Nädalavahetused ühekaupa

Veljo on taas maal ja mina rohkem lõunaosariikides liikvel. Aeg möödub tasapisi omasoodu, kuid miskit huvitavat ikka juhtus. Lõpuks ometigi sai kauaoodatu teoks - Veljo sai kätte  uue pulsikella. Kella kiibitseti ikka mõnda aega enne, kui ostuotsus lõpuks realiseerus. Kuid nüüd on see olemas ja põnevust on palju. Edu isejooksvakellaga, oleme uute rekordite ootel!

Pühapäeva hommikul võtsin suuna Pärnust tagasi Tallinna. Imeline kevad oli asendunud lumesajuga ja minu autopesu tulem sai Tall-Pärnu maanteel. Liina oli öösel jõudnud Andresega Riiast tagasi ja lootis veeta ühe pärastlõuna ema seltsis: näiteks käia maal lambaid vaatamas. Koju jõudes avanes mu silme ees "mängupõrgu". Mõlemad lapsed olid kodus ja mängisid köögilaua taga arvutimängu. Nii, palju siis ootusest. Siiski, siiski, sain nad arvutitest lahti ja nii me suuna maale võtsimegi. Kaarel läks Andresega golfitama - no palju õnne - õues sadas laia lund. Aga tahe oli suurem, kui väljas valitsevad ilmaolud. 

Maal oli lammastel beebipidu. Mitmed uted olid saanud kaksikute vanemateks ja 2 said kolmikutega maha. Kõik talled on elusad ja terved - sünnitusabi pole keegi vajanud ja kõik sünnid on ilusti jalgadel. 

Lammastele on valminud uus (uue elu)ruum, kus rotatsiooni korras, käib ümberpaigutus nagu karussellil.

Liina oli kogu nädala kodus ja käis usinasti tööl - kuidagi peab ju kopikas kukrusse kukkuma. Reede keskpäeval kimas teine läbi Pärnu Riiga tagasi. Pärnu peatus oli vajalik dokumentide vormistamiseks. Id-kaart ja pass vajasid uuendamist. Küsija suu peale ei lööda ja uued dokumendid saadetakse talle ilusti Riiga saatkonda ära. Tütarlaps ei saanud teiseks nädalavahetusks koju jääda, sest sõbranna Elis oli talle laupäeval Riiga külla tulemas. 

Suusa-od Venemaal ja Rootsis ning külaskäik Riiga

Universiaadil oli ka esmakordselt kavas suusaorienteerumine ja Kaarel kui lõpuklassi õpilane sai ka reeglite järgi võistlusloa. Seekord toimus võistlus kaugel Venemaal, Siberis Krasnojarskis. Meie vanaema oli sealkandis aastaid tagasi küüditatuna. Vanaema meeleheaks tegi Kaarel ka mõned vanaemale äratuntavad pildid. Universiaadi tulemused on leitavad siit. Pildimaterjali pean Kaarlilt pätsama, kui ta ükskord taas pikemaks koju jääb.

Samal ajal oli Liina hoopis paariks päevaks kodus käimas, sest hambaarsti oli vaja erakorraliselt käia väisamas. Laupäeva hommikul sõitsime, aga kõik koos Riiga tagasi, et lõpetada poolelijäänud möbleerimistööd. Liina elupaik vajas lõpuks ometi köögilauda, toole ning riidekappi. Kõik vajaminev sai ostetud ainult seinakapil veel uksed puudu, mis ehk järgmisel nädalal saavad ka olema.

Sel nädalal on Kaarel juba Rootsimaal Suusa-o MMil. Tulemused just kõige kirkamad pole, kuid arvestades, et ta on põhisuuna jopis jooksule suunanud, siis on suusa ettevalmistus jäänud siiski tahaplaanile. Nagu ta ka pressikonverentsil ütles, et läheb suusaorienteerujatele appi. MMi tulemused on leitavad siit. 

by Jesper Matti

by Jesper Matti

by Margit Rõõm

by Margit Rõõm

Ise olen taas Pärnumail ;) Ahjaa, vanaemal oli puusaoperatsioon. Taastub ilusasti ja juba kodus. Head kosumist :)

Kahala järve jääl

Pühapäeval nautisime Heidi ja Anuga uisurõõme Kahala järve jääl, kus toimus samal ajal ka Kahala Järve Jääkas. Tegime järvele 2 tiiru peale - peaaegu 17 km tuli uisukilomeetreid.

esmaspäeva hommikune lumi

Uisusõit Jõelähtmes ja Mia Via Coffee külastus

Alustame seekord päeva hoopis tagurpidi. Enne blogi kirjutamist tulin jala koju Katuspappi tänavalt (minu vanaema elas lapsepõlves sel tänaval), kus külastasime Mia Via Coffeed -. Peale uisutamist otsustame Heidi ja Märteniga minna ette hoiatamatult seda Birgitti varsti avatavat "lapsukest" esmakordselt külastama. Birgitt oli ilusasti kohal ja meie ootamatust kohale ilmsmisest ikka parasjagu üllatanud. Kuid kiirest päevast hoolimata olime väga oodatud külalised. Sõime suppi ja pastat ning maja kostitas meid koogi ja kohviga. Oli meeldiv ja tore pealelõuna. Toidupildid ikka ka :) Edu Birgitt ja peatse kohtumiseni.

Hommikul oli imeilus päikseline ilm ja hommikusööki nautides sai Heidiga kiirelt plaani võetud väike uisusõit. Sõjaväest koduskäiv Märten ühines meiega niisamuti. Otsustasime minna Jäärogaini radadele, kuid meie plaanidele tõmbas väikese täkke sisse kanalitel asetleidev autode jäärajasõit. Algul hoidsime jäärajast eemale, kuid hiljem olime sunnitud siiski autode sõiduraja läheduses oma uisusamme tegema. Õnneks polnud autosid palju ja nende möödasõidul tõmbasime lihtsalt ohutuse mõttes natuke rohkem kanali serva. Uisutamine tundus allatuult sõites imelihtne ja kerge ja imelises ilmas, kuid vastutuult minnes olime kui teravas ja jõuduvõtvas lumetormis, sest tuul ikka keerutas seda lumekest omajagu. Saime 10 km uisuotsa ikka kokku ja aega kulus sutsuke üle tunni. Oli tore päev sõpradega, tänud teile!