Jõulud ja aasta lõpp

Koduse jõulupeo pidasime Kaie juures maal. Seekord olid kutsutud ka Leo ja Kati. Üllar jäi koju koeri valvama. Ilm oli talvine - tee oli libe ja tagasitulles oli ka lumesadu. Kaarel ja  sõitsid maalt otse Tartusse  vanemate juurde jõule pidama. 

Veljo - tema oli pühadeajal laeva valves Göteborgis - käis jooksu- ja eskursiooni tuuridel (Göteburgi vanalinn ja Volvo muuseum).

Jõulud veetsime Liinaga koduselt: väike õhtune snäck ja Vanalinna tuur. Jõuluõhtul oli vanalinn rahvast täis ja niisamuti söögikohad kubisesid rahvahulkadest. Eriti suur rahvaste kogunemine oli hamburgeri müügikohtades. 

Vana-aastaõhtu olin kodus. Kaarel ja Liina olid Tartus.

Lumetorm Birgitt ja innovaatilised uuendused

 Lund on palju ja tuleb teist juurdegi. Ilmajaam hoiatas juba mitmeid päevi ette, enne tormi tulekut, et esmaspäeva peale

lõunal algab suur, suur lumetorm.

Aga enne lumetormi veel ühest äramärkimata teost: nimelt kutsusin mina Veljo endale töö juurde appi tõukekäru ära elektrifitseerima. Meil olid olemas mõned mõtted, kuid need olid toppamajäänud, kuna lahendus polnud insenertehniliselt hästi teostatav. Veljo tuli, vaatas üle ja pakkus välja oma lahenduse. Lisaks otsis ta meile veel koostööpartneid, kes selle kõik kokku pani. Tänaseks on meil olemas 1 töötav elektriline korjekäru ja mõned onveel töös.

Jõudsime enne tormi Tallinna. Veljo viis mind tööle ja ise läks kooli konsultatsioonile. Mul oli tööl "beebipäev" . Lootsin, et juba keskpäevapaiku jõuab Veljo mulle järele tulla. Kuid Veljol läks koolis kauem ja ilm läks üha kehvemaks, niisamuti teeolud. Otsustasin töölt tulla meie bussiga Ülemistele ja edasi sõitsin trammiga kesklinna ja sealt edasi Piritale. Õigesti tegin, sest pealelõunat tee -ja ilmaolud käksid kordi halvemaks. Rekkad blokeerisid teed ja sellest tekkisid ummikud. Mina jõudsin koju ja Veljo sõitis ka otse Piritale. Saime Pirital kõvasti lund lükata. Hommikul polnud sahka käinud. Võtsin hoogu ja tuiskasin läbi lume. Õnneks sain kinnijäämata Meriväljateele.

Pildid korraldate lehelt

Laupäeval käisime sise-ol ERR raadiomajas. Oli üks igavesti vahva võistlus. Aitäh korraldajatele, ideeautoritele, kaasvõistlejatele ja supikeetjale. Oli vägev! Linnaorienteerumise Jõujooksu jätsime vahele, sest Veljo tervis pole viimastel päevadel just kiita. Loodame, et saime haigusel sabas ja ta saab terve mehena kolmapäeval taas tööreisi minna.

Lund on ikka palju. Mõned pildid ka Aia tn hoovist:

Eilsest hakkas sula. Sajab vihma.

Esimesed uisu- ja suusarõõmud talvisel Eestimaal

 Veljo jõudis detsembri alguseks koju tagasi. Eestimaal talv on eriline, mitte igalpool pole lund ühepalju ehk 4.detsembril oli võimalik Pärnumaal veel uisutamist proovida. Väike lumekirme kattis Audru poldreid, kuid see ei takistanud uisutamist. Mõeldud tehtud, kuid kõike ettevalmistust arvestades jäid minul siiski uisurõõmud tegemata.  Nimelt olin kaasa võtnud valed uisud - jah, olin haaranud kaasa Kaarli uisud, kuid tal on kahjuks uiskudel teised klambrid, mis minu suusasaabastele ei sobi. Veljo tegi mõned tiirud, kuid üksinda ta ei soovinud sõita. Seega jäi uisutamine katki. Ääremärkusena võib öelda, et terve Pärnu laht oli detsembri alguses juba jääs ja kalamehed  juba toimetasid.

Nii oligi, et usiurõõmude asemel läksime Aurdu metsa kellajalutama. Proovisime jääd ka Uruste ojal, kuid tundus, et seal jää veel uisutamise jaoks liiga nõrk.

Õhtul vaatasime üle Pärnu linna jõulupuu - imeilus kompositsioon :)

Esimesed suusarõõmud sai tehtud 9.detsembril: läbi said proovitud rajad: Raekülas, Sindid, Valgerannas ja Jõulumäel. Küll on palju hakkajaid inimesi, kes tahavad ja suudavad rajad ettevalmistada, et teistel oleks mida nautida. 

Raeküla oli harjumuspäraselt hea, kuid suusk väga ei liibisenud, Sindis käisime õhtul ja rada läbisime lambitulede valgel - oliesimesed ja ainukesed, kes rada proovisid. Tegime esimesed suusajäljed.  

Valgerannas oli lahe rada, kuid sõitjaid oli enne mind olnud vähevõitu ja rada seetõttu pehme. Veljo lõhkus ära oma suusasaapa esimese 200 meetri läbimisel - mina kulgesin üksinda. Tegin ära ühe ringi ja olin tagasi autojuurde jõudse rahul, et tagasi jõudsin. Suusarajalt otse läksime spordipoodi ja Jõuluvana ostis katkiste saabaste asemele uued. Pealelõunal sai saapaid testitud Raekülas.

Pühapäev viis meid Jõulumäle..., üldse ei tahtud minna, kuid 10 km rada oli vägev, ilus ja rada väga hästi sõidetav. Imeline talv on meil! 

November - lumi tuli maha ja valgeks läks maa

Koostööpartneri logistika kaart kontori seinal.

 17.novembril tuli lumi maha ja jäigi maha. Tänaseks (19.12)  on lumevallid nii suured, et lund pole kuhugi panna. November on tavaliselt minul ikka inventuuri kuu: kõik laupäevad tegein tööd. 26.11 käisin Tartus ja Rakveres. Ilm oli lumetormine, kui Tartus Rakverre sõitsin. Reede õhtul saime kokku Liinaga - käisime lõunal, hiljem külastasime koos Rõõmude peret. Oli väga tore.

Naadri vanamutt jätkab oma kondamist ja prügistamist minu suvila territooriumil. Politsei tegeleb asjaga, kuid märkimisväärseid edusamme veel ei ole. Helgi käib kui omanik mööda krunti ringi. 

Novembri alguses käisime Taltechis jooksmas, mulle kaart meeldis ja arusaamisega mul probleeme polnud. palju teised, aga mässasid rohkem ja polnud rahul kaardiga. Mõni nädal hilejm külastasin esimest korda T1, kus toimus niisamuti üks sise-o etapp.

HP Sport team sünnipäevajooks

 

Sünnipäevajooks oli seekord meie pere jaoks natuke teistsuguses võtmes kui varemalt. Mina ja Kaarel - me läksime kõndima - ja mina olin Kaarlile ankruks kaasas, et Kaarel liiga kiiresti ei kõnniks. Teel saime tuult ja vihma. Kaarel sai esmakordselt külastada joogipunkti. Terve tee ta arutles, rajaprofiili teemal. Varem ta polnud tähelegi pannud, et ka sellel väikesel lamedal 6 km ringil koguneb omajagu tõusumeetreid (sai neid vist koguni 30).

Just Kaarel jäi septembri keskel taas kopsupõletikku, miks ?,  seda peavad nüüd arstid selgitama, mis noormehel viga. Täna on poiss taas tervenemas. Nii palju kobe ta juba oli, et minuga see 6 km jalutusring ära teha. 1h ja 10 minutit oli meie aeg.

Liina käis niisamuti kõnniringil, kuid tema aeg oli 15 minutit parem. Veljo osales virtuaaljooksul Norramaal.

Sai veel käidud Kuusalus korterit pildistamas ja maal Helgi uusi "vägitöid" kaemas.

Spordipidu oli tore nagu alati. heiki oli ettevalmistanud jooksuraja, eeskava ja auhinnad. Hea seltskond oli veel peale kauba.

Kõik, kõik on uus septembri kuus

 

Suvi sai läbi ja septembris algab kool. Ka Liinal ja Kaarlil on taas koolitee jalge all. Liina läks ära Tartusse ja Kaarel tuli koos  Tallinna. Kõigil kolmel algasid magistriõpingud.

Loodus tühja kohta ei salli nagu öeldakse: Liina tuppa kolis Kadri ja Kaareli toas on taas Tõnis. Ka Veljol algab kool - 19.septembril asutb ta taas sisse Merekooli uksest - ootamas tulevast laevaelektrikku.

Vahepeal peaks ikka sutsu puhkama ka: kuna nüüd on üsna stabiilselt Veljo tööaeg paigas, siis annab mul oma graafikut sättida nii, et saaks kuu sees mõne pikema pausi ka teha. Septembri keskpaigas on meil väikene Saaremaa reis plaanis. Lisaks eskurseerimisele Kuressaares ja Sõrves ps tipus, oli natuke vaja tööd ka teha ja otsida üles mõned piiripunktid ja tegeleda väheke maakorraldusega.

Külastasime Salmest leitud viikingilaeva asukohta. Tänapäevase teadaoleva info tasutal oli kohapealne info tahvel kesine ja vähe informatiivne. Olles näinud Saleme väljakaevamistest tehtud dokumentaalfilmi ootasin kohapealsest ekspositsioonist rohkem. Loodan, et nad arenevad ja täiendavad varsti need puudujäägid. Edasi põrutasime Sääre tippu, kus nautisime iseolemist. Turistide hordid olid kadunud, ainult 1 lätlaste väikebuss konutas parkimisplatsil ja asunikud võtsid päikest betoonrajatisel. Meie päralt oli maailm. Pärast käisime ka kõrval kordonis ajaluumuuseumis. Teel tagasi külastasime Tehtumardi lahingu mälestusmärki - tekkis küsimus kas ka see punamonument peaks saama teisaldatud ? Kuressaares tegime väikese jooksutiiru, käisime spas ja linnatiirul. On imeline sügis.

Vihma pole ammu sadanud ja kirdetuuled on viinud vee meie randadest ja jõgede suudmetest. Mõned pildid mälestuseks:  Pärnu rand ja jõesuue.

Augusti kuu puhkuse tegemised

 

Puhkus algas maal nõgeste niitmisega ja Helgi sigaduste kirja panekuga. Seekord oli mitukümmend meetrit karjuseaeda lõhutud ja prügistamisega jätkatud - ei jäänud mul muud üle kui teha ametlik süüteoavaldus politseisse. Hetkel pole sealt veel vastust. Enne maale jõudmist käis Veljo TOWi raames Rakveres sprinti jooksmas. Liina oli samas vabatahtlikuna EOC2022 karantiini osakonda juhtimas. Rakveres saime korra kokku ja käisime Rakvere linnaplatsil einestamas, enne kui maale läksime. 

Maal käisime õhtul Kaie juures, niitsime krundil teerajad sisse ja pöördusime tagasi Rakvere kanti Põlulasse, et vaadata EOC lühiraja finaali. Oli au olla tunnistajaks Evely suurepärasele jooksule ja näha orienteerumise säravaid tippe. Rahvast võistluskeskuses palju polnud - ikka omad inimesed, kes see ikka tahab tulla jumalteabkuhumetsa, võistlust vaatama. Pühapäevase teatejooksu vaatasime juba Pärnus telekast.

Pärnusse sõitsime läbi Järva-Jaani ning möödumisel külastasime ka Järva-Jaani vanasõidukite muuseumi.

Puhkus Pärnus on kulgenud rahulikult: teeme vaikselt trenni (kuigi temperatuurid on treeningute tegemiseks liiga kõrged 30 kraadi ümber), käime kaardistamas Rebasefarmi metsi, käisime Viikmaadel külas, osalesime Valgeranna päevakul, osalesime Tallinna MVl sprindis, käisime Tallinnas ja Veljo meisterdas emale uue pliidi, korjasime seeni ja mustikaid, jalutame mööda Suvepealinna tuiksoone tänavaid ja rannaala jne. Eraldi tasub märkimist suveteatrikülastus Õisu mõisas.

Enne teatrietendust käisime veel Õisu matkarajal. 2.6 km pikkune matkarada oli peaaegu mõisa kõrval. Parkisime auto treppi ja suundusime rajale.

Etendus, mida vaatasime oli "Kolm musketäri" Olen varemalt paarkümmend aastat tagasi näinud Linnateatri versiooni, kuid kõige rohkem on mälupildis ikkagi venelaste 3 musketäri film. Etendus oli tore, kuid sügavamaid emotsioone ei tekitanud. Rakvast oli palju - kõik kohad olid välja müüdud.

Nädalavahetuse EMV sprindis jälgisime teleka ekraanilt, meie perest esindajaid polnud. Kaarel polnud veel terve ja meie lihtsalt sprindi jooksuks Põlvasse sõitta ei tahtnud. Käisime hoopis ise jooksutiirul ja metsas kaardistamas. 

Puhkus hakkab vaikselt otsi kokku tõmbama. Veljo 3 nädalat kodusolemist saab kolmapäevaga otsa ja taas võtab lennuk suuna Norramaale.

Ah jah, Kaarel tegi meile kõigile laupäeval suure üllatuse ....