Pikk päev kadus öösse

 Klaipedast välja sõites me ju teadsime, et tuleb pikk sõidupäev, kuid seda, et me alles 21ks Gdyniasse jõuame, ei osanud ette ennustada.

Esimese peatuspaiga tegime Suwaliks. Väike kohv ja küpsiskringel, sest saiakesi neil polnud ja soolasemaid tooteid niisamuti mitte. Väike tiir ümber kirikuaia selja sirutuseks ja leidsime turistiinfo, kust saime paberkaardi, poolest osast teest Gdyniasse.

Suwalkist keerasime maha - kiirteele ei läinud, ja alustasime oma lõputuna tunduvat sika-sakateed Gdynia poole. Teele jäi Gizycko, Ketrzyn ja hunnik väiksemaid kohti. Teed olid kitsad ja kurvilised - väljanägemiselt kui mõisaalleed titsad teed suurte jämedate puudega palistatult. Sellistele teedel sõitsime pea 300 km, enne kui Gdyniasse jõudsime.

Gizycko - kutsutakse Poolas suvepealinnaks. Väike piiriäärne linnake suurte järvede vahel. ümbruskond on vava, teha on palju ja ajalugu ümbruskonnas oi, oi kui palju. Piirkond on vana Preisimaa, täis kindlusi ja kindlustusi, punkreid ja II MS aegseid kaitse - ja kindlustusrajatisi. Gizyckos tegime söögipausi, käisime ära osa kellast ja tutvusime linnaga. Hiljem käisime veel Napolioni kaitseks ehitatud kindluses.

Edasi suundusime Hitleri punkrisse Hondikoopasse.Hundikoobas - II MS ajal ehitatus sakslaste punkrite süsteem, kus enamuse ajast IIMS elas ka Hitler. Sakslaste poolt ehitatud ja ka hävitatud hooned/hoonete jäänused on täna rahvale avatud.

Edasi hakkas üks pikk pikk sõit Gdyniasse. Õnneks meid oodati ja autole saime parkimiskoha. Hotell asus kohe promenaadi ääres. Õhtul sai veel tehtud väikene jalutuskäik rannas.

Kaarel jäi haigeks - on angiinis. Helistas kui olime Hundikoopas ja kurtis kõrget palavikku. Täna arstil selgus tõde  - angiin. Sai antibiootikumi kuuri ja Jukola jääb seekord kahjuks ära.