Nurgast nurka ehk Eestimaale tiir peale

Tavarajale mineku plaane mul endal ei olnud, küll, aga sõitsin sealt möödaminnes läbi, et Kaarli katsumustele kaasa elada. Jõudsin stardi ajaks kohale ja lahkusin peale Kaarli finishit. Vahepealsel ajal sõin kõhu täis ja chillisin võistluskeskuses. Ilm oli imeline. Kaarli mõõduvõtt konkurentidega lõppes ootamatult valusalt  - tulemuseks MP. Üks punkt oli vahele jäänud, samas vedas Kaarel sõbra kullale, asi seegi :) Minu ringreis, aga oli alles algusjärgus.

Edasi suundusin Mustvee kaudu Tartusse, et tekitada Kaarlile isetäituv külmkapp, kas või korrakski. Ostsin talle alustuseks sinna toidumoona. Miks ? Tema plaan oli Tartusse jõuda alles teisipäeva õhtupoolikul. Köögiinventar ja muu mööbeldus on alles algusjärgus. Söögitegemine käib põlve otsas ja köögilauaks on külmkapp jne. Ühesõnaga soovisin olla talle abiks. Kaua mul Tartus ettevalmistadaa ei lastud, sest järgmine abivajaja juba helistas, et ma võiks hiljemalt poole kaheksaks Pärnusse jõuda. Helistajaks oli loomulikult Liina, kes soovis enne õhtust üritust oma pakikoormast vabaneda ja ööbimispaika end sisse seada.  Kui kõik olid ära aidatud, siis suundusin ise lõõgastavale jalutuskäigule Pärnu randa - oli ju muinastuledeöö. Olin üksi minemas, sest Veljo oli nädala alguses taas merele suundunud. Seekord 2 nädalane sutsakas Kokkolasse.
Hommikul tegime Liinaga väikese poetreti ja kohviku külastuse. Edasi pagesime minekule, kes lõunasse ja kes põhjapoole.

Kutse Raekotta!

Raekotta kutsuti meid Tallinna Haridusameti ja Tallinna linna poolt. Kutsututeks olid rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud Tallinna õpilased, nende vanemad, juhendajad, koolijuhid. Minule oli see esmakordne Raekoja külastus. Oli ülev ja vägev tunne olla teiste väga tublide noorte ja nende vanematega koos! Sai veel vesteldud Reaalkooli direktori ja geograafia õpetaja Karuga. Nüüd on kahjuks Kaarlil see kool läbi ja toredate õpetajatega kokkupuuted jäävad pigem juhuslikeks kohtumisteks kas tänaval või külavahel.

ps: mul oli sel päeval tegelikult 2 vastuvõttu: enne Raaekotta jõudmist käisin ka Rae valla vallavanema vastuvõtul, seoses malevlaste ja koolinoortele suvise töökogemuse võimaldamise eest.

 

Eestikate sprint ja öine Jõgevamaal

Sprindi võistluse eelse nädala olin kõik päevad tööl nagu viis kopikat. Koos eestikatega otsustasime aidata Kaarlit Tartusse kolida. Kaarel läks juba reedel hommikul koos oma koormaautoga, meie Pärnust saabusime Tartusse laupäeva hommikuks. 

Soetasime pesumasina ja käisime madratsi otsingul.  Pealelõunal sättisime eend sisse Rõõmude juures ning sealt viiski meid tee juba Kuremaale sprindivõistlusele.

Üle mitmete aastate taas osales EMVl ka Veljo. … võistlus tal kahjuks ei läinud nii kuis ta lootis, kuid järgmine kord saab ju paremini. Minule endale rada väga meeldis. Eriti toredad olid need karjaaia vahelised läbijooksud ja kartulipeenraäärsed punktid. Ühe vea tegin ka kui keelatud põõsastesse kinni jooksin. Mis sel Kaarlil juhtus ei mäletagi, kuid III koha vääriliselt ta oma sprindivõistluse lõpetas. 

Peale võistlust tegime väikese supluse järves, kuid vesi oli juba sügiseselt jahe. Eineks kaasavõetud võileivad pistsime auto kõrval nahka ja edasi läksid meie teed mõneks tunniks lahku. Kolisime Kaarliga Rõõmude autole, et edasi suunduda öiste meistrikatele Palale. Veljo, aga võttis suuna tagasi Tartusse, et õhtupoolik oma kalli tütrekesega veeta.

Öiseks võistluseks olin vägagi valmistunud, kaasa võetud talvine sulejope oli augustikuu öös õigeks riietuseks. Öine mets andis lõpuks kõik võistlejad välja, kuid nende ootamine oli ikka pikk. Jõudsin enne autasustamist diivanil istudes isegi suigatada. Kaarel saavutas öises distsipliinis teise koha. 

Hommikul sõitsime meie tagasi Pärnusse ja Kaarel läks sprinditeatele Palamusele. Pärnusse naastes ei olnud meil aega midagi passida, sest Lavassaare kaart vajas veel putitamist. Saigi viimased kohad üle vaadatud ja hiljem täiendused tehtud.

"Eskursioonid" Eesti meretöö sadamates

Sel aastal olen endalegi ootamatult külastanud erinevaid meretööde sadamaid. Sadamaid, kus reaalselt tehakse tööd, mitte ei veeta ainult reisijaid ja kaupu autodel. Talvel sain mitu korda käia Loksa sadamas. Käisin sadama territooriumil, mis lapsepõlves jäi alati kõrge müüri taha peitu.  Mõned korrad olen sõitnud Paljassaare sadama kaile. Roomassaarele sõites sain taas külastada üle pikkade aastate taas Saaremaad. Roomassaares sain esimesed slaalomi kogemused  sadama territooriumil manööverdavate etteveoautode ja kraanade vahel. Sama teema oli Muuga sadamas- kus eelkõige  märksõnaks ettevaatus, et oma autoga kellelegi tähtsale ja suurele ette ei jääks.  Sel nädalal siis Pärnu, kus me kohtumispaigaks ootamatult hoopis Pärnu jõe parem kallas, mitte harjumuspärane vasak pool.  

Eile sai taas Pärnu poole sõit ettevõetud, kuid hoopis eriskummalisel moel (põhjus on ikka sama) ;). Nimelt esimest korda üle mitme aasta (nagu hiljem selgus) tuli Meteor Pärnusse puitu laadima. Sain vägeva emotsiooni osaliseks: nägin reaalset meretööd  alustades laadimisest, vahepealsed parsa pööramised, ja lõplik koormaviimistlus. Väikesel laeval on ikka suur jõud, peaaegu täislaetud puitu täis parsa oli vaja kai ääres ümberpöörata n.ö 180 kraadi, ehk teise küljega kaldasse, et laadimiskopad saaksid ka jõe poolsema ääre puitu täis laadida. Mina vaatasin kõike toimuvat ülevalt kaptenisillalt ja klõpsisin pilte teha. Sain lõpuks aru, et meretöö pole mingi meelakkumine, vaid päris ohtlik töö -kitsad, märjad, vahel ka libedad käigu ääred, rasked köied ja igasugu muud ootamatused ja ilm, see võib olla kõike muud kui tore - lainetus, tuul, vihm, lumi, jää. Aluse ümberpööramine toimub koostöös, sest laev ja kapten võivad ju olla tublid, kuid kapteni silmad peavad olema samal ajal  nii kail, kui parsal, kui laevas kui merel. Suhtlus käib raadiotelefonide teel, kus meeskond jagab infot kapteni silmadele. N: Ahter 10m, vöör 5m jne. Pööramist alustati küljelt sikutades (tean, et vale sõnavara, kuid ehk antakse andeks), vahepeal sõitis laev alusele otse ninaga otsa ja lükkas sinna kuhu vaja jne. Kõik see on päris aeganõudev, sest koorem on raske, kuid vaatajale äärmiselt põnev. Mitu korda kinnitati köisi ümber ühe keeramise jooksul. 

Kui tööd said tehtud, lasti meid ka väheke linna peale kondama, et siis uueks pööramise ajaks laevas tagasi olla. Käisime ka laevameeskonna toiduvarusid täiendamas, nii sain õigustatult oma autoga mööda sadamaterritooriumi rallida. Anti ka maitsta laevakoka poolt tehtud maitsvat pilaffi ja hommikusöögiks tehtud "eriti äkilist" soolakala.  Oli väga hariv ja silmaringi laiendav päev. Meeskond oli sõbralik ja ühtehoidev. Aitäh Veljole ja kogu laevameeskonnale, et mulle seda kõike näha võimaldasite.  

Veod merel

Sel ajal , kui meie Hispaanias tuuritasime, tegid mõned tööd. Pildid illustreerivad tublidust.

Muugalt viidi ära "vana kola" ja Veljo oli nende vedude juures ja asjaline. Osa pilte on võetud Quicksport LLC FB lehelt. 

Lisatud video on ka vahva, annab aimu, kuidas tegelikult tööd ja laadimised aset leiavad.