pühapäev, 27. mai 2012

Hiirte Kuningriigist

Enamusele eestlastele jäi eelmine nädalavahetus meelde märksõnaga Eurovisioon, paljudele o-sõpradele olid olulised baltikad, mina lootsin siduda esimese teisega ja seda täiel rinnal nautida, aga saatusel olid minuga hoopis teised plaanid. Nädalavahetuse "au", minu mõtetes ja tegevustes said pisikesed pika sabaga olendid - hiired. 
Kui alustada algusest, siis suvilasse minnes oli juba ammu teada fakt, et hiirtel on kuidagi õnnestunud end köögikappi sisse smuugeldada ja seal talvel hävitustööd korraldada. Ühesõnaga ees ootas kapi koristus ja nõude pesemine. Selleks tööks olin valmis ja kohe reedel ma ka selle ebameeldiva töö ära tegin. Hingasin kergendatult - tehtud. Edasi ma nii detailidesse ei laskuks, kuid järgmiseks leidsime voodi alt hiirepesa koos pimedate poegadega, laupäeva pärastlõunal pesime jälle köögikappi ja pühapäeva hommikul õnnistati meid veel ühe hiirepojaga, seekord oli leiukohaks tekikott. Täielik Hiirte Kuningriik oli meie majapidamises, aga oodake vaid, te pisikesed  kuningriiklased Itti tuleb varsti maale ja siis on pidu läbi.
Eurovisiooni vaatasime  naabrite juures ning elasime Otile kaasa. Tubli poiss, Ott! Eestile üle hulga aja taas arvestatav koht. 
Liina oli koondisega Siguldas ja saavutas tubli 6 koha ning oli Eesti W16 esindusnaiskonnas ankrumeheks, tuues oma naiskonna viiendana finishisse. Tuli teine rõõmsal meelel koju ja oli võistlusega ülimalt rahul. 
Kaarli plaan Baltikale jõuda sel aastal veel ei realiseerunud, kuigi ta hooaja alguses lootis sinna pääseda. Aga pole midagi, järgmine aasta vasta pääseb. Jooksvaks aastaks on tal aga ospordiks uus eesmärk... , eks näis kas tal plaan ka õnnestub. 
Maal sai lisaks hiirtega jamamisele veel muru niidetud, istutatud, rohitud jne. Kaarel veel trimmerdas ja saagis mõned puud maha. Kui natuke vinguda, siis sääski on ikka kole palju ja rohi kasvab ka ilmatumal kiirusel. See-eest ilm oli mõnusalt soe.
Minule, aga meeldis aga Läti laul.

pühapäev, 20. mai 2012

Tartu Kevad Saarel & Palal


Vaade järvele rajalt
 Mihkel 4 KP juures
Otsustasin seekord ise metsa mitte minna: esiteks olid B rajad liiga pikad ja teiseks oli meid autos 7 inimest ja asjade mahutamine autosse oli niikuinii probleemaatiline. Otustasin oma koti koju jätta. Saarele jõudsime liiga vara - peaaegu 2h enne startide algust. Samas oli ilm ilus ja päikese käes peesitamine tuli meil ilusasti välja.
Saarjärv
Nöörirada seekord polnud ja nii pidin minema metsa Mihklile turvameheks, et viimane päris ära ei eksiks. Ei tahtnud teine metsa minna ja pigem läks metsa mingist sisemisest kohtusetundeks, eks ma lähen ega te mind muidu rahule ei jäta.  Metsas oli Mihkel väga tõsine: minuga ta ei rääkinud ühtegi sõna, kaarti ka ei näidanud. olin talle siis metsas sateliidiks kaasas. Kuna ma kaardist midagi ei teadnud, siis katsusin tal järel püsida. Teadsin vaid, et tõenäoliselt kulgeb M10 rada ümber järve.
I päeva stardiala
Algul ei saanud Mihkel vedama, pärast aga oli mul raskusi tema kannul püsimisega. mõne hetkega oligi ta mul eest kadunud. Korra veel nägin, et ta vaatas tagasi ja kontrollis kas ma ikka järgnen talle. Hüüdsin, et mingu edasi küll ma tulen. Tundsin end ankruna, kes on lapsele takistuseks edasi liikumisel. Kulgesingi isekeskis mööda matkarada laudteed pidi finishi suunas. Korraga jõudis minu vaatevälja taas Mihkel - see oli 4 KP ja ta soovis instruktsiooni 5sse minekuks. No nüüd siis nägin kaardigi ära -lõpuni oli 1 punkt. 5 punkti juures uuris Sofia kuidas saab finishisse, üks suurem tüdruk soovis kaardil paikapanekut ja kui mu tähelepanu jõudis Mihklini, siis viimast polnud kuskil. Mitu aega hiljem tuli ta hoopis teisest suunast võttis punkti.  Edasi kulgesime finishisse. 
Teisel päeval ta mind metsa enesele seltsike ei soovinud vaid üritas ise. Mina sain, aga jällegi metsa minna sedakorda Sofiaga. Sofia vajas rohkem abi rajal ja vaene laps oleks üksi päris hädas olnud. Nii, et 2 päeva jooksul jõudsin 2 x metsa. Liina saavuas kahe päeva kokkuvõttes 3 koha ja Kaarel oli 6. Eesmärk Baltikatele pääseda sel aastal veel ei õnnestunud, aga eks ta proovib järgmine aasta uuesti - olid ju teised ka 2 aastat vanemad.

pühapäev, 13. mai 2012

Libahundi jälg Jägalas

Liina koos klassijuhataja ja klassikaaslastega
Libahundi jäljeks ettevalmistus algas minul juba paar nädalat varem, siis kui otsustasin Liina klassijuhatajale idee välja pakkuda, et minna klassiga Libahunti otsima.  Nagu paar postitust tagasi manisin, käisin klassis üritusest rääkimas. Tulemus käigule oli positiivne: välja pandi 3 võistkonda: SOS, SOS - meil on katki GPS, Kreet Paula ja DUO. SOS... ja Kreet Paula läbisid distantsi koos - koos tehti esimsed sammud metsas, õpiti kaarti, hingati värsket metsa õhku, lahendati lisaülesandeid. Liina juhatas oma kallid klassikaaslased kogenud orienteerujana kindlalt metsa ja metsast välja. Tüdrukute emotsioonid olid ülevad ja koosoldud metsa päevast jäid kõigile meeleolukad mälestused. 
Tüdrukud 85KP lisaülesandel

Mina ise, aga olin HP-Sport Team Triple kooseisus koos Tõnis ja Kaiega. Liise oli samuti kirja pandud, kuid jäi öösel enne võistlust kõhutõppe, mis tema osalemise kevadel nurjas. Sooviks siinkohal Liisele head paranemist. 
Võstluskeskusesse jõudsime varakult, et jagada osalistele Si-pulgad ja kompassid, teha viimased instruktsioonid esmakordselt osalejatele ja vaadata, et kõik sujuks. Pärast kaartide kättesaamist oli Liinal tegu, et marsruut paika panna. Vaatas teine kui vasikas aia auku ja ei teadnud, mida ja kuidas teha. Liina suust kostis ka lause, et oleks Kaarel ikka võinud kaasa tulla ja rajaplaneeringu ära teha.  Kadri koos Sigritiga olid samuti rajaplaneeringuga hädas. Siit saime nii meie kui tüdrukud teada tõe, et eelnevatel võistlustel on Kaarel olnud marsruudi planeerijaks. Liinal oli sellevõrra lihtsam, et tema ei läinud sedakorda metsa võitma, vaid lihtsalt toredat päeva koos kaaslastega veetma. Eesmärgiks võeti pidem seltskondliktegevus, matkamine jalutamine ja lisaülesanded.   Nii nad kaardi lõunaossa ka suundusid. 
Tõnis põdra  ??? jäänustega
Meie koos Kaie, Tõnise ja Sädega (kolli kutsikas), suundusime samuti lõunasse.
Hp-Sport Teami pere 
Stardi ülesanne meil hästi ei läinud: komposteerisime KOER, aga oleks pidanud panema vist AKEN, aga ei tea kas seegoi oleks õige olnud. Edasi läksime 58KP teel kohtasime luukere. Edasi suund lõunasse üle kraavide 85KP lisaülesandele - punktiotsingud kaevikus. Kohtasime seal ülesannet sooritavaid tüdrukuid ja Hp-Sport Teami peret. Teel 23KP kohtasime DUO meeskonda, kes olid kaotanud oma sipulga  ja olid nüüd tagasiteel seda otsima. Etterutavalt ütlen, et kahjuks nad võistluse käigus pulka ei leidnudki, kuid pulk leiti 58 -23 kp vaheliselt alalt ja riputati 58KP märgise posti külge, kust korraldajad selle punkte maha võttes leidsid. Nii, et kaduma pulgake lõplikult ei läinud. Edasi suundusime 84KP kus oli lisaülesandeks kanuuga kesk jõge sõita ja sealt kontrollpiiks teha. Vaprate naistena sooritasime ülesande. Edasi tegime vähe lollisti tagant järele tark olles, suundusime 64 ja sealt 20 KP. osalt oli valik tingitud asjaolust, et Kaie ei tahtnud Sädega rippsillale minna, teisalt mina ei näinud rajavalikul ühte varianti, mida hiljem märkasin. 
Kangelane 83KP
64KP Kaie, Säde ja Tõnis ületamas Jägala jõge
83 KP eel kimbutasid meid kohalikud lahtiolevad koerad, kes avastasid, et sel seltskonnal on kaaslaseks ka mõni nende taoline. Tõnis sutsu kartis neid kuid kadudeta jõudsime punktini. Lisaülesanne oli meie jaoks pähkel ja hetkeks tundus, et siit jääb meil boosnus saamata. Aga milleks on meil pea - Kaie turvas ja Tõnis ronis kasti virna otsa (3 kasti) saime aru, et nii me punkte koju ei too, aga kuna Tõnis on nii kerge, siis tõmbasime Tõnis koopis julgestusnööriga lae alla nagu pambu. Noormees oli aga nii väike, et ikkagi ei ulatanud ta punktini. Päris viimase otsani pidime ta ülesriputama ja siis pidi Tõnis end väga väga pikaks sirutama, et piiks teha, aga tehtud saime. Tõnis oli kangelane, hurraaa!! Edasi läksime mööda tuulist Piibe mnt. kuni Jägala asula viiekordse maja 26 korterini kus asus punkt 57. Loomulikult valisime me vale trepikoja - teadsime, et punkt peab asuma 2 trepikojas. Lootusrikkalt sisenesime neist paremalt teise, kuid teadaolevalt asus punkt eelviimases. 
Liina lisaülesandel 80KP
Kreet ja Paula 80KP puhkehetkel
Hp-Sport Teamide laevastik (406,405)
Rohkem me Piibe mnt äärde kõndima minna ei soovinud, vaid valisime 80KP minekuks külavahe tee. Teel sinna hakkas sadama vihma (umb 10min) ja teiseks saime teada, et ülesandes tuleb "ujuda". Mõtlesime, et toome sealt ära vähemalt 3 punktigi, sest ujumissoov meil puudus. Kohale jõudes oli Liina ülesannet sooritamas ja asus keset tiiki. Emasüda ei lubanud enne edasi liikuda, kui neiu vastaskaldasse õnnelikult kohale jõudis. 82KP saagisime, ehitasime laeva, purjetasime, kaotasime purje ja laeva, ehitasime uuesti, kukkusime vette, lahendasime ülesande ja teenisime 5 lisapunkti.  Rohkem ei viitsinud kuhugi põigata ja asusime tagasiteele. Võtsime 47 KP ja edasi 34KP. 34 KP juures oli palju meeskondi, kes minu arust liiga vara metsa põikasid meie nende hulgas, need kes meile jägnesid ja paarsada meetrit kagusse suundusid said punkti kätte. Mõnedel jäigi saamata nagu hiljem kuulsime. Lõpu eel nägime hulljulgeid kevadvete trotsijaid, kes jõge ületades ujudes võtsid 55KP, piltidelt hiljem vaadates saime teada, et hulle oli rohkem kui 1. Loodan, et nad kõik on täna hea tervise juures. Kogusime kokku 62 punkti ja oleme üritusega rahul. 
Kui kellegil tekkis küsimus, miks siis Kaarel see aasta stardis polnud, siis vastus on järgmine: Kaarel käis pisioperatsioonil ja ta ei tohi veel pingutada ja sporti teha.
Päevanael: Kadri ja Sigriti lisaülesande stiilinäide 80KP.
Foto korraldajate albumist 

neljapäev, 3. mai 2012

Kloostrimetsa päevak - esimene 2012 aastal

Jah, tõsi see on, et 2012 aastal polnudki ma veel enne tänast, päevaku metsa sattunud. Võistlustelt olen küll osavõtnud, kuid päevakul osavõtt oli veel tegemata, nüüd on siis käsi valge. Lapsed küll käisid Männiku päevakul, kuid mina tundsin end haigena ja nii jäigi minemata. Kloostrimetsast, aga pääsu polnud - oli ju võistluskeskus kodutänavale toodud. Ilm oli hea, mets tuttav - no problemo. Lapsed jooksid ka oma jooksud, kes kõndis, kes tegi niisama trenni. Maksimumi pealt ei pingutanud keegi.
Markus oli ka mõnda aega meil, aga enne Heidi tulekut kihutas oma jalgrattaga kodu poole minema. Heidiga sai veel õhtul teed joodud ja naistejutte aetud.  

teisipäev, 1. mai 2012

Kevadpühad

Ilusat kevadet kõigile ja jõudu, jaksu kevadtöödel! Palju õnne Mihklile sünnipäeva puhul!  Üle pikaaja saime me võimaluse olla Kevadpühade ajal maal. Viimastel aastatel on olnud sel ajal Ilves3. Esmapäeva õhtul läksime maale. Kevadised koristustööd vajasid tegemist, samuti oli tarvis aias sutsu kõpitseda. Alustuseks panime pliidile alla tule  - õnnestus esimese korraga, kuigi tavaliselt tuleb pliidiga ikka mängida, ajab teine suitsu sisse ja on ikka enne tegu kui põlema saab.  Ei,  me ei ole mingid linnauntsakad, kes näevad vaeva pliidiga väheste kogemuste tõttu - meil ju kodus ahjuküte - saame harjutada küll, vaid pikast mittekütteperioodist on meie pliit kapriissne. Edasi keerasime vee lahti ja ühendasime talveks lahtivõetud torude süsteemi. Veel päästsime kraavi otsad lahti sissevajunud mudast ja lasime kevadveed liikvele.  
Joonas, Kaarel ja Mihkel pajutalgutel
Kaarel, aga tormas koheselt pajuvõsa kallale, mis meile aiapiirdeks on. Kunagised aiapostid läksid kasvama ja nii ongi meie aiaks pajuvõsa. Pajud on aastate jooksul päris pikkadeks ja jämedateks puudeks kasvanud.  Kaarel kaasas oma pajulangetamisesse ka külalapsed ja nii nad müttasidki nende pajudega 2 päeva.  Meie Liinaga, aga tegime ettevalmistusi aiamaa kasutusele võtuks: rohisime peenramaad ning koristasime eelmise aasta sodi. Esimesed külvidki said tehtud: till on külvatud. Ülejäänud külvid teeme järgmisel nädalavahetusesel. Elagu potipõllundus!
Eelmise nädalal sai käidud ka Reaalkoolis Kaarli arenguvestlusel. Õpetajalt saime teada, et Kaarel areneb. Laita ei saanud, kiita  natuke saime. Kaarel on koolis tubli poiss! hurraa! 
Käisin ka GAGis Liina klassile orienteerumisest rääkimas. Kutsusin neid osavõtma Libahundi Jäljest, tundus, et lapsed olid huvitatud. Kõige enam, aga näitas huvi üles nende klassijuhataja, kes olla kunagi nõukaajal ka metsas kompassiga käinud. Sedasi siis kulgeb võistlustevaheline periood :)