Muhu kohvikutepäevad - Birgitti maakodu Liival

 

Lapsepõlve sõbranna Birgitt on aastaid oma maakohta otsinud. Nüüd tundub, et see onn leitud. Koht asub Muhumaal - Liival. Jah, kohe praamitrassi kõrval, kuid mis sellest. Seal olles mina küll ei pannud tähele neid autode voore, mis krundilt möödusid. nii, et pole hullu midagi.

Läksin Birgitti juurde uudishimust, soovist teda kodukohvikutepäeval aidata ja lihtsalt seetõttu, et mul oli vaba aeg minemiseks. Kauplesin küll Liinat kaasa, kuid temale ei sobinud reedel kodukontorit teha. nii läksingi üksi. Hommikul 11ks olin juba kohal ja õhtul tulin koju tagasi. Birgitt ja Priit on selle paari aastaga palju jõudnud juba ära teha, kuid palju tegemisi on veel ees. Süveköök on igaljuhul valmis ja seal saigi kohvik peetud. 

Ilm polnud meile armuline ja avamine saabus koos valgusshõu ja vihmavalinguga. Kuid polnud häda kedagi, natuke ebamugavust tekitas, see et nii pererahvas kui külalised olid väga väikese territooriumi peale kokku lükatud.

Mina olin seal abiks nii palju kui oskasin, aga veini ja toitude nimed olid mulle ikka võõrad ja algul mul läks ikka aega, et arusaada, mis minult sooviti.

Oli väga tore. Soovin Birtgittile ja Priidule jõudu oma asja ajamisel. On neil ikka jaksu uusi asju ikka ja jälle alustada. Väga tublid on nad :)

Tööreis Poola

 Käsime Märteniga Poolas Inter-Teami kesklaos. Päev algas varakult:kell 3:30 oli äratus, lend Warssawisse juba 5:45. Lend möödus rahulikult, kuid maandusime 20 piimajões - pilved olid nii tihedad, midagi ei näinud. Tööpäev oli tihe ja inforikas. Kella 15ks oli kõik väisinud: kõik teemad olid läbitud ja tõmbasime otsad kokku. Kuna meie kojulennuni oli mitu tundi aega, siis viidi meid kesklinnaga tuvuma. Jalutasime paar tundi kesklinnas ja siis suundusime lennujaama. Päev oli väga väsitav. Järgmise päeva magasin suures osas maha.

Kodutööd ja teatriskäigud

 

Peale jaanipäeva oli õhus, et Veljo peab taas töömaile hakkama sättima. Otsustasime olla ühe nädalavahetuse linnas. Võtsime ette korstna krohvimise tööd. Veljo tegi, kuid mina olin ka tubli ja sain ise diivanile allakruvida uued jalad. Nüüd on tolmuimejal võimalik pääseda diivani alla ja uue diivani ostu lükkan edasi. 

Korstnajalg vajab veel kuivamist enne kui saab anda lõpliku viimistluse, kuid suur ja tubli töö on tehtud. Aitäh, Veljole! 

Pühapäeva pealelõunal sai käidud Katrini juures külas. Sealt edasi suundusime Kernu mõisa etendusele "Praegu pole aeg armastamiseks" Lõbus Kreeka müüdil põhinev lugu. Algus polnud palju lubav, aga õnneks läks käima.

Järgmise nädalavahetuse veetsime Pärnumail: neljapäeva õhtul peale päevakut käisime üle pikaaja taas Viikmaade juures saunas, reedel olime niisama, laupäeva õhtul käisime taas teatris. pärnu jahtklubi paadikuuris toimus etendus "Sorgu tuletorni saladus" Endla suveteatri esituses. Sorgu saarega oli see vähe seotud. Tegevus oleks võinud ükskõik kus väikesaarel, ükskõik kus maailma otsas toimuda. Ütleme, et ootused olid suuremad, kuid lugu iseenesest tore.

Pühapäeval vaatasime pool päeva orieneteerumise MM ja õhtul oli meid ootatud Veljo lapsepõlvekoju külastäigule (hetkel elavad seal Veljo venna lapsed). Õhtu oli põnev. Sai nähtud Veljo kodupaika, näha vanu Veljo vanaisa asju: aukirju, sünnipäeva õnnitlusi, isiklikke meeneid. Õhtu venis pikaks. Esmaspäeval oli taas ärasõidupäev.