Kolm aastat ülikoolis on möödunud kiiresti. Huivtavad ajad on olnud - algul oli ülikoolis käimine prognoositav Kaarli jaoks: käia koolis, teha trenni nii palju kui võimalik, mahutada ära kõik treeninglaagrid ja välismaasõidud nii ajagraafikusse, et kool ka kõrvalt tehtud saaks. Hinded ei olnud olulised, sest esimese poolaasta stip oli juba eelnevate heade saavutustega tagatud. Kuid 2020 aasta algas kurjakuulutavalt : veebruaris ja märtsis oldi veel hispaanias laagris ja siis pandid maailm lukku: ära jäid planeeritud võistlused, laagrid. Aeg anti koolile pühendumiseks ja sedagi sai teha koduseinte vahel, lukustatud uste taga.
Mõnel võistlusel ju noormees käis, kuid suurema osa ajast pühendas õppimisele. Hinded tõusid kõrgustesse ja maximum stip teeniti ära. Oleks kohe alguses rohkem õppinud, oleks lõpetamisel olnud cum laude. Igaljuhul ülikool on tehtud. Edasised kooliteed toovad noormehe hetkel Tallinna tagasi - eesootavad magistriõpingud TalTechis.
Lõpetamise päevast ka natuke. Tulime Veljoga Pärnust Tartusse, Andres tuli Tallinnast, Tartust ja rohkem meid lõpetamisel polnudki. Liina ja Liis sõitsid ju Ameerikasse, Laura oli laagris, vanaemadele tehti õhtul kodune kohvijoomine.
Andres vaatas ülekannet ülikooli rõdult, kuid ülejäänutega vaatasime ülekannet õuest suurelt ekraanilt. Hiljem tegime väikese lõuna Aparaaditehases ja olidki lõpetamise pidustused läbi.
Pärast sõitsime Külli juurest Heimtalist läbi - väike tagasisõidu kohvipaus.
Tartu aeg Kaarlil siis selleks korraks läbi. Nüüd on Liina kord - eks näis kas neiu saab Tartu ülikooli soovitud erialal magistriõpinguid alustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar