Eestikate sprint ja öine Jõgevamaal

Sprindi võistluse eelse nädala olin kõik päevad tööl nagu viis kopikat. Koos eestikatega otsustasime aidata Kaarlit Tartusse kolida. Kaarel läks juba reedel hommikul koos oma koormaautoga, meie Pärnust saabusime Tartusse laupäeva hommikuks. 

Soetasime pesumasina ja käisime madratsi otsingul.  Pealelõunal sättisime eend sisse Rõõmude juures ning sealt viiski meid tee juba Kuremaale sprindivõistlusele.

Üle mitmete aastate taas osales EMVl ka Veljo. … võistlus tal kahjuks ei läinud nii kuis ta lootis, kuid järgmine kord saab ju paremini. Minule endale rada väga meeldis. Eriti toredad olid need karjaaia vahelised läbijooksud ja kartulipeenraäärsed punktid. Ühe vea tegin ka kui keelatud põõsastesse kinni jooksin. Mis sel Kaarlil juhtus ei mäletagi, kuid III koha vääriliselt ta oma sprindivõistluse lõpetas. 

Peale võistlust tegime väikese supluse järves, kuid vesi oli juba sügiseselt jahe. Eineks kaasavõetud võileivad pistsime auto kõrval nahka ja edasi läksid meie teed mõneks tunniks lahku. Kolisime Kaarliga Rõõmude autole, et edasi suunduda öiste meistrikatele Palale. Veljo, aga võttis suuna tagasi Tartusse, et õhtupoolik oma kalli tütrekesega veeta.

Öiseks võistluseks olin vägagi valmistunud, kaasa võetud talvine sulejope oli augustikuu öös õigeks riietuseks. Öine mets andis lõpuks kõik võistlejad välja, kuid nende ootamine oli ikka pikk. Jõudsin enne autasustamist diivanil istudes isegi suigatada. Kaarel saavutas öises distsipliinis teise koha. 

Hommikul sõitsime meie tagasi Pärnusse ja Kaarel läks sprinditeatele Palamusele. Pärnusse naastes ei olnud meil aega midagi passida, sest Lavassaare kaart vajas veel putitamist. Saigi viimased kohad üle vaadatud ja hiljem täiendused tehtud.

Septembri esimesel nädalavahetusel käisime Liina ja Liisuga maal ja võtsime osa poolsaare suvelõpu tantsulkast. Pidu oli väga tore: sai tantsida, näha vanu sõpru ja tuttavaid ning tutvuda uute inimestega. Pidu algas kell 9 ja kestis kuni öösel kella 2ni. Tantsupõrand oli koguaeg tantsijaid täis, nii et pidu toimis täiega. 

Kaarel võistles samal ajal Põlva MV Korsapalos.

Järgmisel nädalal võtsime osa EMV pikal rajal. Mina olin seekord pealtvaatajarollis, kuid Kaarel läks võitlema meistritiitli eest. Vaatluspunktist tuligi Kaarel esimesena, paar minutit hiljem Andres ja kolmandana Karel-Sander pea 10 minutilise kaotusega Kaarlile. Nii suured vahed olid üllatuseks. Vaikselt hakkas metsast välja tulema järjest katkestajaid, kelledele oli seekordne pikk rada liiast. Ootasime Kaarlit, kuid esimesena saabus hoopis Karel-Sander. Teisena tuli Kaarel ja kolmandana Andres. Viimaseks kilomeetriks oli Kaarel läbi kui läti raha, nii et isegi kõndimisega oli raskusi. Oleks rada olnud kilomeetrikese võrra lühem, oleks Kaarel suutnud oma edu hoida.  Seekord siis II koht. Tulemused

Septembri keskpaigas käis Kaarel Soome meistrivõistlustel sprindis ja teates.

Septembri lõpus oli Koolispordiliidu võistlus valik orienteerumisega Palal. Mina osutasin taas

Reaalkoolile abikäe ja võtsin osa lapsi oma autole. Kaarli ainus eesmärk oli võtta kõik punktid ja olla üldjärjestuse parim. Loomulikult tal see ka õnnestus. Liinal oli esimene võistlus peale vigastust. Tema tulemus oleks võinud olla parem. Reaalkooli põhikooli võistkond saavutas tubli II koha. Tulemused.

Palalt suundusime Tartusse, et nädalavahetusel osavõtta hooaega lõpetavast Suunto Gamesist Kirikukülas, Otepää kandis. 

Olin ka võistlejate N21C nimekirjas. Oma esimesepäeva "vägiteod" metsas panen siia blogisse ka üles, ausalt teen seda suure piinlikustundega, sest 2 KP tehtud viga oli ikka absurdikas.

Kui ma seda GPS trackingut praegu vaatan, siis ma ei saa täna aru, miks ma teele tagasi ei läinud ja uuesti ei tulnud. Tagantjärgi on loomulikult kõik selgem, kuid kui sa oled enda arust õiges kohas ja võtad suuna taas ja taas valesti ja kammid eeldatava punkti piirkonnas, siis lõpuks oled ikka nõutu ja sassis, mis sassis. Eelviimase etapiga kaldusin ka vähe ära, kuid seal võsas ma lihtsalt läksin mööda loha, jõudsin eeliitklassi raadiosse.  Mööda sooäärt natuke tagasi, ma oma punkti kätte saingi. II päev läks hoopis paremini, vigu suutsin vältida. Kaarel oli mõlemal päeval eestlastest parim, kuid Läti poisile Caunele tuli mõlemal päeval alla vanduda. Liina kulges mööda metsa omas tempos, jooksis tempos, mis hoidis jalga uute vigastuste eest. Tulemused.

Tartu Kevad Saarel & Palal

Vaade järvele rajalt

 Mihkel 4 KP juures

Otsustasin seekord ise metsa mitte minna: esiteks olid B rajad liiga pikad ja teiseks oli meid autos 7 inimest ja asjade mahutamine autosse oli niikuinii probleemaatiline. Otustasin oma koti koju jätta. Saarele jõudsime liiga vara - peaaegu 2h enne startide algust. Samas oli ilm ilus ja päikese käes peesitamine tuli meil ilusasti välja.

Saarjärv

Nöörirada seekord polnud ja nii pidin minema metsa Mihklile turvameheks, et viimane päris ära ei eksiks. Ei tahtnud teine metsa minna ja pigem läks metsa mingist sisemisest kohtusetundeks, eks ma lähen ega te mind muidu rahule ei jäta.  Metsas oli Mihkel väga tõsine: minuga ta ei rääkinud ühtegi sõna, kaarti ka ei näidanud. olin talle siis metsas sateliidiks kaasas. Kuna ma kaardist midagi ei teadnud, siis katsusin tal järel püsida. Teadsin vaid, et tõenäoliselt kulgeb M10 rada ümber järve.

I päeva stardiala

Algul ei saanud Mihkel vedama, pärast aga oli mul raskusi tema kannul püsimisega. mõne hetkega oligi ta mul eest kadunud. Korra veel nägin, et ta vaatas tagasi ja kontrollis kas ma ikka järgnen talle. Hüüdsin, et mingu edasi küll ma tulen. Tundsin end ankruna, kes on lapsele takistuseks edasi liikumisel. Kulgesingi isekeskis mööda matkarada laudteed pidi finishi suunas. Korraga jõudis minu vaatevälja taas Mihkel - see oli 4 KP ja ta soovis instruktsiooni 5sse minekuks. No nüüd siis nägin kaardigi ära -lõpuni oli 1 punkt. 5 punkti juures uuris Sofia kuidas saab finishisse, üks suurem tüdruk soovis kaardil paikapanekut ja kui mu tähelepanu jõudis Mihklini, siis viimast polnud kuskil. Mitu aega hiljem tuli ta hoopis teisest suunast võttis punkti.  Edasi kulgesime finishisse. 

Teisel päeval ta mind metsa enesele seltsike ei soovinud vaid üritas ise. Mina sain, aga jällegi metsa minna sedakorda Sofiaga. Sofia vajas rohkem abi rajal ja vaene laps oleks üksi päris hädas olnud. Nii, et 2 päeva jooksul jõudsin 2 x metsa. Liina saavuas kahe päeva kokkuvõttes 3 koha ja Kaarel oli 6. Eesmärk Baltikatele pääseda sel aastal veel ei õnnestunud, aga eks ta proovib järgmine aasta uuesti - olid ju teised ka 2 aastat vanemad.

Tartu Kevade tagused tegemised

Juba nädal on möödas Tartu Kevadest, aga mina pole ridagi sellest kirjutanud. Ilm oli kevadiselt tujukas: sadas vaikset vihmakest, õhk oli külm ja rõske. Võistlejad, kes metsast väljusid olid mustad ja märjad kui tondid. Nägudest võis välja lugeda üliväsimust, sest lumes sumpamine oli neist viimse võtnud. Oli kommentaare, et võistlus oli pigem treening- hea treening. Liina ja Kaarel olid mõlemad väga tublid ning saavutasid kõiki raskusi trotsides oma vanuseklassides esikohad.

Esmaspäevakule õnneks ei läinud, sest ujumisvõistlustelt osavõtt aprillikuus on riskibisness. Tegelikult jäi minemata hoopis seetõttu, et Kaarel läks Männiku lasketiiru laskmist harjutama. Laupäeval on ta arvatud Noor Kotkaste Tallinna võistkonda.

Esimene Tallinna neljapäevak, aga toimus peaaegu, et koduõuel. Meie kodust sai staap, kuhu tuldi ja kust mindi päevakule. Külalisi kostitasin koogiga. Liise tubli tüdruk sai esimest korda elus proovida nöörirada. Agara neiuna otsustas ta raja iseseisvalt läbida. Tulemuseks 4 koht! Ise oli ta väga, väga rahul. N12 raja läbisime koos.

Märten jäi täna ööseks meile, et hommikul varakult koos Andrese ja Kaarliga Värskasse Peko Kevadele startida. Telefoni teel teavitati mind, et Kaarel võitis ühistardiga M12 raja, Märten oli M14 klassis teine. Issi tulemus on teadmata kuna polnud veel metsast saabunud.