Ringreis läbi Klaipeda Poolamaale

 

Poolamaale mineku reisiplaanid on meil juba mitu aastat vaikselt meelesmõlkunud, kuid vahepealsed keerulised ajad reisimisel ei võimaldanud retke ette võtta. Samuti oli probleeme ühise vabaaja leidmisega. Kuid nüüd on minek.

Veljo töökaaslase soovil planeerisime oma reisi väikese kõrvalepõikega – esimese päeva sihtkohaks oli Leedi puhkuselinn Klaipeda. Pärnust alustasime sõitu juba varahommikul (kella 8 paiku). Teed olid laupäeva homikul ootamatult tühjad, ka teispool Eesti piiri, Lätimaal. Esimese peatuspaiga tegime Riias ühes väikeses kohvikus, hiljem seiklesime, sellekset saada Jelgavasse minevale teele, Liina Riia päevade kodupaiga  läheduses. Oli hea näha tuttavaid kohti. Rohkem Lätis peatusi ei teinud ja suundusime Leetu. Kohvipausi ja kellakäigu otsustasime teha Siaulais. Parkisime kesklinna ülikooli ette ja suundusime läbi kena kirikaia alla järve äärde. Koht torkas silma suurte kontrastidena – kohe kirikaia kõrval olid garaazid, lagunenud sõidutee, prügikastid ja viiekorruselised majad. Maastik oli orienteerumiseks paljulubav – seda, et seal on kaart olemas ja Kaarel seal isegi jooksnud, saime teada natuke hiljem. Tee alla randa viis meid läbi elamukvartali ja vana ajaloolise surnuaia. Huvitav oli, et ajaloolise surnuaia taga oli vabaõhukontsertala. Järveäärne oli hiljuti saanud uued puhkealad, jõulinnakud, laste mänguplatsid ja terviserajad. Tagasi kesklinna läksime mööga imelist trepikaskaadi, mis viis tagasi sinna kiriku juurde. Meil oli vaja veel kella käia ja kohvi polnud ka veel joonud, seega asusime kohvikute otsingule. Juba jõudsime imestada, et miks pole kohvikuid näha, kui sattusime  jalakäijate alleele. Jalutasime ja jalutasime kohvikute vahel kuni märkasime noortekampa lõbusalt üksteist tagaajamas ja lollitamas. 

Minu tähelepanu köitis, et noortel olid rinnas rinnanumbrid... tähelepanelikumalt vaadates saime aru, et tegu on orienteerujatega. Tegime nendega juttu ja saime teada, et oleme sattunud Leedu MV le sprindis (või oli see KNOCK-OUT) maastikkule. Nüüd oli siht selge, tuli minna võistluskeskusesse – asus see paarisaja meetri kaugusel. Oli seal aga rahvast, stardid olid just alanud. Jalutasime ringi, nägime punkte ja jooksjaid, Nägime ka juba lõpetanute kaarte. Endal oli mõtteis, et kuidas me selle küll maha magasime, et ei märganud seda varem, oleks ehk ennastki proovile pannud. Asjad on meil ju kaasas. (käisime Leedu o lehel eelnevalt) , Igaljuhul oli väga, väga lahe kohtumine.

Edasi  2h sõitu ja olimegi Klaipedas. Peatusime Veljo töökaaslase kodus, tõkkepuu taga asuvas uhkes 2 korruselises eramus. Õhtu viis meid Klaipeda vanalinna kanali, bastioni ja mere äärde. Nägime kaugusest Nida poolsaart, eelmisel korral nähtud purjelaeva, keskväljakut kus oli võistluskeskus 2016 aastal. Seekord jalutasime kanali ääreste kohvikute kõrval, istusime ja nautisime ilma ja inimesi. Laupäeva imeilus õhtu oli toonud päris palju rahvast  linna peale. Oli ilus õhtu. Hinnad on soodsamad kui Eestis.

Õhtul istusime veel verandal ja vestlesime perenaisega maast ja ilmast. Vestlus käis venekeeles, kuigi perenaine ise on ukrainlanna (pärit Odessast). Liina on Lätis, tal on koolilõpupidu, mis eelmisel 2 aastal ära jäi.

Täna on tulemas pikk sõidupäev. GPS näitab 8h. Sihtkohaks Gdynia.

Leesi pood - taas avatud

Meie pere on nüüd kaudselt poeomanik. Kogukonna liikmena sai ostetud osalus kinnistuostmiseks. Loodud MTÜ Leesi Tarwitajate ühisuse alt mindi edasi ja loodi poodi pidav MTÜ. Ise mul poepidamise soovi ei ole, kuid möödaminnes mõne ostu kindlasti sooritan. Ega see pood kergelt ei sündinud ja kasvuraskustest ei pääse nad samuti. Loodan, et ettevõtmine on jätkusuutlik ja kõik läheb sama kenasti kui esimsetel päevadel. Meedias on igaljuhul kõvasti juba kõneainet olnud. Loodan, et ka möödasõitjad jõuvad poodi kaema ja sisseoste tegema.

 03.07.20 olime kutsutud avamisüritusele Leesile. Läksime Liinaga kahekesi, sest ülejäänud olid mööda ilma laiali : Kaarel laagris ja Veljo - ikka merel.

Pood sai avatud ja esimesed sisseostud tehtud. Läksime palja käsi ja oma vajamineva toidupoolise saime ilusti vastavatud poest kätte. Kogukonnapoe avamise pidus olime mitu tundi -sai kaasinvestoritega juttu ajatud, söödud head ja paremat. Edu poele!

Parema ülevaate saab kui vaadata lisatud videoklippe.

Poe avamisel filmitut saab näha siit.

Duubli tehtud videolõik on leitav siit:  

495 päevane järjepidevus sai otsa :(

Pärnu-Laiuse-Tartu-Viljandi-Pärnu-Lavassaare vahelisel trassil saime kulgetud enne järjekordset merereisi. Neljapäeval olin töövarjuks ja reedel käisime välitöödel Lavassaares. Kaarel oli samal ajal Baltic Junior Cupil Leedus, kus tal õnnestus tulla m18 klassis 3 kohale. Edasi korjas Andres Kaarli peale ja koolivahereis viis nad Valgevenesse. Tulemused

Kuid kogu minu kirjutustuju sai täna ootamatu lõpu, kui oma Garmini äpist oma eelmise nädala tegemisi üle vaatasin. Nimelt minu 495 päevane 10000 sammu järjepidevus oli ootamatult 23.oktoobril katkenud, kui 10000 sammu asemel oli hoopis 9291 sammu. Kuidas see küll juhtus on minule arusaamatu, sest ma oma arust tegin oma normi ära. Igal juhul väga kurb on. Nüüd pean taas otsast alustama. Täna on 5 päev.

Libahundi jälg Aegnal ja Balti MV Leedus

Minu enda Libahundi jäljele minek realiseerus tegelikult viimasel minutil, kui Hp-Sport Team Jalutajate võistkonnas oli vaja asendusliiget. Ma ise aktiivselt võistkonda ei otsinud, kuid millegipärast olin kindel, et minemata mul ei jää. 

Hommikul viisin Liina kõige varajasemale laevale, ise läkisn koju tagasi, et minna teise stardikorraga. Reis Aegnale sujus tõrgeteta ja tagasisõit niisamuti. Naissaarelt tuleku ixdriimsusi ei pidanud seekord üleelama. Mida kirjutada, sellest suurepärasest päevast, mis sai Aegnal veedetud ? Kogu päev oli lihtsalt ülivõrdes super. Ilm, tiimikaaslased, võistlus, kaart, maastik, korraldajad, metsaalune, punktid, kaasvõistlejad jne. Kaartide kättesaamisel me plaani ei pidanud kuna jooksumehi meie hulgas polnud, siis arvasime, et jõuame oma plaani valmis teha ka teel. Alustasime läänest, edasi läksime läbi keeluala lubatud teed mööda saare keskele. Seal tegime neljastega 12 lisapnkti,  punkt nr.20 meil püüda ei õnnestunud. Kokku saime 285 punkti, mis meie taset arvestades (Jalutajad ju) oli väga hea tulemus. Jäime päevaga väga rahule. Eriti hea oli 10000 mõõtkava, punktide suhteline tihedus ja lühikesed vahemaad, natuke nuputamist ka ja nii need 4h ja 40 minutit möödusid lennult. 

Liina ja Märteni võistkond sai 372punkti, mis oli Hp-Sport Teamide parim tulemus sel võistlusel. Nemad ikka pommitasid seda Kp20 ikka mitu korda. Tulemused

Balti MV ei läinud Kaarlil ootuspäraselt. Kindlasti ootas noormees paremat tulemust, kui see, mis lõpuks finishiprotokollis oli. Kaarlilt sain kommentaariks: "Raja teises pooles hakkasin väsima ja seetõttu tulid ka vead." 5. koht ei olnud kindlasti see, mida Kaarel Leetu minnes soovis. Läti poisid on aga kõvas hoos, juba Sitsiilias näitasid nad väga head ja ühtlast taset. Täna realiseeriti see ka teates, kus M18 klassi poiste võistkond võitis Läti M20 klassi meeskonda. Balti MV tulemused

Reis Leetu Klaipedasse

Dinosaurustepargi ees

Leedu reis on jäänud pikalt üleskirjutamata. Põhjus väga lihtne, Liina läks koos kaameraga Kesk-Euroopasse ja ilma piltideta ei tekkinud minus ka kirjutamise motivatsiooni.

Leedu reis kerkis meie suvistesse plaanidesse üsna ootamatult - Andrese ettepanekul otsustasime ühise reisiga kasutada ära minu poolt võidetud BMW X4 nädalalõpu kasutusõiguse. Kuna minul konkreetsed plaanid puudusid ja ainus tingimus oli, et ootame  Liina kojutuleku ära, siis saigi Andrese ettepanek teoks. Nädalalõpule lisaks kauplesime juurde ka reedese päeva. Kirjatükki alustades avastasime, et meie mustast iludusest me ühtegi pilti ei teinudki. Võib-olla see ongi hea, muidu muudki meenutaksime, missugune vahva suksu meil oli.

Neljapäeval tööpäeva lõpus alustasime oma teekonda Klaipedasse. Otsustasime minna lühimat marsruuti pidi ja seetõttu olime sunnitud tutvuma öise Läti külaelu ja kruusateedega. Avastades, et GPS ajab meid "pärapõrgusse" ei olnud meil ka enam mõttekas teevalikut muuta. Südaööks jõudsime siiski pärale. Ööbimispaigaks oli meil uus City Aurora hotell, mis asus kohe Nidasse mineva sadama väravas. Klaipeda kesklinnast olime 3 km kaugusel. 

Reedel külastasime Palanga Merevaigu muuseumi ja tegime tutvust Palanga mererannaga. Palanga oli imeilus linnake, kahju et linnapeal ei olnud aega ringikolamiseks. Õhtul võtsime osa Kliapeda Merepäevade pidustustest. Merevaigu muuseumi Palangas soovitan igaühel külastada. See on väga hariv.

Leedu reisi sidusime otse loomulikult ka kohaliku orienteerumisvõistlusega. Laupäeval oli lühirada ja pühapäeval UltraLOng Sprint Klaipeda vanalinnas. Peale lühirada üritasime jõuda Nida poolsaarel asuvasse Delfinaariumi viimasele etendusele. Kahjuks jõudsime liikluse tõttu sinna liiga hilja ja etendus oli juba lõppjärgus. Saime nautida delfiinide toimetamisi vee alt, mis oli samuti huvitav. Hüpped veepeal jäid meil nägemata, see-eest veealune etendus oli samuti väärt vaatamist. 

Nida poolsaarel külastasime veel kuulasid Nida liivadüüne ja Nida linnakest poolsaare keskel. Düünid on imelised. Enamasti on düünidele inimeste ligipääs keelatud, kuid ühes paigas on turistideleligipääs avatud. Imestasin, kuidas turistid keelumärke aksepteerisid, samas polnud keelualade läheduses ka parkimisplatse, mis kiusatusi oleks tekitanud. Vihma me Leedus peaaegu, et ei saanud. ainus sabin oli siis kui Nidas õhtusööki nautisime. Tagasisõidusl mandrile saime nautida ka praamijärjekorras seismist, mis lõppes tõeliselt "bemmiliku" käitumisega. Siltide valesti tõlgendamise tõttu, möödusin ma põhijärkjekorra reast ja möödusin eelseisvatest autodest. Kui sadama territooriumile jõudsin sain aru, et too rida oli mõeldud kohalikele. Õnneks olipõhireas parasjagu ühe auto laiune vahe, kuhu ma oma BMWga teistele ette keerasin. Inetu lugu, kuid kuidagi juhtus nii :( Pärast praamil käisin ja vabandasin, selle juhi ees, kelle ette ma pöördusin. 

Pühapäevane sprindivõistlus oli üks osa merepäevade programmist. Vanalinn oli rahvast pungil ja jooksjatel sellevõrra raskem liigelda. Meie omadele, aga võistlus meeldis. 

Koju tagasipöördusime kohe peale võistlust ja seekord valisime kojutulekuks kiirteevariandi. Lätis peatas meid Läti politsei, olime kiirust ületanud. Õnneks pääsesime hoiatusega.

Reis Leetu oli väga tore. Neiu Laura oli väga vapper ja tubli reisikaaslane. Tagumine rida autos suutis omavahel suurepäraselt hakkama saada.  Tänud teile kõigile, oli tore nädalalõpp! 

vaade

düünidele mineva teeääres olev peatuspaik

Andres Liina ja Kaarliga võistluskeskuses

stardi stiilinäited

Reis Poolamaale. Esimene päev

majutuse reklaam

Vaade maastikule maja juurest

Päev algas väga varakult: Tallinnast alustasime Kaarliga Poolamaale teele hommikul kell:3. Kaarel, tema muidugi keeras magama ja mina sõitsin. Esimesks reisisihtpaigaks oli Riia bussijaam, kus kell 7 hommikul kohtusime oma reisikaaslaste Margiti ja Andresega. Sõita oli hea, sest teed olid peaaegu autovabad. Ka teetööd marsruudil Tallinn-Riia, väga edasiliikumist ei seganud, v.a 10 km Eesti piirilt Riia poole on teetööd, umbes 5 km lõigul. Ka hommikusi Riia ummikuid suutsime vältida, sest bussijaamas olime kell 7 ja koheselt alustasime ka kesklinnast väljasõitu. Linnast väljudes oli näha kuidas riialased ärkasid ja autodega linnapoole sõites ummukuid tekitasid. Meie pääsesime neist.

tee vastas mäele

Bauskas tegime esimese peatuse ja külastasime kohalikku Rimi. Sealne kaubandus suutis oma huvitava kaubavalikuga kohe meid üllatada. N: Rimi omatoodangu hulgas olid ülimaitsvad seemnepätsid, mis olid kui kuklid, kuid koosnesid ainult seemnetest, mis valem seemneid kuklis koos hoidis, jäigi meil arusaamatuks. Kotike pirukaid ja kohv teemoonaks kaasa ja nii me Lätist lahkusime. Leedust läbisõit oleks möödunud erilise tähelepanuta, kui mitte Panevezisest väljudes poleks meid teetöödega õnnistatud. Poolas - Suwalkis tegime Maci peatuse ning tegime autojuhtide vahetuse.

pererahva linnula

Järgmised, jumal teab, mitu tundi oli roolis Margit. Margiti juhtimisel jõudsime Lublinisse. Oh, need Poola teed on üks kannatusterada. Meie marsruudil kiirteid polnud, olid ainult linnad ja külad, kitsad teed ja rekkaautod, lisaks veel kiirusepiirang 50km/h. Möödasõita oli pea võimatu ja tegelikult ka pointless, sest ühest rekkast said mööda, selleks, et teise taha toppama jääda. Lublinis tankisime nii end kui ka autot. Poisse rõõmustasime pizzaga ja ise sõime hiinatoitu. Söök oli hea nii maitselt kui ka hinnalt. 

kuked pidasid korda majapidamise ja kanade üle

Edasi viimased napid 200 km. Valges sihtkohta Wola Wegierskasse, jõudmine oli juba lootusetu. Teglikult olid need viimased 200 km hoopis parema läbitavusega kui päevane tee. Nimelt: linnad olid, kuid autod ja inimesed olid justkui haihtunud, ei tea, kas neil oli mõni telesaade või palvustund, kuid sõita oli hea. Oma ööbimispaika me loomulikult ise üles ei leidnud ja mitmete helistamiste peale sõitsime oma külakeses edasi-tagasi ringi, kuni lõpuks otsiti meid mitme autoga mööda küla taga. Lõpp hea, kõik hea. Põhjus, miks me kui peata kanad ringi sõitsime, oli keelebarjäär. Nemad ei mõistnud peale poola keele muid keeli. Üritasime end vene ja inglise keele seguga arusaadavaks teha. Õnneks nad teadsid et me oleme tulemas ning seetõttu olid ettevalmistanud end meie püüdmiseks.

Kaarel Balti meister M14.

Kaarli M14 koondisesse pääsemine oli ootuspärane ja samavõrra kindel oli Liina mittepääsemine. Reede hommikul startis koondis Tallinnast Ülemiste parklast Leetu. Liina kasutas juhust ja rääkis mulle augu pähe, et ma ükskordki ta autoga kooli viiksin. Esimest ja arvatavasti viimast korda viisin ta Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Jah, tõesti, sest gümnaasiumitee jätkub tal   hoopis Tallinna Reaalkoolis ja sedagi alles ülejärgmisel aastal, sest järgmisel aastal viibib ta õpilasvahetuse korras hoopis Saksamaal. Ärgem kaldugem teemast kõrvale...

II koht Šulčys Kasparas LIT , I koht Kaarel Vesilind EST, III koht Gailis Rihards LAT. Pildi autor: T-A Piirmets 

Info Leedust oli visa tulema. Ei teadnud me ei stardiaegasid ega tulemusi. Laupäeva hommikul kaevusin interneti sügavustesse ning leidsin nurga tagant stardinimekirjad (võistluste kodulehel neid polnud). Online tulemustest polnud juttugi ja nagu selgus oli ka mobiililevi väga vaevaline.  Kildkillu haaval läbi häda jõudis Kaarli  tulemus Eestisse. Oodatu sai teoks! Kaarel võitis Balti meistritiitli! Hurraaa!!! 

Tulemused.

Teatemeeskonnas kuulus ta teise võistkonda koos Tomi ja Kristoga. Algus läks hästi, Tomi tuli metsast esimesena ja andis Kaarlile esimesena teate üle. Kaarel tuli oma vahetuselt kolmandana - peale vaatepunkti tehtud viga nullis hea jooksu, sest kaotus esimestele oli mitu minutit vahetust üleandes. 

Kokkuvõttes läks hästi. Eesti saavutas võistkondlikult Leedu järel II koha.

Pildi lisan postitusele, siis kui pildi saan.

Esimesed muljed Leedust - Nidast

Bussisõit oli tore, maastik veel toredam, ilus männimets, luited jne. Õhtupoolikul käidi kaarditreeningul koos Elo Sauega. Liina oli päikseline ja rõõmus. Homme on esimesed stardid...