Käigu Pahuverre sai ilusti ühildada Taevaskojasse minekuga. Sedakorda olime Kaarliga kahekesi ja teistest ei sõltunud.
Olles Külliga juba aastaid tuttav, on ta mind suutnud viimasel ajal järjepidevalt üllatada... iga kord olen sunnitud talle uude kohta külla minema. Peale Põhja-Eestist lahkumist olen teda külastanud 5 erinevas paigas.
Seekord suutis ta mind üllatada maale kolimisega.
Kui kunagi Põhja-Eesti väikelinnast Viljandisse kolides soovis ta elada/töötada taas linnas, siis nüüd oli tehtud jällegi 180 kraadine pööre.
Väike küla, pime külatänav, iidsed puud, salapärasus, nagisev kuur, kuke kiremine on nüüd Külli pere lahutamatuks kaaslasteks. Lahe! Panen siia üles vana maja pildid, et oleks kunagi hea võrrelda kui nad on kõik jõudnud korda teha.
Vähe selles et nad maale kolisid, võtsid nad endale ka loomad. Koerad, kassid, kanad, kukk ja jänesed. Järgmisel aastal pidid tulema ka lambad ja ... juttu oli ka LEHMAST. Vot seda imet peaks kohe kaema minema, kui nad lehma tõesti võetud saavad.
Igal juhul edu neile oma kodu ehitamisel ja korrastamisel. Kõvasti on seal juba vaeva näinud, aga palju tööd ootab veel ees.
Edasi kimasime mööda Lõuna-Eesti kruusateid Taevaskoja poole. Sinka-vinka läbi Tartu Maratoni trassi Otepää poole, et sealt otse läbi metsa Põlva maanteele jõuda. Tõeliste orienteerujatena suutsime end kaardilt kaotada ja valelt teelt ära pöörata. Õnnetu telefoni GPS küll "karjus" (olime hääle maha keeranud), et pöörake ära, aga meie olime ise targad. Saavutasime selle, et jõudsime peaaegu Otepääle tagasi. Lõpuks jõudsime ikka kohale ja Kaarel M12 klassi võitja sai autasustatud.
