Pikk nädalavahetus

Nädal tagasi pidasin üle mitmesetme aasta jälle sünnipäeva koduses miljöös. Eelmine aasta oli eriline - siis sai käidud Milanos sõbrantsidega. Külalisteks seekord kutsusin  Heidi perega ning oma õed ja nende lapsed ning lapselapsed. Õhtu möödus mõnusalt. Aitäh, et minuga koos tähtpäeva tähistasite!

Pikk nädalavahtus on Kaarlil. Läks teine kodust Tartu poole juba neljapäeva õhtul, et osaleda reedel kõigepealt Intsikurmu suusasõidul. Tulemused. ja edasi juba mitu korda ära jäänud Põlva MV suusa-o. Rõõmude pere oli nii lahke ja pakkus Kaarlile nii öömaja kui ka transporti võistlustele ja tagasi. Issi saabus Tartu kanti laupäeva õhtul ja maandus samuti Rõõmude manu. Suured tänud teile Rõõmude pere!!

Võistlustest nii palju, et Piusa kandis olla olnud nii vähe lund, et Kaarel ei soendanud oma uute suuskadega metsa minna. Kampa peale leiti Kaarlile Rõõmude perest üks tagavara paar suuski, millega ta esimesel päeval metsa läks. Teiseks päevaks võttis issi Tallinnast Kaarli enda vanad suusad ühes. Võistlusmaastikul olid olnud kõrred ja oksad lume alt väljas, nii oma 5-10cm peale hinnati kohapealene lume paksus.

Tulemused olid Kaarli jaoks suurepärased. Mõlemal päeval ta skooris ning võttis M14 klassi võidud.

I päeva tulemused. 

II päeva tulemused.

Aga sellega Kaarli nädalavahetus veel ei lõpe. Issi viis ta Kuutsemäele, kus toimub Kaarli klassi talvine väljasõit. Programmis on mäesuusatamine. Koju tagasi peaks Kaarel jõudma alles esmaspäeva hilisõhtuks.

Meie Liinaga aga käisime reedel ja laupäeval ratsutamas. Samuti käisime Liina ja Liisuga maal ning tegime tutvust koerapreili Sädega. Lisaks kontrollisime üle suvila katused. Elumaja on ok, aga vanalt kuuri katuselt on sügistuuled ning talvised lumeraskused ära viinud päris mitu katuseplaati. Suviste tööde nimekiri on saanud alguse.

EMV Kadajal

N14 tavaraja esikolmik: vasakult: Kristel, Kristiina, Liina.

Esimesed tänavused EMV toimusid Põlvamaal, Kadajal. Sellel maastikul on juba 2 korda võisteldus ja EOL noortelaager korraldas samuti Kadaja.-Hatiku maastikul treeninguid. Nii, et koht oli igati tuttav - osaliselt. Tänavusi nii nagu ka eelmise aasta võistlusi ilmestas ilm. Seegikord näitas termomeeter väljas -18-19 kraadi külma. Sprindist: Kaarel startis startijate rivi eesotsas: finisheerides kirus pikki suuski ja tehtud vigu. Kokkuvõttes 4 koht. Ülekaalukalt sai Eesti Meistriks Märten. Liina oli kui pühapäeva suusataja, abistas metsas teisi. Sain hiljem abivajajatelt kiita, et küll Liina on ikka tubli tüdruk! Liinale 5 koht.

Tulemused sprint

Tavarajale läksid mõlemad oma eesmärkidega. Kaarel oli kuni 5 KPni esimene, aga  6 punkti minnes vaatas kaarti valesti ning läks kuuenda asemel 9ndasse. Viga märkas ta liiga hilja ja kaotatut tagasi teha polnud võimalik. 6 koht talle. Märten võitis taas veenva eduga. Edu talle kullajahil! Liina oli tubli ning läbis raja seekord pronksmedali vääriliselt. EMV seega talle III koht. Tulemused tavarada

Ilma medalita ei jäänud Kaarel tegelikult:  EST-LAT liigas sai ta kokkuvõtlikult medaliväärilise III koha Märteni ja Oliveri järel.
Pildid on pärit OK Kobrase kodulehelt.

Pakane

Viimase aja märksõnadeks on olnud karm pakane. Lemmikumad saidid, mida külastan on emhi.ee. Kui meenutada ajalugu, siis II MS jäid saksaväed  Venemaal hätta justament pakasega. Karm, väga karm oli õues olla ja veel sõdida. Mina ei saanud täna üldse nina toast välja.
Eks osaliselt oli  tingitud  ilmateate jälgimine ka sellest, et pidid ju sel nädalal lõpus toimuma Põlva Mv suusa-o, mis kord juba lumepuuduse tõttu olid edasi lükatud. Teadupärast oli jaanuari algus meil lumevaba ning võistlus jäi ära. Seekord oli võistluse ärajäämise põhjuseks liiga madalad temperatuurid. Olen tänulik Pekokatele, et teade võistluste ärajäämise kohta tuli juba neljapäeva õhtul. Samas on korraldajatest sügavalt kahju, et ilmataat neid niimoodi nöögib.  Hea oli et võistlus ära jäi, sest võistluspäeva hommikul näitas termomeeter üle 30 kraadi pakast.  

Ega siin Tallinna kandiski midagi kiita polnud. Peaagu -30 kraadi oli ka siin. Minu diiselmootoriga sõiduauto otsustas mind ka natuke proovile panna. Nimelt pesin nädala alguses auto ära: ilusti Sikupilli keskuse soojas autoparkalas lasin ära pesta ja hiljem võtsin endale aega tihendid ära silikoonitada. Enda teada tegin kõik tihendid silikooniga ära v.a üks, mis selgus siis kui läksin autot tankima. Justnimelt bensiinipaagi korgi uks oli jääs ning ei avanenud. Käisin teist uuesti Sikupillis sulatamas, sest minu viimase korra tankimisel olid veel õues + kraadid, Tol ajal tangitud kütus oli külmalisandite vaba ning selle külmaga tekkisid mul auto käivitamisega probleemid. Loodan, et Statoili reklaami õnge ei läinud - "Probleemi vaba käivitamine ka -32 kraadi juures." Tõde selgub esmaspäeva hommikul.

Sise-o eelmisel nädalavahetusel Kristiines oli nagu ikka. Esimest korda proovis seal joosta Liise. Liisel jooksis aju nii kokku, et päris tegu oli tal  raja läbimisega. Kange neiuna sai ta mõlemal rajal tulemuse kirja. Tubli!

Oma hoovist polegi pilte siia ülesriputanud, aga siin nad nüüd on. Hea on järgmisel aastal vaadata ja võrrelda. Piltidelt on näha, et oleme eelmistest aastatest õppust võtnud: kohe esimeste lumede saabumisega hakkasime lund kaugemale kuhjama, et olla valmis eelmiste aastate lumeuputusteks.  Aga, mis seal salata, see aasta on seda lund õnneks ikka hulka vähem.