Õuelised tegevused mitmel rindel

 Pühadeaja teise poole olin Tallinnamail. Laupäeval koju jõudes sain teada, et Kaarel oli koos Andresega Lõuna-Eestisse matka ja suusarõõme nautima sõitnud. Liina oli Liisuga maale Kaie juurde läinud - minule jäid koheselt poeskäimise ja söögitegemiserõõmud.

Kaarel oli Rahva SK klubi omadega Puurmanni kandis talvisel lumematkal. Matk polnud just pikk, kuid maastik oli nõudlik. Ega ma suurt nende ponnistustest ei tea, kuid pildid on ilusad.

Õhtu lõpetati Tartus, et hommikul sõita Kuutsemäele lumelauatama ja Tehvandile suusatama. Neil oli igati toimekas nädalavahetus.

Laupäeva õhtul mängisime Liina, Liisu ja Kati perega Zoomi vahendusel 2,5 h Kahooti. Küll oli tore. Pühapäeva hommikul suundusin kellaga Kloostrimetsa TONi püsirajale. Minu üllatuseks oli metsas teisigi varajasi o-harrastajaid. Liina , aga läks Elisega Vanalinna xdreami jõulurajale - et nautida enne piiranguid (esmaspäevast pandi Harjumaa ka lukku) vanalinna kohvikuid ja söögikohti. Vanalinn oli rahvast täis ja inimesed nautisid täielrinnal vabadust. Õhtul käisime ka Härma ovaaalil uisutamas (Liina, Kris, Elis ja Liis) - mine tea millal jälle saab. 

Pühad olid sportlikud- otsekontakte vältisime, kuid toas ei passinud.

Pühadeaeg - Pärnumail

 

 Jõulud olid sel aastal natuke tavapärasest erinevad - Kaie pere otustas jääda koduseks, oma jõuluõhtu pidasime ära kahekümne kolmandal. 24.12 läksid Liina, Kaarel ja vanaema kõrvalmajja vanaema juurde, kus peeti ühine jõul koos Liisu, Laura ja Andresega. Meie Veljoga olime aga Pärnus, tegime jõulusöögi, nautisime TV-programmi ja käisime jõuluõhtul Pärnu akendest pärnakate pidusid piilumas. Ega me suurt ei näinud, kuid pered , kus kardinatest väga lugu ei peetud, nägime kenasti kaetud pidulaudu, rõõmsameelse pererahvaga. Käisime ka linnakuuske vaatamas.

Esimesel jõulupühal oli tarvis kõik need head verivorstid ja koogitükid kenasti nahavahelt välja saada. Selleks puhuks oli Westi rahvas välja mõelnud pärnumaale väikese jõuluseikluse. Lubatud oli, et pikk ring 14 km, võtab aega 2+ tundi. Etterutavalt mainin, et me ei saanudki enne pimedat metsast välja. Olime seal pea 6 tundi ja läbisime üle 21 km. Aga seiklus oli vahva ja Sandrile omaselt keeruline kuni lõpuni välja - ajupuhkust ei antud, kuni finishini välja. 

Alustasime Niidupargist. Kaarti meil polnud, oli start ja fragment kaardist, kust leida esimene punkt. Nii me punktist punkti käisime ja seda päkapikurada kokkukorjasime. Punktis QR koodi lugedes saime tarviliku informatsiooni järmisesse punkti minekuks. Õnneks oli meil 2 telefoni, sest aegajalt 1 telefon ei lugenud infot välja. Päkapikk oli igasugu vigureid meile teepeale takistuseks välja mõelnud, küll tuli tunda kompassi, küll olid teed ja veed värve vahetanud, pani meid meid mitu korda mööda joont käima ja rallil osalema jne.

Tammiste hooldekodu taha jõudes kohtasime ka teisi seiklejaid. Sealkohal oli meil ralli pooleli ja kuna õige järg kadus käest, siis läksime otse, kuna Veljo teadis seda kohta, kuhu jõudma pidime. Metsa jõudes kostitati meid reljeefikaardiga - meie kasutasime matkarajateenuseid ja leidsime üles järgnevad teevihjed. Edasi viidi meid retrokaardiga vana ausamba taha ja seal juba üle tee tiikide juurde ringidele. Järgmine punkt otseminekut ei soosinud ja kasutasime juba tuttavat kergliiklusteed, et jõuda vibulaketiiru taha.... Ahhaahh...., siin saime vastupükse  ja kaotasime ajas päris oluliselt - hakkas tekkima kahtlus, kas ikka jõuame enne pimedat tagasi. Liinide alla kraavi otsa oli vaja jõuda venkude suvilate ja kartuliplatside vaheliselt alalt - googlemaps näitas teed, kuid tegelikult oli seal tõlgendamisi oma jagu. Meie lasime end ära tinistada ja otseminemise asemel asuslime ringile, kus meid ootasid ees tsentraalkraavid ja huvitavad majapidamised ja lahked inimesed. Ühest saunaga majalobudikust - korsten suitses, tuli välja mees, kes ütles, et ei sealt te küll minna ei saa, et tulge siit minu hoovijupist läbi, siin sild, kust saate üle. Sillaks oli mingi vana uksemoodi asjandus, kuid üle see meid aitas ja ringiga jõudsime lõpuks ka punkti. 

Edasi jätkus üks mõtteteu liinialune sumpamine.... Linna jõudsime tunneli kaudu ja paari punktipärast tuiskas meilst mööda perekond Viikamaade jooksurong - 2 vedurit ees ja 3 vagunit natuke tagapool. Rajameister oli alguses teed ja veed erivärvi kujutanud, seega tekkis meil peale Oja tn ületamist segadus, mida on kaardil tegelikult kujutatud. Jändasime ikka tükk aega enne kui punkti silla alt kätte saime. 2 punkti veel, kuid maad haaras juba pimedus. Järgmised punktid saime kätte, kuid viimast punkti otsisime pool tundi!!! just , käisime silla all 3 x kuid ikka ei leidnud. Lõpuks helistasime Indrekule ja küsisime, kus see on? Ja siis leidsime meiegi viimase punkti ja saime tehtud sillapealse selfi. Lõpp hea, kõik hea. Oli tore seiklus. Jätsin siinkohal kirjutamata oma arvamused AB punktide kohta, kuid las see jääda siseringile arutamiseks kunagi peale 10. jaanuari 2021 aastal!

  

Liisu sünnipäev - hobumatk ja Koroona rogain Kuusalus

 

Kodused olud - just Liina vaatevinklist vaadatuna - sundisid Liinat nägema kingituse ideed otsides asju teise pilguga. Liisule sünnipäevakingiks korraldatav hobumatk õde vahel, oli just see, mida nii Liis kui Liina vajasid. Viherpalu talli matk metsas ja mere ääres oli tore vaheldus tavapärastele ninninänni kingitustele. Sel aastal on üldse palju kõneaineks emotsioonide kinkimine. Matk meeldis mõlemale ja tõenäoliselt minnakse mõni teinekordki. Kvaliteetaeg õdede vahel, nii armas.

Samal ajal müttasin mina aga Margiti ja Aunega mööda Kuusalu metsa ja raba Kuusalu koroona rogaini radadel. Lühike päev ajavalikuks palju võimalusi ei anna, seega suundusime metsavahele juba kella 11st. Enne meid lahkus Kuusalu parkimisplatsilt nii mõnigi võistkond. Parkla oli autosid täis ja nii poolkohalikuna  otsisin parkimiseks hoopis lillepoe esise parkla. Hiljem poest läbi hüpates poemüüja imestas, et mis siin toimub, juba teine nädalavahetus on parkla puupüsti rahvast täis. Eks siis seletsin talle lühidalt, et mis toimumas.

Lasin kaugelt tulnutel otsustada kuhu minna. Esimene alevikku läbiva punkti mineku võtsin enda õlule. Koroona kaardi sigrimigri e lugemine on üsna vaevaline, aga mul polnud ju kaarti vaja. Esimeses punktis kohe tähis puudus, kuid õnneks omasime infot, et punkt olla kadunud. Hiljem saime korraldajatelt õige sõna kui oma GPSi träki olime ära saatnud. Käisime mõnusas  tempos mööda Kuusalu metsa radasid ja sihte. Õnneks oli kohati maapind ikka külmunud ja porivõitlust ei pidanud. Ainus orienteerumistnõudev punkt meie valikus oli KP 66. Läksime liiga üles, kuigi oleks võinud juba varem rohkem vasakule hoida.  Raba oli taas jõhvikane. Kokku käisime ligi 16 km ja korjasime 409 punkti. 

Uiskudel läbi nädalavahetuse

 

Nädala alguses alanud külmakraadid kaanetasid ära uisukõlbulikud veekogud. Juba teisipäevast oli sotsiaalmeedia täis esimesi uisukatsetuse videosid. Kolmapäevaks oli selge - sel nädalal tuleb ka ise minna jääle. Liina läks Tartusse Kaarli juurde ja koos suunduti Puhja kanti Telima turbatiikidele. Üksi ma Kaarlil minna ei lubanud ja ega ta ise tihanudki, Liinaga koos, aga miks mitte. Liina sõitis hommikul rongiga Tartusse ja õhtul tagasi. Jää oli imeline, ilm veel ilusam. Uhked uisuplatsid olid ainult nende kasutuses.

Reedel oli meie kord. Kuna neljapäeva õhtul postitati video, kuidas Nätsi-Võlla rabas, laukad siiski ei kandnud ja uisutajal oli vaja väike suplus teha, siis rabasse mineku plaanid jätsime katki. Suundusime taas Lavassaarde, sest nii mõnigi turbaauk sealkandis oli veel  käimata. Etteruttavalt mainin, et hoolimata, sellest et ka pühapäeval sai Lavassaares taas uutes kohtades käidud, jäi sinna veel avastamata ja käimata kohti järgmisi külmakraade ootama. 

Teekonnal jääle kohtasime kobraste poolt ülespaisutatud kraavi - 10 meetri peale oli ehitatud 2 tammi. ülemise tammi kohalt suundusime jääle. Algul oli ikka natuke kõhe. Jääd kattis väike lumekirme ja taevas oli pilvi täis. Päikesest sillerdavad uisupildid jäid küll tegemata, kuid uisurõõme oli oi, oi kui palju. Kohati kohtasime ka lahtisi kohti, kuid eluohtlikud need polnud - allika kohad, lahtiselt jooksvad veenired. Lume tõttu olid need ka kergemini märgatavad.

Laupäeval oli Veljol koolipäev, mina aga veetsin aega uisutades koos Liina ja Andresega Keava rabas. Pooltunnikest saime isekeskis uisurõõme nautida, siis hakkas rahvast juurde tulema. Parklasse tagasi jõudes oli viimane autosid täis  - 10-15 tükki kindlasti. Ilm oli sutsu sulaline, kuid uisutamist see ei seganud ja jää kvaliteet oli endiselt mõnus. Pärnusse tagasi sõites lipsasin läbi ka Aadru poldrilt. 

Pühapäeval enne linna sõitu põikasime taas Lavassaarest läbi. Kõik head uisuajad tuleb ikka korralikult ära kasutada, mine tea millal jälle võimalus.  Täna seda teksti kirjutades ongi ilm juba nutune - teist päeva sajab vihma ja õhutemperatuur on +5 kraadi.

November - nagu ikka blogipausil

 

Detsembrikuised blogipostitused algavad traditsioonilise heietusega, et kiired inventuuriajad on röövinud kirjutamise ja tegutsemise aja, jõu ja tahtmise. Ei ole ka seekord teisiti. Novembri algul käisin Pärnust sutsiti Tartus inventuuril. Seal läks üle ootuste kiiresti ja hästi, juba valges sain suunduda tagasi. Uus terminali programm töötas samuti tõrgeteta. Jõhvi inventuuri novembri keskel jäi koroona tõttu ära ja millal see toimuma saab on üks suur küsimärk. Jõhvi rahvas koroona tõttu Rakverre ei sõitnud, nii sai käidud Liinaga ka Rakveres lugemas. Ja suuresti saigi november niimoodi mööda saadetud. 

Detsembri algul läbi piirangute ja väikese hirmu kiuste jõudsin läbi Pärnu Narva - ikka inventeerima.  4 tunni autosõidu tõttu sõitsin Pärnust Narva juba reede õhtul. ööbisin koroonaaja kiuste hotellis.  Peale minu oli hotellis veel mõni inimene, kuid nendega mul kokkupuuted peaaegu et puudusid. Hommikul enne kukke ja koitu käisin linnatiirul - patseerisin peetri väljakul ja promenaadil, külastasin Narva Raekojaplatsi. Uus ja vana arhitektuur on Narvas nii huvitavalt kokku miksitud, mitte ei oska arvata millega järgmiseks kohtud.   Narva keklinn oli ilusasti tuledega kaunistatud, Peetri patsil ilutses jõulupuu. Piiril tegevust ei toimunud - ülekäik Venemaa suunal seisis, ei inimesi , ei autosid. Kummastav oli seda vaadata. ise venis oodatust pikemaks ja Pärnu tagasi jõudsin alles 9ks. Pühapäeval jalutasime uue kaardimõtetega Sindis. Liina ja Kaarel  - Liina istus kodus ja Kaarel oli Tartus. Nii see detsember kätte jõudiski.