Minu esimene Jüriöö teatejooks

Rongkäik enne võistluse avamist

Nii nüüdseks on see siis tehtud - minu elu esimene Jüriöö teatejooks on joostud. Jüriöö jooksul osalemine sai minu puhul võimalikuks mitmete soodsate tingimuste kokkulangemise tõttu: 1) toimus see Loksal, mis on minu jaoks suhteliselt teada-tuntud koht lapsepõlveaegadest; 2) minu füüsiline vorm võimaldab jooksmist 3) kui mitte nüüd, siis millal ? kuskil pärapõgu võssis ja soos, kus ma võin totaalselt kaotsi minna ?  ei kindlasti mitte. Seega Loksa oli proovimiseks justkui valatud.

Lootsin salamisi, et äkki saan Juminda ps kogukonnast Harrastajate võiskonna kokku panna, kuid pühapäevane xdream Narvas tõmbas sellele püüdlusele kahjuks kriipsu peale. Oleks ju lahe olnud kohaliku võistkonnana väljas olla. 

Võistlesin lõpuks hoopis  SRD III võistkonnas koos: Merilini, Taisi, Misha ja Olegiga. Jooskin II vahetuses ja eesmärgiks oli tulla rajalt tagasi tunni pärast. Etterutavalt mainin, et plaani ma ei täitund kuna aeg oli lõpuks 68 minutit ja sekundeid peale.

Tõrvikutest süüdatud lõke

Loksa tundmisest polnud rohkem kasu esimesse punkti minekul - stardist minnes teadsin, kust sillast pean üle jooksma - kõik muu oli ikka pimeduse tõttu kui esmakordne avastamisrõõm. Mõned vead sain ka ikka kirja kui 62 orvandit hakkasin liiga vara otsima, 69 p kaldusin sutsu liiga paremale. Sealt edasi kuni vaatepunktini tuli ainult joosta. Edasi oli seiklus linnavahel. Mõtlesin, et polegi nii hull, kuid mind ootas üllatus 49-44 minekul - just poole peal, kui tänavavalgustus kadus - minu lambi aku sai tühjaks ja me leidsin end keskpimedat tänavat. Olin selleks võimaluseks täiesti ettevalmistamata - isegi telefoni polnud ma kaasa haaranud. Teadsin, et järgmine sihtpunkt on 44, tulid mingid mehed, kelledelt pärisin kuhu nad teel on, nemad vastu: "44". Võtsin neile sappa ja jõudsin kohale. Sealsamas nägin SK100 võistkonnaliiget, kellega olime silmsides varem juba mõned etapid jooksnud, andsin teada, et olen pime ja üritan tema tempos rajaga edasi jõuda. Järgmised 2 kp saingi temaga silmsidet kaotamata läbida, kuid tema jooksutempo oli minu omast parem. Jõudsin need 2 vahet temaga koos joosta ainult seetõttu, et ta vaatas vahepeal kaarti ka - minul seda ju polnud vaja teha. Eeleelviimases punktis lasin ta silmist kuna hakkasin tänavavalgustuse taustal kaarti uurima ja kaotasin korraks suunataju ja jooksin valest tänavast üles. Viga nähes pöördusin tagasi ja sain ühe järgmise naisvõitlejaga koos eelviimase punkti koos võetud. Viimasesse punkti jõudmiseks mul kaarti enam vaja polnud. Lõpp hea, kõik hea. Kõik punktid said määruste päraselt võetud ja võistkond sai edasi joosta. Oli väga tore õhtu, kuid ilm oli nii külm. Koju jõudsime alles pool neli öösel.

Kaarel jooksis SRD II võistkonnas esimest vahetust ja Liina SRD I võistkonnas III vahetust. Liina pääses rajale teisena. kuid välja tuli kuuendana.

Peko Kevad Ootsipalus

Start 2 I päev

Asusime teel juba reede õhtul, sest Põlva MV öisestest oli ka plaan osavõtta. Jõudsime Võrru õhtul kella kaheksaks. Jätsime Nastja ja Liisu hotelli magama ja ise sõitsime Saarjärvele. Liina avastas hostelis riidesse pannes, et öine võistlus polegi sprint, vaid tavarada. Kurguvalu ja madalate temperatuuride tõttu jäi Liinal lõpuks ikkagi startimata - kükitas teine terve õhtu autos. Kaarel jooksis oma M18 raja võiduvääriliselt läbi ja mina käisin oma Silva lampi ja öist metsa testimas. Õnneks näitab lamp päris kaugele ja helkuritega kp-d on hästi näha.

Laupäeva hommikul enne sööki sain väikese kultuurishoki osaliseks, nimelt: enne sööki käisin Võru turul ning külastasin autotarvete poodi. Turule sattusin kogemata, sest juhtusin sealt mööda sõitma ja hetke emotsiooni ajel otsustasin minna kohalikku turuelu kaema. Nii müüjaid, ostlejaid kui ka autosid oli omajagu. Eelmisel nädalavahetusel kui Võru linnas öist sprinti jooksime, sai sealt turuplatsi kõrval olevalt tõngermaalt läbi joostud. Turg oli kui turg ikka, kuid miskit oli ikkagi teisiti. Esimene asi mis silma hakkas ja mida ma varem pole turgudel kohanud oli, see et turul müüdi puid. Teine omapärane ilming minu kõrvade jaoks oli kohalik keel: turul rääkisid kõik kohalikus võro keeles: ikka üksi, kaksi ... Põnev oli seda kuulata, loomulikult sain ma jutust aru, kuid iserääkida ma seda ei mõista. Kuid kohalikule rahvale oli see enesestmõistetav. Nii lahe :)

Liis finisheerimas 1 päev

Võrus autotarvete poodi sattumine oli planeeritud külaskäik, olen sinna korduvalt kutsutud, kuid ikka ja jälle on minemata jäänud. Süüdi on aeg - minu Võrus viibimise kellaajad ei ühti kuidagi poe lahtioleku kellaaegadega. Aeg - see sai seal poes nagu hoopis teise tähenduse. Olin poes tunnikese ja jälgisin poepidaja laupäeva hommikusi toimetamisi klientidega. Kes vajas muruniidukile, kes motorollerile akut - vahetatavad akud olid kõik kenasti kaasas, et müüja ikka õiget oskaks pakkuda. Kes ostis lapsele jalgratta, mis peale mõne minutilist proovisõitu, ka ostuks vormistati. Müüjatar orienteerus kiirelt ja kergelt klientide soovidele, ühelegi kliendi küsimusele ei jäänud ta võlgu, kõigi jaoks jätkus tal head sõna ja naeratust - kõigi jaoks oli aega. Ka klientidel oli aega, keegi ei arutanud, et äkki saab naaber poest odavamalt või, et võib-olla peaks akut või jalgratast hoopis Tartust ostma minema - mine tea äkki on soodsam. Aeg voolas omasoodu ja kõik said oma toimetamised ja tegemised tehtud ja inimesed olid rahul. Pildilt puudus  Tallinnale omane "tõmblemine" - kuhugi ei jõua ja midagi nagu tehtud ka ei saa - kogu aeg on kiire, justkui aeg oleks ise see Pätu, kes aja ära raiskab...

Peko Kevade esimene päev möödus suurepäraselt - Liis käis metsas N12 rajal ja sai omajõududega raja läbitud. Ta küll olla teinud kaasvõistlejatega rajal koostööd, kuid päästeoperatsioone lapse metsast väljatoomiseks polnud vaja läbi viia. Liis sai täna meie pere Päeva Tegija tiitli!! Rada oli noorimatel tõesti raske ja teid mida mööda algajad end paika tavaliselt seavad põhimõtteliselt tänasel maastikul puudusid. Liis sai täna 6 võistleja seas tubli 4. koha, olles meie pere parim.

Roosisaare sillal Tamulal

Kaarel oli M18 klassis viies.

Liina sai oma kurguvalu trotsides 7 tulemuse. 

Mina olin 10koha vääriline. 

kaardipõrgu

Õhtu oli pikk ja kõik pidid endile leidma meelepärast tegevust. Meie kasutasime juhust ja külastasime Võrus Mõisa aida söögikohta ning hiljem patseerisime klubikaaslastega Tamula kallastel ja Roosisaarel. Polnudki seal kõigi nende aastate jooksul varem käinud. Kõrvaltvaatajale võis meie seltskond kummaline tunduda, sest kõne oli vene-eesti-inglise segakeelne, sest 4 peale kokku ei leidnud me keelt milles kõik oleks end vabalt tundnud.

Liina 2 päeva finish

Teise päeva hommikul üritasime Liisi veenda, et ta Kaarli vana GPS kella endaga rajale kaasa võtaks, et saaks hiljem vaadata, mida ta seal metsas ikkagi tegelikult teeb ja kus käib, sest esimese päeva käigud käisid ühest kaardi äärest teise ja kõik sood said N12 klassi rajal läbi müttatud. Kuid Liis ei viitsinud seda rasket kella oma käele panna ja ka taskus oli see liiga raske. Startisime Liisuga järjestikustel minutitel; Liis ees ja mina tema järel. K - punktis sain ta kätte, hetsin pilgu kaardile ja andsin soovituse esimesse punkti minekuks. Rohkem ma Liisu metsas ei näinud, kuigi tema esimene punkt oli minu teine. Liis läbis taas raja iseseisvalt ja jõudis finishisse 8 minutit enne mind. Väga tubli tüdruk taas. Mina suuremaid vigu ei teinud, kuid liikumiskiirus oli pea olematu - lihtsalt nautisin kevadist metsaalust ja ajasin Mari Liisiga juttu - olme kui 12 raja tüdrukud, kes jutuhoos kaotavad järje kaardilt. Kaarel oli taas 4 ja Liina läbis raja haigusele vaatamata. 

Tulemused

Kaarel tegi täna roheliste lehekestega esimese nii pika autosõidu, kui sõitis Ootsipalust Tallinnasse. aega kulus koduni 3h ja 40 minutit.