsime pesukorrad kõik stressivabalt üle elada. Õhtul oli koosolek, kus tutvustati laagriplaane. Üllatav, üllatav poola keel on ikka vene keelega natuke sarnane, nii et kui teemat jagad ja osadest sõnadest aru saad , siis ühtteist õiget informatsiooni suutsime me poola keelsest koosolekust välja noppida. Vihma sadas ja sadas, kuid ilmateatele lootma jäädes, ootasime uueks päevaks ilusat ilma.

Reis Poolamaale. Esimene päev

majutuse reklaam

Vaade maastikule maja juurest

Päev algas väga varakult: Tallinnast alustasime Kaarliga Poolamaale teele hommikul kell:3. Kaarel, tema muidugi keeras magama ja mina sõitsin. Esimesks reisisihtpaigaks oli Riia bussijaam, kus kell 7 hommikul kohtusime oma reisikaaslaste Margiti ja Andresega. Sõita oli hea, sest teed olid peaaegu autovabad. Ka teetööd marsruudil Tallinn-Riia, väga edasiliikumist ei seganud, v.a 10 km Eesti piirilt Riia poole on teetööd, umbes 5 km lõigul. Ka hommikusi Riia ummikuid suutsime vältida, sest bussijaamas olime kell 7 ja koheselt alustasime ka kesklinnast väljasõitu. Linnast väljudes oli näha kuidas riialased ärkasid ja autodega linnapoole sõites ummukuid tekitasid. Meie pääsesime neist.

tee vastas mäele

Bauskas tegime esimese peatuse ja külastasime kohalikku Rimi. Sealne kaubandus suutis oma huvitava kaubavalikuga kohe meid üllatada. N: Rimi omatoodangu hulgas olid ülimaitsvad seemnepätsid, mis olid kui kuklid, kuid koosnesid ainult seemnetest, mis valem seemneid kuklis koos hoidis, jäigi meil arusaamatuks. Kotike pirukaid ja kohv teemoonaks kaasa ja nii me Lätist lahkusime. Leedust läbisõit oleks möödunud erilise tähelepanuta, kui mitte Panevezisest väljudes poleks meid teetöödega õnnistatud. Poolas - Suwalkis tegime Maci peatuse ning tegime autojuhtide vahetuse.

pererahva linnula

Järgmised, jumal teab, mitu tundi oli roolis Margit. Margiti juhtimisel jõudsime Lublinisse. Oh, need Poola teed on üks kannatusterada. Meie marsruudil kiirteid polnud, olid ainult linnad ja külad, kitsad teed ja rekkaautod, lisaks veel kiirusepiirang 50km/h. Möödasõita oli pea võimatu ja tegelikult ka pointless, sest ühest rekkast said mööda, selleks, et teise taha toppama jääda. Lublinis tankisime nii end kui ka autot. Poisse rõõmustasime pizzaga ja ise sõime hiinatoitu. Söök oli hea nii maitselt kui ka hinnalt. 

kuked pidasid korda majapidamise ja kanade üle

Edasi viimased napid 200 km. Valges sihtkohta Wola Wegierskasse, jõudmine oli juba lootusetu. Teglikult olid need viimased 200 km hoopis parema läbitavusega kui päevane tee. Nimelt: linnad olid, kuid autod ja inimesed olid justkui haihtunud, ei tea, kas neil oli mõni telesaade või palvustund, kuid sõita oli hea. Oma ööbimispaika me loomulikult ise üles ei leidnud ja mitmete helistamiste peale sõitsime oma külakeses edasi-tagasi ringi, kuni lõpuks otsiti meid mitme autoga mööda küla taga. Lõpp hea, kõik hea. Põhjus, miks me kui peata kanad ringi sõitsime, oli keelebarjäär. Nemad ei mõistnud peale poola keele muid keeli. Üritasime end vene ja inglise keele seguga arusaadavaks teha. Õnneks nad teadsid et me oleme tulemas ning seetõttu olid ettevalmistanud end meie püüdmiseks.

Võit geograafiaolümpiaadlil!

Kaarli võit tänavusel 8 klasside geograafiaolümpiaadil on mul kiirete asjatoimetuste tõttu siiani blogis ülesmärkimiseta jäänud, nüüd on see siis tehtud. 

Noormees suutis koduseid oma tulemusega tõeliselt üllatada. Meie teada, pole tal aega kooliski käia ja õppimisele ei suuda ta väga palju ajaresurssi jätta. Seetõttu oli vabariiklikus voorus esimese järgu diplomiga koju tulemine ikka täielik pauk! Olime mitu päeva keeletud. 

Võitu tähistasime ikka tordisöömisega, kuidas muidu. Väga tubli, Kaarel!

Ilves 3 , Tartumaal

1.päev Ilves 3 esimene võistlus päev algas pealelõunasel ajal ja seetõttu pakuti võistlejaile vähe lühemaid radu  - N21B raja pikkuseks oli kõigest 2,55 km, mille läbisin 44 minutiga. Hoolimata raja lühidusest suutsin endale lisameetreid kaardi pealt välja lugeda : esimese punkti asemel jõudsin teise (ok need olid lähestikku ka). Kolmandasse otsustasin minna ringiga   - tee asemel suundusin sihile. Ülejäänud punktid sain kätte lisakaarteta. Kaarel võitis M16 esimese päeva ja Liis oli N10NR tüdrukute hulgas kesksel positsioonil. 

2.päev  Teine võistluspäev pakkus võistlejaile pikemat rada kui esimesel päeval. Mind üllatati, aga 15000 kaardiga. Oma 3,7 km pikkusel N21B rajal suutsin taas vigu teha ning seda tegelikult kõige lihtsama punktiga, mis kaardil üldse oli KP72, mis asus kohe tee kõrval, sai minu kirsutnaelaks täna. Suurema mõõtkava tõttu arvasin, et punkt peab olema teest kaugemal , kuid võta näpust, polnud see teps mitte.  Aega kulus mul kogu raja läbimiseks 57:05. Liisu oli ka tubli, kuid Kaarlil teise päeva võistlus ebaõnnestus - võitjale Kristole, kogunes kaotus 6 minuti kanti.

Üheks päevaks sõitis Tartusse ka Andres, kes sai M35 raja läbis alla kahe tunni.

Terve pärastlõuna oli Liisul igav ja iga natukese ajatagant kostis magamiskotist järgmine jorin: "Tahan poodi! Millal me juba poodi läheme ?" Peale poeskäiku tsekkasin, mis neiu ostnud oli: mammamia!!, magusat, kleepuvat, toiduvärvilist õudust oli tema ostukott täis.

3. päev Mina rajale ei läinud ja chillisin lihtsalt võistluskeskuses. Need Vooremäe tõusud mind ei ahvatlenud ja nii ma metsa minemata jätsingi (teadlikult, juba registreerudes). Kaarlil ei õnnestunud taas oma jooksu joosta - rajal hakkas ninast verd jooksma ja pärast seda tegi ta veel vea otsa ka. Kolme päeva kokkuvõttes saavutas Kaarel III koha. Liisul tänane jooks ebaõnnestus ning Kadri ei saanud oma paraneva, kuid siiski valutava haava tõttu metsa minna, nii jäi temalgi 3 päev võistlemata.

Tulemused: