Emv lühirada Kärgulas ja Tõrva linn

Minna või mitte minna, oli põhiküsimus. Minul ju eesmärgid puudusid, lihtsalt onn ju tore osaleda uuel kaardil ja näha sõpru. Samuti oli minu huvi kuidas on kaardistus, et õppida nippe ja saada enda kaardistamisele kõrvalvaadet. ostus tuli esmaspäeva õhtuks: kindlasti minemise kasuks.

pärnnust hakkasime hommikul varakult teele, et konnnnata natuke Eestimaal rinngi, kus varem pole käinud või oldud ainnult läbisõidul.

Esimeseks peatuskohaks sai Rutu mägi. Veljol oli paju jutte kunagisest eestikate korraldamisest, kus ta pidi öösel platsil magama ja valvuriks olema jne. Mina  käisinn küll lastega EMVl, kuid ma ei mäleta, et oleksin võistluskeskusest kaugel käinnud. Ise kindlasti ei osalenud.

Teiseks peatuskohaks, minu soovil oli Tõrva linn. Otsustasime lõunapoolsema linnaosa kasuks kus on tiigid ja laululava, linnaväljak ja matkarajad. Imeline hommik avanes meil kell 11 Tõrva linnas: inmesed jalutasid haljasalal, tiikidest püüti kala, muusika mängis . täielik chill. Keegi ei kihutanud kuhugi - elu tundus kui lill. Söögikohas Latvian Embassy, oli kell 11:30 juba mitu laudkonda innimesi söömas. Meie sealoleku ajal võtsid kohad sisse 2 pensionärist prouat, kes kooki ja kohvi tellisid ja telefonist teineteisele pilte näitasid. Sisenes veel üks 5 liikmeline pere. Kuhu ma tahan jõuda selle pika jutuga: kohvitus ei olnud just kõige odavamad hinnad, üsna krõbedad olid tegelikult. Kuid inimesed, kes seal einestasid tundusid olevat kohalikud ehk elu maal ei ole halb. Väga silmiavav oli see Tõrvas käik. Söögikohast veel nii palju, et söök oli väga, väga maitsev, ilusti garneeritud ja hea teenindusega. Tõrva peamagistraali ääres vaatasime veel Ukraina sõjale ja Eesti küüditamistele pühendatud fotonäitust.

 Eestikad olid nagu ikka, saime rajad läbitud, kaasa suure hulga kogemusi ja toreda päeva.. Tulemused  - need ei ole märkimisväärsed. Õhtuks jõudsime Pärnusse tagasi. 

Karjalase Nursipalus

 Kevadisel Karjalaske võistlusel oleme käinud aastaid, kui lapsed väiesed olid. Nüüd sai taas seda võistlust käia väisamas. minek tuli suht ootamatult - Kaarel tahtis minna, mina pakkusin end autojuhiks kaasa ja Liina sai ka kampa tõmmatud kõik oli justkui vanasti. Meie auto peale sättisid end veel Kustu ja Raiko (1p). Kohalesõit oli huvitav - sõitsime mööda suletavat (kaitseväe uus laiendatud lahingala) Osula-Sõmmerpalu-Nursi teed. Samuti möödusime eelmistest Karjalaske võistluspaikadest ja ööbimiskohtadest. Oli põnev tagasivaade. Ilm oli ilus päikseline, kuid varjudes oli jahe. Võistlus toimus sulegemisele minaval maastikul. Ilus on see Nursipalu mets. Tõuse-landusi väga pole, metsaalune on mõnusalt puhas - pole takistavaid mustikapuhmaid. Teid ja rajakesi oli piisavalt, et õiget rada leida punkti. Meie Liinagga läbisime rajad ja saime tulemused, kuid Kaarel oma esimesel võistlusel kahjuks rada ei läbinud - tervis andis tunda ja Kaarel tuli poole raja pealt maha. Kahju, kuid tervis tuleb korda saada ja siis tule uuesti tulla.

Ööbin Tartus Margiti juures, enne Margiti juurde jõudmist käisin Tartus Peetri kirikus Arsise kellade ansambli ja orelimuusika ühendatud kontserti kuulamas. Oli tore - poleks uskunud, et orelil võib nii kiireid lugusid mängida. Margiti juures oli mõnus nagu alati. Liina tuli ka mõneks tunniks, kuid ööseks läks koju ära - Birgitt viis ta ära. Teisel päeval Kaarel enam ei osalenud ja Liina ei pidanudki osalema - nii läksin koos noortemeestega - Raiko, Kustu ja Reimoga. Võistluskeskus asus samas kohas:  tegin 2 viga - 1 punktiga ja 6 punktigga - leidsin end paralleelsituatsioonist :(. Muidu oli rada tore, hea, et sai minudud. Tagasiteel Tallinnasse sõitsin Tartus  vanematekodust läbi - kus mind oodati  ja tema venna perekondlikule sünnipäevale. Peale sünnipäeva tulime Kaarliga Tallinna ära.

Oli vahva nädalavahetus.

EMV Liival ja jaanipäev Tammistul

 

 Piirangud said läbi ja üritused saavad taas hoo sisse. Kevadel toimuma pidanud lühirada Liival sai toimuma jaanipäeva eelsel nädalavahetusel. Võtsin nõuks  osaleda. Rääkisin ka Liina ära. Kaarlil oli niikuinii plaan minna.  Ilm see igavene jututeema - keeras ära - ilm köeti kuumaks. Tempratuur oli +33 kraadi. Parmud sõid mis kole. Läksin metsa mõttega teha üks lühiraja matk metsas - rada oli 3 km pikk ja lootsin selle läbida alla tunni, kuid nii kergelt mets mind oma võimusest lahti ei lasknud. Matkata sain 77 minutit. Liina katkestas oma 4.5 km raja ning Kaarel võttis ämbrist vale numbriga kaardi. Ta sai küll tulemuse, kuid juba stardinimekirja avalikuks tulekuga oli selge, et Kaarlil ei saa metsas kerge olema ja esikoha eest võidelda on raske - Kaarel läks metsa esimese võistlejana - sai nõgestes ja vaarikates hakata rada sisselükkama. Mets ja läbitavus olid nii rasked, et võitja aeg ületati 15 minutiga, sellest mis rajameister oli arvestanud. Kuna autasustamisele asja polnud, siis saime koha sest saunast minema. Plaan oli Tartus end korda teha ja minna Aparaati sööma.

 Restoranis ühenes meiega ka.

Algselt oli plaan, peale Tartut minna Andrese katusele suveõhtut nautima, kuid plaanid muutusid ja jõudsime sinna hoopis pühapäeva õhtul. Meiega ühines ka Heidi. Soojal suveõhtul on katusel olla imeline - sääsevaba territoorium - ka tuult polnud. Igati mõnus.

Jaanipäeval olime nagu ikka maal. Meiega ühinesid ka Märten, Elis ja . Maal tegime hädapäraseid töid - niitsime muru ja põletasime ja lõikasime oksi, nagu ikka. Jaanipäeva pidustused olid nagu ikka külaplatsil koos kallite lapsepõlvesõpradega ja uute külaelanikega. Tuli põles ja muusika mängis. Ainus mis pidutuju rikkus olid massilistes kogustes kihulased. Samas merevesi oli soe ja seal sai käia kupuvannis sääsked hävitustööle leevendust saamas. 

Söögiks ikka pannivokk ja jaanipäevahommikused pannkoogid Märteni poolt. Maal on ikka mõnus. Kuid naabrid teevad minu meelemõruks. Saab näha kas politsei või keskkonnaametnikud saavad naabritädile mõistust pähe lisada. Igaljuhul reostamistööd kahjuks jätkuvad.

August töökuu - ... toimetamisi täis.

 

Minu puhkus sai läbi juulis - august oli minu jaoks töökuu. Vabad olid ainult nädalavahetused, isegi reedeti olid tööpäevad. Vabad päevad need jäid kuu lõppu, kuid neist hiljem. Veljo seevastu sai augustis kodus olla. Juuli lõpust- augusti kuu viimase nädalani sai ka tema puhata. 

Juuli lõpus käisime Liina ja Veljoga Viikmaade juures igaaastasel suvepeol. Nagu ikka orienteerumine jm jämm söögi, joogi ja saunaga. Järgmisel päeval sai esmakordselt elus proovitud Seiklusministeeriumi poolt korraldatud autoorienteerumist, asukohaga Pärnu. Ma ei tea, kas meie ei osannud formaati õigesti kasutada või oli sulandumisega probleeme, kuid suures pildis autoorienteerumine pole ikka meie jaoks. Kohe selgitan: meile meeldib asju ikka koos teha, kuid meie võistlus kujunes selliseks, et mina sõitsin autoga ja ootasin autos, sel ajal kui Veljo punkte käis võtmas. Punkte kogunes oma jagu ja tulemusega sai rahule jääda, kuid .. jah... , ei tea, kas meid veelkord auto-o rajalt leiab.

Nöönädal läks lennates ja järgmine nädalavahetus oli toimetamisi täis. Jooksu ja maratonihundina soovis Veljo minna jooksma, piirangud olid otsas ja võistlused lubatud. Nii leidsimegi end laupäeva hommikul Järvakandi

Igamehemaratoni stardist. Maraton toimus ringil. Üks ring oli umbes 4,2 km. Minu eesmärk oli joosta 2 ringi. Esimene ring kulges ilusti, mõnusas tempos, enesetunne oli hea. Mõtlsein, et proovin, siis ka 3 km lõpus midagi pakutavate hulgast, näiteks spordijooki, sest ilm oli 25 kraadi juures. See, et valesti tegin selgus kohe, minu tempo langes, olemine läks väga raskeks ja liikumine - jäin peaaegu, et seisma. Läbi suure eneseületuse sain end sunnitud teisele ringile minema. Rohkem ma head ja paremat ei tarbinud. Enne teise ringi lõppu, püüdis Veljo mind oma kolmandal ringil kinni. lootsin, et saan enne teda finisheeritud, kuid kahjuks nii ei läinud. Veljo, aga jooksis oma maratoni distantsi ilusasti läbi.

Mina jõudsin tema vahepealsete kilomeetrite ajal käia kohalikus avalikus saunas, teha eine ja kohvi, kohtuda ja rääkida vana sõbra ja tuttava, Tõnuga, kes vastutas ajavõtu eest. Samuti, sain korrigeeritud Veljo nime, Kask sai muudetud ikka Vaseks. Pühapäev jätkus kultuurselt - külastasime Amande Villas Tanel Padari ja Lenna kontserti.

Tanel on ikka väga hea meelelahutaja. Kontsert oli tore ja meie saime seda kõike nautida esireast.

Samal ajal käis Liina päikest tervitamas Viru rabas.

Juunioride MM Taanis

MM Taanis oli Kaarlil selle aasta põhieesmärk. Kaarel treenis täpselt ja korralikult treeneri nõuannete järgi ja vorm läkski ilusti plaanitult ülesmäge. Juuni algul enne Jukolat vigastas Kaarel treeningul oma jalga nii kehvasti, et isegi liikumine üleüldiselt oli tal raskendatud ja valulik. Kuid eesmärk vajas täitmist ja Kaarel võttis kasutusele kõik abinõud, et jalg korda saaks. Algul vajas selgitust millega tegu ja kas midagi on ka päriselt katki. Luud ja lihased olid suures pildis terved. Abi sai ta nõelravist ja  muust. Jalg hakkas paranema ja saigi enamvähem võistluse ajaks korda, kuid tehtud kahju peegeldus kahjuks tema tulemustes. Kuuajane treeningauk on tulemustesse sisse kirjutatud. Parimaks tulemuseks jäi lühiraja 56 koht. Järgmine aasta uuesti, mis on Kaarlile viimaseks juuniori aastaks.

pildid EOLi lehelt

Tulemused

Kaarli suurpäev - lõpuks ometi rahvusvahelisele geograafia olümpiaadile

Mitu aastat on Kaarel jahtinud vabariiklikult geograafiaolümpiaadilt piletit rahvusvahelisele olümpiaadile, kuid siiani pole see õnnestunud. Kaheksandas klassis ta võitis ja lootused järgnevateks aastateks olid kõrged. Nüüd, siis kodu lähedal Viimsis toimunud jõuproov, viis sihile: Kaarel saavutas II järgu ja 3 koha. Kaarlilt lihtsalt super tulemus. Väga, väga tubli!!! Teades, kui vähe ta üldse sel aastal kooli jõudis oma treeningute ja spordi tegemise kõrvalt. Õppimisi tegi  ta kogu aeg tagantjärgi, millal oli tal aega veel süvendatult geograafiat õppida ?, lihtsalt imekspandav enda kokkuvõtmine. Muidugi peab olema ka hea pea ja head geenid. Nüüd on uksed valla rahvusvahelisele jõuproovile, mis seekord toimub Hongkongis juuli lõpus, augustis. Plaanid ongi nüüd vähe peapeal, sest Kaarel plaanis minna Rogaini MM le Hispaaniasse, ehk ikka õnnestub mõlemast üritusest osa võtta, eks näis, asjaajamine käib.

Samal ajal olin mina Mari-Liisiga XT rogainil Kolgakülas. Tegime 4 tunnise jalutuskäigu. Kokku rassisime maha 21, 5 km ja kogusime 107 punkti. Ühe lollusega saime ikka hakkama  - poleks pidanud läbi soo rassima, vaid oleks pidanud rohkem lõunasse minema - oleks saanud rohkem punkte ja maastik oleks ka läbimiseks kergem olnud. Aga noh, saime ikka teerajaorienteerumise kõrval ikka päris orienteerumist ka proovida. Hea, et sealt mülkast tulema saime.

Vaikne nädalavahetus Pärnu ümbruses

Nädala lõpp algas külaskäiguga Endla teatrisse, kus vaatasime etendus "Minu vana daam". Laupäeval külastasime Kalasadamapäevade raames Japsi sadamat Pärnu linnas. Kala ostsime endiselt jalgpallurilt ja nüüdselt jooksu ja orienteerumishuviliselt … teate küll, kellest jutt ;) Ostsime räime 1 kg, kuid seda oli ikka kuidagi palju. Kala oli sadamas palju ja laevad kala täis. Arvan, et kõikidele soovijatele jagus. Kala laeti laevast "tolmuimejaga" üles kaile konteinerisse. Peale kala puhastamist ja praadimist tegime veel tutvust kunagise Sindi linnaga. Nägime taas nastikuid ja venekeelseid kalamehi. Ilm oli suviselt soe - liigagi ehk. Meie jalutustee viis meid ootamatult ehitustandrile  … endalegi ehmatuseks olime korraga Sindi tammi lammutus- ja ehitustööde platsil. Kuna oli nädalavahetus siis tööd seisid ja ühelegi masinale me jalgu ei jäänud. Peale uudishimu rahuldamist leidsime end hoopis uue probleemi ees: nimelt oli vaja saada sealt ehitusplatsilt ka kuidagi välja, kuid ehitusplats oli tööstushoonete ja aiaga piiratud. Imekombel leidsime aiavõrgu, mida andis natuke üles painutada, et alt läbi pugeda. Pühapäeval tegime  jooksutreeningu, kuigi Veljo jalg on Audru neljapäevakust millegipärast haige. Mis juhtus ongi selgusetu, kuid täna on juba pühapäev ja paranemismärke justkui polegi. Paneme ikka külma peale ja mingit määret ka, mis hirmsasti haiseb. 

Ehitusjärgus kalatrepid Pärnu jõel:

Kaarel osales taaskord Rootsis toimuval Tiomila teatejooksul. Kaarel jooksis HS2 meeskonnas 6 10,1 km pikkust öist vahetust. Nende põhivõistkond sai 14 koha ja teine meeskond jooksis välja 57 koha.

Andres käis Riias Liinal külas ja kohusta viimase järgmisel nv autoga koju sõitma, et ostetud kapp, saaks Eestimaale toimetud.

Võidupüha maraton ja jaanipäev

22.juuni, mil toimus Pärnumaal Võidupüha maraton, oli ilm jooksjale kõike muud kui meeldiv. Tuul puhus ja puhus ja loomulikult puhus tuul jooksjaile vastu. Sekka ka vihma ja päikesepaistet. Mina viisin jooksjad starti vedasin end 15 minutiks välja tuule kätte, et teha ära kohustuslikud fotosüüdistused. Ilm oli ikka marus. Torist- Pärnusse loodeti jõuda arvestades ekstreemseid ilmaolusid 3,5 tunniga.

Start antud ja nii ka mina teele asusin, küll autoga ja mööda maratonirada. 3 km klõpsisin ka mõned pildid. Minu tee viis mind Raeküla metsa, et teha ära oma kohustuslik jooksutiir. 1,5 km sain maratonirada vastassuunas läbida - ikkagi sain ka maratonirajal joostud!! 3.5 tundi läheb kiirelt kui ennast ka vähe tegevuses hoida. Tammsaare tn otsast hakkasin jooksjaile vastu jalutama. Kedagi polnud veel tulnud. Esimest jooksjat kohtasin 38 km - 3 km enne lõppu. Riburada pidi mitme minutiliste vahedega jooksid võistlejad mulle ühe kaupa vastu. Poolmaratoni jooksjaid kohtasin 36,5 kilomeetri kandis. Veljo saabus enne jahtklubi, nägu naerul ja kergel sammul jooksis ta minust mööda. 

Edasi seadsin sammud Vallikääru värava juurde.  Sealt finishisse jõudis tema loomulikult enne mind. Aeg arvestades ilmaolusid oli muljet avaldav: 3:14,16. Suurepärane tulemus! Võib ainult spekuleerida, mis aeg oleks võinud olla kui seda vastutuult poleks olnud. Oleksid ja poleksid on ühed lahedad kujud :)

Kokku sain mina maratonirajal kulgeda lisaks metsaalale ka rannapromenaadil. Kokku tuli kilomeetreid 5 km kanti.

 Laupäeval jaanipäeval olime põhjarannikul ja tegelesime tormikahjude likvideerimise ja muruniitmisega - see mis lammaste hävitustööst veel puutumata. Torm oli tiigikaldalt paju maha murdnud.

Sõnajalaõie leidsime ka ;)