Ringreis läbi Klaipeda Poolamaale

 

Poolamaale mineku reisiplaanid on meil juba mitu aastat vaikselt meelesmõlkunud, kuid vahepealsed keerulised ajad reisimisel ei võimaldanud retke ette võtta. Samuti oli probleeme ühise vabaaja leidmisega. Kuid nüüd on minek.

Veljo töökaaslase soovil planeerisime oma reisi väikese kõrvalepõikega – esimese päeva sihtkohaks oli Leedi puhkuselinn Klaipeda. Pärnust alustasime sõitu juba varahommikul (kella 8 paiku). Teed olid laupäeva homikul ootamatult tühjad, ka teispool Eesti piiri, Lätimaal. Esimese peatuspaiga tegime Riias ühes väikeses kohvikus, hiljem seiklesime, sellekset saada Jelgavasse minevale teele, Liina Riia päevade kodupaiga  läheduses. Oli hea näha tuttavaid kohti. Rohkem Lätis peatusi ei teinud ja suundusime Leetu. Kohvipausi ja kellakäigu otsustasime teha Siaulais. Parkisime kesklinna ülikooli ette ja suundusime läbi kena kirikaia alla järve äärde. Koht torkas silma suurte kontrastidena – kohe kirikaia kõrval olid garaazid, lagunenud sõidutee, prügikastid ja viiekorruselised majad. Maastik oli orienteerumiseks paljulubav – seda, et seal on kaart olemas ja Kaarel seal isegi jooksnud, saime teada natuke hiljem. Tee alla randa viis meid läbi elamukvartali ja vana ajaloolise surnuaia. Huvitav oli, et ajaloolise surnuaia taga oli vabaõhukontsertala. Järveäärne oli hiljuti saanud uued puhkealad, jõulinnakud, laste mänguplatsid ja terviserajad. Tagasi kesklinna läksime mööga imelist trepikaskaadi, mis viis tagasi sinna kiriku juurde. Meil oli vaja veel kella käia ja kohvi polnud ka veel joonud, seega asusime kohvikute otsingule. Juba jõudsime imestada, et miks pole kohvikuid näha, kui sattusime  jalakäijate alleele. Jalutasime ja jalutasime kohvikute vahel kuni märkasime noortekampa lõbusalt üksteist tagaajamas ja lollitamas. 

Minu tähelepanu köitis, et noortel olid rinnas rinnanumbrid... tähelepanelikumalt vaadates saime aru, et tegu on orienteerujatega. Tegime nendega juttu ja saime teada, et oleme sattunud Leedu MV le sprindis (või oli see KNOCK-OUT) maastikkule. Nüüd oli siht selge, tuli minna võistluskeskusesse – asus see paarisaja meetri kaugusel. Oli seal aga rahvast, stardid olid just alanud. Jalutasime ringi, nägime punkte ja jooksjaid, Nägime ka juba lõpetanute kaarte. Endal oli mõtteis, et kuidas me selle küll maha magasime, et ei märganud seda varem, oleks ehk ennastki proovile pannud. Asjad on meil ju kaasas. (käisime Leedu o lehel eelnevalt) , Igaljuhul oli väga, väga lahe kohtumine.

Edasi  2h sõitu ja olimegi Klaipedas. Peatusime Veljo töökaaslase kodus, tõkkepuu taga asuvas uhkes 2 korruselises eramus. Õhtu viis meid Klaipeda vanalinna kanali, bastioni ja mere äärde. Nägime kaugusest Nida poolsaart, eelmisel korral nähtud purjelaeva, keskväljakut kus oli võistluskeskus 2016 aastal. Seekord jalutasime kanali ääreste kohvikute kõrval, istusime ja nautisime ilma ja inimesi. Laupäeva imeilus õhtu oli toonud päris palju rahvast  linna peale. Oli ilus õhtu. Hinnad on soodsamad kui Eestis.

Õhtul istusime veel verandal ja vestlesime perenaisega maast ja ilmast. Vestlus käis venekeeles, kuigi perenaine ise on ukrainlanna (pärit Odessast). Liina on Lätis, tal on koolilõpupidu, mis eelmisel 2 aastal ära jäi.

Täna on tulemas pikk sõidupäev. GPS näitab 8h. Sihtkohaks Gdynia.