"Eskursioonid" Eesti meretöö sadamates

Sel aastal olen endalegi ootamatult külastanud erinevaid meretööde sadamaid. Sadamaid, kus reaalselt tehakse tööd, mitte ei veeta ainult reisijaid ja kaupu autodel. Talvel sain mitu korda käia Loksa sadamas. Käisin sadama territooriumil, mis lapsepõlves jäi alati kõrge müüri taha peitu.  Mõned korrad olen sõitnud Paljassaare sadama kaile. Roomassaarele sõites sain taas külastada üle pikkade aastate taas Saaremaad. Roomassaares sain esimesed slaalomi kogemused  sadama territooriumil manööverdavate etteveoautode ja kraanade vahel. Sama teema oli Muuga sadamas- kus eelkõige  märksõnaks ettevaatus, et oma autoga kellelegi tähtsale ja suurele ette ei jääks.  Sel nädalal siis Pärnu, kus me kohtumispaigaks ootamatult hoopis Pärnu jõe parem kallas, mitte harjumuspärane vasak pool.  

Eile sai taas Pärnu poole sõit ettevõetud, kuid hoopis eriskummalisel moel (põhjus on ikka sama) ;). Nimelt esimest korda üle mitme aasta (nagu hiljem selgus) tuli Meteor Pärnusse puitu laadima. Sain vägeva emotsiooni osaliseks: nägin reaalset meretööd  alustades laadimisest, vahepealsed parsa pööramised, ja lõplik koormaviimistlus. Väikesel laeval on ikka suur jõud, peaaegu täislaetud puitu täis parsa oli vaja kai ääres ümberpöörata n.ö 180 kraadi, ehk teise küljega kaldasse, et laadimiskopad saaksid ka jõe poolsema ääre puitu täis laadida. Mina vaatasin kõike toimuvat ülevalt kaptenisillalt ja klõpsisin pilte teha. Sain lõpuks aru, et meretöö pole mingi meelakkumine, vaid päris ohtlik töö -kitsad, märjad, vahel ka libedad käigu ääred, rasked köied ja igasugu muud ootamatused ja ilm, see võib olla kõike muud kui tore - lainetus, tuul, vihm, lumi, jää. Aluse ümberpööramine toimub koostöös, sest laev ja kapten võivad ju olla tublid, kuid kapteni silmad peavad olema samal ajal  nii kail, kui parsal, kui laevas kui merel. Suhtlus käib raadiotelefonide teel, kus meeskond jagab infot kapteni silmadele. N: Ahter 10m, vöör 5m jne. Pööramist alustati küljelt sikutades (tean, et vale sõnavara, kuid ehk antakse andeks), vahepeal sõitis laev alusele otse ninaga otsa ja lükkas sinna kuhu vaja jne. Kõik see on päris aeganõudev, sest koorem on raske, kuid vaatajale äärmiselt põnev. Mitu korda kinnitati köisi ümber ühe keeramise jooksul. 

Kui tööd said tehtud, lasti meid ka väheke linna peale kondama, et siis uueks pööramise ajaks laevas tagasi olla. Käisime ka laevameeskonna toiduvarusid täiendamas, nii sain õigustatult oma autoga mööda sadamaterritooriumi rallida. Anti ka maitsta laevakoka poolt tehtud maitsvat pilaffi ja hommikusöögiks tehtud "eriti äkilist" soolakala.  Oli väga hariv ja silmaringi laiendav päev. Meeskond oli sõbralik ja ühtehoidev. Aitäh Veljole ja kogu laevameeskonnale, et mulle seda kõike näha võimaldasite.