Tagasiteel

Hetkel istun Helsinki Vantaa lennuväljal ja kirjutan meie tegemistest vahepealsel ajal, sest meie väljalennuni on veel aega. Kuhu me jäimegi..., Kerda sai sprindis esikoha!!!!! Huraaa!, Kaarel ja Liina auhinnalistele kohtadele ei küündinud. Pikal rajal startisid meie omad hommikul kohe startijaterivi alguses, kohe peale kella ühekasat. Arvestades, et öösel toimus  , siis niivarajast stardi kogemust polnud kellegil. Vana kella järgi kell 8 hommikul. Kõigil läks väga hästi ja saavutati ainult ülihäid tulemusi. Kaarel ja Liina tegid oma klassides päeva parimad ajad ja Kerda tegi päva teise aja, mis ta kokkuvõtlikult kolmandaks tõstis. Jäime autasustamist ootama...

autasustamis järgne pildistamine

Autasustamine oli vägev, aga ainult Kerda sai autasustatud, sest teiste autasustamisel me küll olime, aga nende nimede väljaütlemise hääldus oli nii kohutav, et asjaosalised ei saanud aru väljahõigatud nimedest. Ja kuna me ei teadnud mis klasse autasustati, siis jäigi Liinal ja Kaarlil poodiumil käimata. Autasud nõudsime loomulikult hiljem välja, aga eks ta ikka poolik värk oli.

Malaga lennujaamas -  teeleminek kohvritega linna

Edasi algas tagasisõit... 100 km enne rendiauto äraandmist hakkas kütuse tuli põlema ja meie ei teadnud kauaks meil kütust jagub. Võiks ju arvata, et mis sellest et saab otsa võib ju juurde võtta, aga rentimisel oli konks. Paagitäis kütust maksime kohe rentimisel rendiauto firmale ära ja soovitati tagastada auto tühja paagiga. Nii, me siis tulimegi aurude peal Malaga lennuväljani ja andsime oma truult teeninud valge sõbra tagasi. Edasi olime jalamehed. Üritasime küll linnapoole suunda võtta, aga kuna abiks oli ainult GPS, siis loomulikult oleksime pidanud minema mööda autoteesid. Üritus jäi ära kuna autoteedel puudusid kõnniteed ja lennujaamas puudusid lokkerid pagasi jaoks. Nii me siis tiksusimegi õhtul kella kaheksast kuni hommikul kella neljani lennujaamas. Üheks paiku tegime väikse snacki ja seadsime end mugavalt diivanile ööd veetma. Me polnud ainsad lennujaamas ööbijad - kella 12ks oli meid seal 30-40ringis, mõned olid seda vist korduvalt teinud, sest vastav öövarustus: tekid, madratsid, magamiskotid olid neil ühes. Öö möödus rahulikult ja lend Malagast Tamperesse väljus õigeaegselt ja ootamatult vihma sajus. Tampere jõudsime väikese hilinemisega, aga sest polnud miskit, sest lennule Helsinkisse oli meil aega paar tundi. Tampere üllatas meid hea, odava, kvaliteetse ja imemaitsva koduse söögiga. 7 euri eest saime kalasupi, piiramatult salatit 5-6 erinevat, leiva, saia, kohupiima, pähkleid, joogid ( piim ja kali) ja suure tassi täie kohvi. Kõht on siiani täis. Nüüd oleme taxfree tsoonis ostlemas. Kokkuvõtlikult: meil oli väga tore reis ja kõik jäid üritusega rahule! Vaikselt mõlgutame juba uusi reisiplaane.

Cordoba-Adamus-Montes Comunales-Cordoba + Guadalquivir meie uus reisiseltsiline

teel modelile

Cordoba

ajalooline sild üle Guadalquiviri  jõe

Eilset päeva alustasime võistluste Modeliga. Mägedesse sõit kujunes ootamatult pikaks. Ootamatult avastasime, et Adamuzest tuleb võistluskeskusesse jõudmiseks sõita veel 30 km. Seega meie ööbimispaigast Cordobast on võistluskeskusesse tubli tund sõitu mööda kitsaid , kohati ühesuunalisi, teid. Sinka vonka ülesminek on üsnagi huvitav. Vaated on otse loomulikult imeilusad. Puid on vähe ja needki sellised justnagu lammaste poolt ümmarguseks pügatud seedermännid vôi mägimännid- ma pole botaanikas väga tugev, seetõttu väga täpselt ei tea. Veel on seal kas oliivipuud vms, sekka ka mingisuguseid pajusid. Kõik on sellised minivariandid. Maastik on väga kuiv. Puude all otsivad kidurat söögipoolist kas lehmade, hobuste või kitsede, lammaste karjad. Modeli päeval oli temperatuur üle 25 kraadi sooja, päike paistis lagipähe. Lapsed võtsid eesmärgiks olla metsas tunni. Kerda ja Kaarel said modeliga tniiga hakkama, Liina lühendas rada kahe punkti võrra. Peale modelit tutvusime oma armsa Cordoba linnakesega. Meie ööbimispaik on otse vaatamisväärsuste kõrval. Vanalinn on armas ja linnatänavad kitsad nagu ka mujal vanalinnades. Avastasime, et meile on ootamatult tekkinud uus reisikaaslane Guadalquivir. Kuidas on meie reisikaaslaseks Guadalquivir? Ootan huvitavaid pakkumisi.... Täna oleme olnud terve päeva mägedes. Hommikul on lühirada ja õhtupoole sprint. Ametlikke tulemusi veel pole, aga seis on järgmine: Kaarel M12 1. kohal Liina N14 1. kohal Kerda N 18 7. kohal, peale esimest päeva. Sprindi tulemusi ei tea kuna lahkusime enne võistluse lõppu. 

Täna oli ilm soe ja meie õnneks oli päike pilvede taga peidus.

Meie lemmik, Cordoba!

Kaardi treening Cordobas

Täna lõpuks jõudsime oma reisi sihtkohta, Cordobasse. Cordoba puges kohe meie südamesse ja kostsid sõnakõlksud, et siia võikski jääda... 

Ostuhullus Primarkis

Päeva esimeses pooles käisid noored kaarditreeningul ning mina ajasin samal ajal Liinale välja ratsutamise võimaluse kaardinurgas asuval Club hipico de Cordobas. Pärastlõunal sai Liinale osaks tema esimene koolisõidutreening ja teised võtsid eesmärgiks vallutada tormijooksuga kõrvalolev mäehakatis. Liina sai oma Andaluusia hobusega sõidukogemuse, kuid hüppetreening oleks talle rohkem meeldinud, sest istus teine seal hobuse seljas oli üsna nõutu nendes asjades, mis tal teha paluti. Õnneks vedas tal samuti kui Agnesel, seal Viimse reliikvia filmis, et "... küll minu hobune oskab..." ja hobune õnneks teadis mis teha tuleb. Kahe treeningnu vahepeal jõudsime ära teha esmatutvuse linnakesega.

Hotelli sisehoov. Ülal on meie apartement

Ööbimiskoha leidsime üles ja sealt suundusime natukeseks linna uudistama. Päike oli täna ikka kuum ja jõe ääres kaubanduskeskuse poole liikudes hakkas päris palav kohe. Eroski kaubanduskeskuses sattusime totaalsesse hinnahullumajja. Hiljem saime teada hulluse põhjuse. Nimelt avati seal uus pood PRIMARK, kus hinnad olid ikka tõesti odavad. Odavaimad hilbud maksid 1-3 eurot jne. Tüdrukud soovisid otseloomulikul minna seda hullust teistkordselt põhjalikumalt uurima. Hulluse peale kulus meil mitu tundi pealetrennisest ajast. Hiljem ööbimispaika tagasi saabudes oli hotelli parkla puupüsti autosid täis, nii et olime sunnitud oma autovõtme jätma administraatorile. Ainus auto, mis ilma kõrvalise abita parklast välja sai oligi minu auto, teiste autode väljasaamiseks on vaja meie oma eest ära ajada. Samas linnatänav pole üldse võimalik parkida. 

Täna läheme Adamuzi ja tagasitulles tutvume ajaloolise Cordobaga.

Päev kuningate linnas

Oleme oma kohustusliku kultuuriprogrammi Sevillas lõpetanud. 8 tundi puhast kultuuri ja tugevaid traditsioone on ikka päris hea saavutus. 

Ootamatu müür

Reisijuhi saatel suundusime Sevilla vanalinna: kõigepealt mööda kitsaid tänavaid põrkasime ootamatult vastu suursugust müüri, mis ei tahtnudki lõppeda. Peale mõnigast kaardiga pusimist - nii palju, siis orienteerumisoskustest - tuvastasime oma asupaiga ja tõe, mis oli üsna ootamatu. Me olime sattunud Reales Alcazaresisse- hispaania kuningapaleesse. Sellest pisut hiljem tagasitulles. 

Sevilla härjavõitluse areen

Palee kõrval asetsevad Sevilla gootistiilis katedraal väga suursugune ja Archivo de Indias - Ameerika avastamisega seotud dokumentide muuseum arhiiv. Katedraali vaatasime ainult väljast, sest sissepääsu eest pidime lunastama pileti ja piletisabas ei viitsinud me seista. Edasi läksime jõe ääres asuvasse härjavõitluse areenile ja külastasime sealset muuseumi. Muuseumit sai külastada ainult koos giidiga, nii siis sai meile osaks 40 minutiline tuur härjavõitlusareenil ja tagaruumides. Kõneall olev areen töötab ka tänapäeval - hooaeg on aprillist-oktoobrini. Areenilt naasnutena otsustasime osta jõeäärsest alkoholipoest jäätist, aga müüjal ei olnud meie jaoks aega, sest peale 3-4minutilist ootamist tema telefonikõne järel! ei teinud ta meid märkamagi, kuigi istus kassas ja me panime nii jäätised kui ka raha talle nina alla. Võtsime oma raha ja jätsime jäätised ostmata. Müüja jätkas meie lahkudes oma kõnet nagu meid poleks seal kunagi käinudki. Jäätised ostsime hoopis Ameerika avastamise dokumentide muuseumi vahetuslähedusest, kus nautisime head ilma ja maitsvat jäätist. 

Archivo de Indias oli külastajatele tasuta. Nägime erinevaid tolleaja kartograafilis suurteoseid ja vaatasime dokumentaalfilmi, sellest kuidas ja miks on muuseum just Sevillas. Loomulikult olid muuseumis eksponeeritud ka kuulsate maadeavavastajate portreed. Minul muuseum väga meeldis, lastele mitte just väga. Edasi viis meie tee kuningapaleesse, kuhu ainult mina pidin pileti lunastama. Palee oli sõnul seletamatu. Hispaania kuningaperekonna eluruumidesse meid ei lastud, kuid need asusid sealsamas.Lisaks paleele oli seal ka võrratu aed. Sevilla on imearmas linn ja parimad vaatamisväärsused asuvad lähestikku. Käisime ka kaubandust külastamas ja tegime mõned sisseostud. Homme lahkume Sevillast ja suundume Cordobasse, kus päeva alustame orinteerumistreeninguga Cordoba lähedal asuval maastikul.

..... Ka apelsinidest

Tundub, et apelsinid on hetkel blogijate kirjutiste läbivaiks teemaks. Ei saa märkimata jätta, et ka meie oleme oma apelisnide emotsioonid kätte saanud. Meie mööda mäeharju apelsinidele jahti ei pidanud- olime nahaalsemad. Ronda linnatänaval oli apelsinipuudega ääristatud allee, sealt puu küljest just käeulatuse kõrguselt me ühe hapu ohvri noppisimegi. Linnatänavad on ikka ilusad küll kui nad on rohkete apelsinipuuviljadega kaunistatud. 

Porto Nuevo - sild Rondas

vaade sillalt vasakule

Vaade silla poole paremalt

Eile viis tee meid üles mägedesse Ronda linna. Sõitsime sinna tunnikese. Rondas oli temperatuur 10 kraadi juures, päike paistis, aga tuul oli küllaltki vilu. Parkimine on siin Hispaanias ikka tegu - otsustasime jätta auto kesklinnast vähe kaugemale, aga vähemalt saime vaba koha ja auto pargitud. 1 km pärast tervitas meid juba Ronda suurim vaatamisväärsus Puerto Nuevo - üle kaljulõhe ehitatud suursugune sild, mis ühendab Ronda vanalinna uuema linnaosaga. Vaatasime silla, vanalinna ja härjavõitlusareeni ära ning suundusime edasi Sevilla poole. Linnakesest ostin ka maasikaid - arvasin, et need on sellised magusad nagu koduaiast võetud, aga need siin on sama hapud ja maitsetud kui need mida meie kaubandus hetkel pakub. Nii, et täielik altminek. 

Meie Sultani hotelli rõdu

Noored hommikujooksul Marbella rannas

 Sevilla öömaja leidsime tõrgeteta, aga siin saime teadma ja tundma kitsaid tänavaid ja parkimise probleeme. Õnneks leidsime koha, aga siinne parkimine on küll nagu täppisteadus. Iga cm on arvel. Sevilla ja Marbella ööbimiskohtade kirjelduses on valitsevateks märksõnadeks öö ja päev. Kui Sultani apartment hotell pakkus avaraid fuajeesid, kaarvõlve ja vitraaze, siis Dona Papa Pansion (jah, meie 2 ööd, maksab pea poole vähem kui Marbellas 1 öö) kõverat väikest kellaga sissekäiku, tuba, mis asub teises majas, ühispesemisvõimalust. Võrdluseks sobib vast Põlvas oleva Lasketiiru majutusvõimalus. No, ikka natuke kobedam näeb see asi ikka välja, aga mitte palju. Samas on siin olemas tasuta wifi, mis kompenseerib emotsionaalse poole, mille osaks saime Marbellas. Üks asi on ikka siin ööbimiskohas ikka äge ka : meil on 2 rõdu, mis on toast eraldatud tradistiooniliste puust ustega. " Nii, et kavalerid, kus te olete, meie ootame serenaadi!?" Täna viime end kurssi ajaloolise Sevilla vaatamisväärsustega ja üritame ära käia ka Ameerika avastamisega seotud muuseumis, kuhu on koondatud kogu dokumentatsioon. Tõenäoliselt jätame me täna oma valge iluduse privaatparkla (pansioni hoovis), rõõme nautima ja proovime teha autovabapäeva.

Esmased reisimuljed

Meie valge sõiduriist

Millegi pärast kadus esimene postitus. Kunagi ehk kirjutan selle uuesti.
Temperatuur koheale jõudes oli 15 kraadi üle nulli, just seda me oodanud olimegi. Närvitsesin mõtteis natuke rendiauto saamise pärast. Olin küll teinud broneeringu, aga firma oli tundmatu ja kogemuse puudus. www.carhire3000.com suutis mind ja meid kõiki meeldivalt üllatatada - meie nädalaseks kaaslaseks Hispaani teedele sai uhiuus Audi A3 diisel, läbisõiduga ainult 1000km rent kuueks päevaks oli 48 eur.  Meie esimene sihtkoht oli Marbella, kus oli meil esimene öömaja.

Koolivaheajal Hispaanias

Täna läheme Andaluusiasse, koht asub Lõuna-Hispaanias. Kavas on väike kultuurireis, mis kulineerub Adamuzel orienteerumisvõistlusega. Koos modeliga on tulemas 3 starti, lisaks üritan meile saada veel mõned Cordoba läistel olevad o-kaardid, et maastiku tüübiga enne natuke tutvust teha. Eks näis kas teeme mingi matka moodi variandi või tuleb midagi individuaaltreeningu taolist. Üritan võimaluse korral reisi ajal mõned postitused teha, kui vabal momendli on olemas avalik wifivõrk.

 Võistlustele kaasaelajad saavad kiigata korraldajate kodulehekülge, mis asub aadressil www.orientacioncalifas.es. 

Etv-Swedbanki suusa sprint Tallinna Lauluväljakul

Esmakordselt oli meie suusaklubi suusakarikasarja etapi korraldajaks. Ettevõtmine oli suurelt ettevõetud - toimumiskohaks Tallinna Lauluväljak, mis tänu oma asukoha nimele   juba suurürituseks kujuneb. Võistluse korraldamine avalikul linnaalal on hoopis teisest klassist kui võistluse korraldamine metsas kaugel suurtest inimmassidest. Turvalisuse tagamine ja ootamatusteks valmisolek on sama tähtsad kui raja ettevalmistus, ilmataadi viperused jms.  Meie väike lastevanemate kollektiiv sai ürituse läbiviimisega suurepäraselt hakkama ja Suusaliidult ja ka võistlejatelt sai kuulda ainult kiidusõnu. Loomulikult oli ka neid kes rajal olevaid laskumisi ohtlikeks pidasid ja mis seal salata kukkumisi kurvides oli palju. Samas suusatamisel on need kukkumised osaliselt ka paratamatud. Eks tänane pool udune ja märg ilm tegeid laskumised vähe libedaks. Õnneks olid kukkumised traumadeta. Loomulikult lõhuti võistlussituatsioonides mõned kepid - oli ju tegu sprindi võistlusega. Mina olin stardis ja ajasin stardijärjekorda üle 500 noore suusataja. Olime stardis neljakes i ja meie töö sujus suurepäraselt. 

Kaarel oli samuti täna oma stardis. Tema tulemuseks oli 14 koht M12 klassis.  Selleks hooajaks peaks nüüd suusavõistlused läbi olema. Kevad juba kutsub :)

Suusa-o teade Haanjas ja pritsumehelik Sise-o Võrus

Suusa hooaeg on hakkamas läbi saama. Suusa-o  sai läbi eelmisel nädalavahetusel Haanjas, kus toimusid EMV märketeates. Esimest korda, minu mäletamist mööda, suutsime me kohalejõudmise aega arvestades panna ajaarvestusega mööda. Ei, Tallinnast saime ilusti ja õigel ajal minema, peatus Lõunakeskuses venis tavatult pikaks. Tulemuseks oli, et jõudsime Haanjasse kohale 25 min enne I vahetuse starti. Meie õnneks lükati start 5-10 min edasi. Stardi asukoht oli kohe Suure-Munamäe kõrval Suure Muna kohviku õuel. Ilm oli taas väga vesine, vihma sadas küll vähem kui Mammastes, aga see-eest oli paks udu, mis võistlejad punktide võtmisel segadusse ajas kuna nähtavus oli piiratud ning reljeef kaugelt vaadates nähtamatu.  Klubil oli seekord väljapanna 3 noortevõistkonda: M14-16 (Krister, Mario, Kaarel), N14-16 (Alina, Kirke, Liina), M18-20 (Deniss, Kerda, Alex). Esimene shokk oli kui I vahetuse esimesed ringiläbijad oma väljateenitud travid kätte said - neid tundus olevat tavatult palju. Järgmised vahetused läksid rajale hoopis ettevaatlikumalt.  Puhaste paberitega raja läbinuid oli vähe, kuid nii Liina kui ka Kaarel läbisid ringi vigadeta ja trahviringe läbima ei pidanud.Väikesed poisid oma verivärske meeskonnaga teenisid 7 koha, tüdrukud said 4 koha ja suured poisid olid viiendada. Ametlikud tulemused.

Kiirustamine oli meie päeva läbivaks märksõnaks, sest peale võistluse lõppu Haanjas kiirustasime Võrru sööma, et õigeks ajaks järgmisele võistlusele jõuda. Sise-o Võru etapi start oli juba kell: 18.00. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi majaplaneering oli samasugune kui  13.KK (Laagna Gümn, täna), kus kunagi õpitud sai. Väike erinevus küll oli - neil ei olnud basseini ja lasketiiru. Muu oli enamvähema sama isegi klasside asukohad (füüsika, keemia jm). Enne finaalide algust hakkas tööle tuletõrjealarm, mille peale sõitis maja ette punane tuletõrjeauto. Peale ülevaatust jätkus võistlus. Kella 21 startisime tagasi Tallinnasse. Temperatuur oli -1 --- +2 vahel  - kõige ohtlikum temperatuurivahemik. Tartu kandis hakkas ka lund sadama, mis teeolud veelgi halvemaks tegid. Samas tagantjärele mõeldes oli võib-olla isegi hea, et teeolud halvad olid, sest see hoidis meele terve tee ärksana. Ülejäänud seltskond ju magas. Koju jõudsime alle järgmise päeva esimsesel tunnil.

Nüüd on veel vaja laupäeval aidata CFC Jaak Mae Suusaklubi kooseisus korraldada ETV-Swedpanki suusaetapp Lauluväljakul. Kel, aega tulge meie tegemisi kaema.

Märkeorienteerumine Pirital ja sise-o Kuusalus

Taaskord oli meie klubi korraldada suusaorienteerumise märke-o võistlus. Võistlus toimus kodu metsas Pirital. Olin end lubanud appi korraldama, aga teades, et kogunemisega läheb meie rahval aega, siis võistluskeskuse läheduse tõttu, läksin teadlikult natuke hiljem. Jõudsin kohale 15 min hiljem, aga täpselt ülesannete jagamise ajaks. Minu ja Roma kohustusteks oli raja märgistamine. Kuna mets oli tuttav, siis läksime Romaga teineteisest lahku ja hakkasime liikuma teineteisele vastu. Hiljem olin stardis ja aitasin võistlejail kaarte kaardialusele panna ja tõstsin kaardid võistlejaile valmis.

Võistlused läksid korda nii võistlejaile ja korraldajaile. Kaarel ja Liina saavutasid mõlemad oma klassides esikohad. Samuti võitis Kaarel M14 klassis esikoha karikasarja arvestuses. Ka  käisid  Krister ja Maario proovimas suusa-od. Neile meeldis ja võistlus tuli neil hästi välja  Krister sai 4. koha M14 ja Maario 3. koha M16. Väga tublid!  Nüüd on meil olemas võistkond eestikate jaoks, jesss!!! Kaarlil oleks olnud muidu variant sõita M18-20 klassis.

Sise-o Kuusalus oli meile teistkordseks proovimiseks. Teadsime mida oodata. Ootasin tegelikult raskemat ja huvitavamat rada, sest vaimusilmas olin olnud valmis hullemaks. Kaarel jäi taas esimesena finaalist välja ja Liina tegi taas finaalis DQ. Mina polnud viimane.