Mai lõpp, juuni algus

 

Nii mai kuu viimasel nädalal kui ka juuni kuu esimesel nädalal, oli mul seoses puhkuseperioodi algusega, mõlemas nädalas, lisaks L/P, veel 2 lisa vaba päeva (n,r). Veljo oli kodus ja mina seadsin juba kolmapäeva õhtul end Pärnusse. Veljo tuli tagasi 20. mail olles merel olnud peaaegu kuu. Laupäeval sai ta koheselt vaktsineeritud (tema valik langes Janseni vaktsiinile, 1süst ja rahu majas). Laupäeva ja pühapäeva ta ikkagi põdes: õhtuks tõusis palavaik ja pühapäeval oli kui pohmellis (nii ta oma enesetunnet ise kirjeldas).

Neljapäevadel käisime Pärnumaa päevakutel: esimest korda sain käe valgeks Kilingi-Nõmme kaardil - oli tore rada ja hea mets, kuid viga tegin ikka. Järgmisel neljapäeval aga sai joostud Raekülas - seal kus tavaliselt saab trenni tehtud. Rada aga viis mind paikadesse, kus varem käinud polnud.

Jõudsime ka Age perele külla ja Veljo käis discgolfi Hardiga mängimas. Liina hüppas samuti korra läbi, tegi väikse hommikusöögipausi teel Riiga. Just, Liina läks Riiga, et lõpetada oma kool. Istub teine nüüd 10 päeva korteris karantiinis, et siis 11 päeval saada diplomi omanikuks. Mina kahjuks Liina lõpetamisele ei jõua, sest mul pole 2 vaktsiinisüsti tehtud. 

Restoranid on taas avatud ja meie jõudsime lõpuks Stefani pizzarestorani. Oleme mitmeid kordi üritanud sinna minna, kuid vabu kohti lihtsalt pole. Neljapäeva õhtul peale päevakut, saime lõpuks käidud. Portsjonid on ikka mega suured, mõlemad lasime poole pakutud söögist kaasa pakkida. Laupäevane söök oli hooleta. 

Mai lõpus sain rattagasõidul Pärnu jõe ääres tuult, mis minu viimase nädala tervist nii palju mõjutas, et kolmest ettenähtud treeningkorrast sai tehtud ainult 1. Hetkel on juba parem ja loodan homme ilusasti tööl rivis olla. Veljo läks taas merele. Seekord toimus meeskonnavahetus Kundas. Laupäeva hommikul seadsime end siis Kundasse. Hiljem söitsin läbi Võsu ja Loksa ka Tammistule. Käisin kontrollimas, kas naabrinaine Helgi ikka veel tegeleb lollustega või mitte. Helgi on järjekindel - ikka loobib oma prügi minu kinnistule. Annan kohalikule konstaablile asja üle, midagi peab ju saama teha, et naaber oma prahti üle aia ei viskaks. Kui kellegil on ettepanekuid, mida ette võtta, siis olen suur kõrv kuulama...

Riia rogain

Riiga sõiduplaanid olid meil õhus juba mõnda aega, kuid lihtsalt niisama pole ju mõtet minna. Peale päevakut lätlaste olehte sirvides jäi silma laupäeval toimuv 2,4, 6h rogaini üritus http://rigasrogainings.lv/, mis meile sobivalt toimus algusega Riia kesklinnas. Nüüd oli meil olemas meeldiv põhjus minekuks. Lisaks saime lätlaste poolt organiseeritud linnaeskursiooni. 

Pärnust Riiga sõitsime juba reede õhtul. Liina uudishimutses, kuidas poistest korter maha jäi. Noormeeste kiituseks võib öelda, et nemad olid tublimad kui mina, sest neil ei jäänud külmkappi miskit maha, vastupidiselt minule.

Rogaini kaarte hakati jagama hommikul kella 10st, start ise anti kell 12. Olgu veel öeldud, et valisime 4h formaadi. 4h rogainile rohkem eestlasi registreerunud polnud, küll oli neid aga 6 tunnisel, mille stardiaeg oli õhtul kella 17st.

Raja planeerisime minu võimete järgi ehk tempoks jalutamine. Oma plaani me täitsime ja raja läbisime suures pildis nii nagu algselt planeeritud sai v.a  1 punkt, mis jäigi meil kaardi ülisuure ebatäpsuse tõttu võtmata, aga sellest ehk sutsu hiljem.

Suurt segadust tekitasid meis tohutud raudteeliinid, mida oli kaardil ikka väga palju ja mis enamuses asusid väljaspool keelualade piire - ehk kaardi järgi olid kõik raudteed ületatavad. Korraldajatelt nõu küsides jäid nemadki hätta. Lõpuks jõudsime nii kaugele, et kui just aeda ees pole, siis võib üle minna. Otsustasime kohale jõudes vaadata, kuidas ja kust need ületada.

Alustasime lihtsate jõe äärsete pargi punktidega. Edasi suundusimegi jõe äärt pidi tööstuspiirkondade suunas ja meie ees laiusid oodatud raudteeületus ülesanded. Sealt kust saime läksime üle, kust rongid ees,  jätsime minemata. Edasi viis rada meid sadama territooriumi taha. Meile

mõlemale üllatuseks jõudsime sinna sadama taha, kus Veljo alles mõned nädalad tagasi meretööd käis tegemas. Sadama taga aga lõppes mõnus linna maastik, ja asendus poriste käiguteede, vaarika- ja nõgesevõsadega. Ka prügi oli omajagu. Õnneks sai sadamarajoon läbi ja meie rada viis linna tagasi, kuid mitte kauaks. 38 Kp oli põhimõtteliselt kodutute telklaagis, mida ümbriteses prügimägi, kilavate silmadega kassid jooksid ringi, võsast kuuldus jutukõminat ja jalgraja ääres magas üks õnnetu vanamees. Olin õnnelik ja rahul, et sealt minema sain. 

 

Edasi vareme punkt jällegi raudtee äärest ja siis meie suurim möödapanek. Tegelikult olime lihtsalt natuke mugavad, sest meil polnud mingitki tahtmist ületada solgi tsentraalkraavi,  mis kaardil puudus. Kraav oli piisavalt lai ja sügav, et otsustasime punkti vahele jätta. hiljem saime teada, et teiselt poolt lähenedes poleks olnud probleemi punkti leidmisega. Meid aga hakkas ka ajalimiit juba näpistama ja nii me ringiga sinna hiljem tagasi ei pöördunud. Neist 2 punktist oli tegelikult kahju, sest aega raiskasime hulga sinna ära. Enne päris tsivilisatsiooni tagasi pöördumist leidsime end 3 meetri kõrguse pillirooga ääristatud teerajalt. Liina kodu punkti juurde me lõpuks ei jõudnudki,  sealt koju minnes lihtsalt läbi.  

 Kokku oli meie eskursioon Riias 20 km. Kogusime 50 punkti ja olime tulemustes 2/3 hulgas. Ilm oli kuum - ligi 30 kraadi, kuid meie õnneks oli päike pilve taga peidus ja aegajalt kosutas meid ka tuleiil.  Päev oli tore ja meeldejääv, saime Riia linnas käia neis kohtades kuhu iialgi muidu ei satuks - mõnda kohta tegelikult poleks üldse kunagi tahtnud sattuda. Vanalinna me võistluse ajal ei jõudnud, kuid see-eest käisime Riia vanalinnas õhtu hämaruses tutvumisringil .

Riia kesklinn kihas inimestest, söögikohad olid rahvast täis, kõlas elav muusika. Harvad polnud juhud, kus kuulsime eesti keelset juttu - just eestlasi oli Riias päris palju ja see oli väga meeldiv. Muid välismaalasi polnud, mis tegi asja veel eriti heaks. Jalgratas on Riias liikumiseks väga hea. 2,5 km Liina elupaigast kesklinna on kui rattasõiduks loodud. Lõpuks sai rattagagi pea 20 km maha vändatud. Pühapäeval väisasime kaubanduskeskust ja käisime Eestisse jõudmist ka kohvikust ja rannast läbi. 

Leevenduste tuules...

esiteks: Kaubanduskeskuste avanemisel otsustasime kohe esimesel päeval minna osturetkele. Poest oli vaja uusi jalavarje ja Kaarlil oli vaja uusi teksaseid. Külastusajaks sobis ilusti tööpäeva lõpp - nii umbes 19:30 paiku jõudsime Ülemiste keskusesse. Inimesi oli vähe, ainuke koht, kus inimestega vähegi kokku puutusime oli keskuse sissekäik. Mujal oli inimesi harvalt.

teiseks: piiride avanemisel Lätiga otsustasime niisamuti kohe Lätimaad külastada. Liinal oli vaja Riiast ära tuua oma riided jm vajalikus asjad, mis kiire-kiire ajal märtsi algul maha ununesid. Korjasime asjad kokku ja tegime elamise korda. Siit meie sõpradele ka väike üleskutse/ettepanek: kel on kevad-suvisel perioodil plaan sõita Riiga väikesele puhkusele, siis Liina korter sobib suurepäraselt nädalalõpu peatuspaigaks. Magamiskohti on 3, vajadusel võib madratsi ise kaasa võtta, kui juhtub rohkem inimesi olema. Tasu on minimaalne. Huvi korral võtta ühendust Liinaga või minuga. Piirilt olid kõik piiritõkestavad atribuudid ära koristatud ja piiriületus toimus niisama sujuvalt kui mõni kuu tagasi.

Pirita uudiseid ka: Pirital- Kõrkja saarel on tänavu maastikuhoolduseks veised rohtu näksima saadetud. Käisime ka ise neid rohusööjaid oma silmaga üle vaatamas. Jõe äärsetele luhtadele pidid tulema ka lambad, eks näis millal ja kui hästi nad saavad hoitud Lasnamäe grillitajate eest.

Sellest nädalast hakkavad ka traditsioonilise o-päevakud. Stardiaeg on küll pikem ja eelregistreeritud stardiajal saab startida, kuid muus osas on päevak nagu varemalt. Veljo käis ka korraks kodus. esmaspäeval saabus Sillamäelt, et teisipäeva lõunaaeg juba taas Soomemaale minna. Koos käisime ja vaatasime need lehmad ära.

Lastel külas

Puhkusenädal algas esmaspäeva hommikul juba varakult. Selleks, et Liinat näha ja temaga ka mõni sõna juttu vesta, oli mul vaja Pärnust Riia poole liikuma hakata juba kella 6st hommikul. Nii, nagu plaan ette nägi, jõudsin poole 9ks hommikul Riiga. Waze saatis mind hommikuste Riia ummikute tõttu huvitavat teed pidi sihtkohta. Sain ikka igasugu nurgatagustesse piiluda. 

Liinaga koosolemiseks jäi meil napilt tund - väike kohvi ja kaasavõetud Pärnamäe ekleeride seltsis möödus kiirelt. Edasi suundusin mina Ikeasse ja Liina kooli. Ikea reis oligi tegelikult peaeesmärgiks, sest Kaarlil puuduvad endiselt elamisest laud ja toolid. Istub teine kui mingi idamaalanne padjakuhja otsas laua ääres, et süüa. Igal juhul Ikeas sai käidud ja kella kaheks jõudsin juba Pärnusse turule, et osta paar kilo hakkliha. Päeva teine pool mööduski suures osas köögis, sest kotlettid vajasid praadimist, juurviljad koorimist, kartulid keetmist jne. Kuna Kaarli köögi ja söögitegemise tingimused sellised kesised, siis hea emana otsustasin talle kingituseks kaasa võtta mõned söögikorrad.

Teisipäeva hommikul suundusimegi Veljoga Tartusse. Veljol oli vaja seal tööd teha ja mina kasutasin võimalust kaasreisijana oma kodinad ja kingitused Tartusse toimetada. Tartus käik oli kui liinitöö - kõik aeg oli millimeetri täpsusega planeeritud. Veljol pidi minema aega sutsu üle tunni ja Kaarlil oli enne kooli 2 tundi minuga toimetamiseks. Kiirkorras sai ostetud aknale ruloo ja voodisse madratsi. Tänu kiirele tegutsemisele õnnestus meil korraks jalga puhata kalamajalikus kohvikus "Karlova kohv".  

Edasi saime kraamist lahti ja igaüks suundus oma tegutsemist pidi edasi. Kaarel läks kooli ja meie võtsime suuna taas Pärnu peale. Puhjas külastasime Piilu baari ja tegime seal ühe lõunapausi. Koht oli rahvast täis, toit oli hea ja ports  suur, kuid naisterahvastele seal mõeldud poldud - võibolla polnud ka tarvidust, sest olin ainus naiskülastaja - ülejäänud paarkümmend olid mehed. Igas tahes poolt praadi mulle ei müüdud, seega pidime allesjäänu karbiga kaasa pakkima.

Pärnusse tagasi kiirustamise teiseseks põhjuseks oli Liina saabumine Riiast Pärnusse. Nimelt läks tal hambaklambrite traat kuskilt lahti ja see vajas kiiret reageerimist. Liina proovis leida aega nii Tallinnas kui Tartus, kuid lõpuks leidis ta kolmapäeva hommikuks vaba tohtriaja hoopis Pärnust. Nii, ta siis Luxiga Pärnusse saabuski. Hommikul kiire arstil käik ja juba enne 9t ta oli juba taas teel Riia poole.

Uus kodune elu

Tänast päeva olen oodanud, kuid samas kartnud. Ükskord peab see saabuma ja minul on selleks päevaks just tänane päev. Nimelt linnupojad on kodust nüüd kõik välja lennanud, esialgu küll ainult koolides kaugetes linnades. Jah, Liina läks eelmisel aastal Riiga ja nüüd sõitis Kaarel Tartusse elama. Ise olen elamas Pärnu ja Tallinna vahel. Liina juba teatas vanaemadele, et Tallinnasse hakkab ta veel harvemini jõudma, kui eelmisel aastal..., et läheb kas Kaarlile Tartusse külla või sõidab minu juurde Pärnusse. Vanaemad jäid vähemalt esialgu pikaninaga. Eks näis kuidas nii elatud saame.  

Natuke olen Kaarli pärast murelik, sest koolipäevad on tal pikad ja noormehel on suur soov treeningutega veelgi jõulisemalt jätkata, kuid kes teeb trenni peab ka korralikult sööma... Tema külmkapp pole kahjuks isetäituv ja päevaplaani peab ta nüüd lisaks kooliskäimisele ja trennitegemisele veel mahutama poes käimise ja söögitegemise. Nii, las harjutab. Nutika noormehena kasutas ta tänapäeva nutiseadet ja lõi Tinderisse konto, kus tutvustas end nii...  Leidis, et küll on tore teenustevahendamise platform, kes soovib süüa ja kes süüa teha - need saavad kokku või kel on muru ja teisel jälle niiduk muruniitmiseks jne. Võimalusi pidi olema tuhandeid. Eks näis kuidas tal selle söögitegemise ja tegijaga läheb :)

Kõik, kõik on uus sel septembrikuul. Head kooliaastat kõigile!

Medalivõiduga finishisse

Meie hommik Liinaga algas uniselt - olime ligi 10 tundi maganud, samas kui teised mägesid ja punkte ründasid. Öösel sai ikka paar korda telefonile pilk heidetud - täpike liikus järelikult oli kõigi olukord okei. Tegime väikese kohvi ja snäki ja seadsime end La Molina poole. Võistluskeskusele lähenedes nägime pildistavaid rogainijaid lehmaaediku taga, mäkke rühkivaid tõsiseid Emilit ja Mariet (naisjuunioride II koht).

La Molina rõõmustas meid selge ja päikeselise ilmaga, temperatuur polnud palav, arvan, et võistlejatele sobiv. Ühinesime Rakvere OK rahvaga, et omadele kaasa elada ja ootusärevuses finishis võidukaid lõpetajaid pildistada, tervitada ja ka närveerida. Nii hea tunne oli Kadrit, Helist ja Kaarlit näha mööda teed ülesrühkivat. Võistkonna kohaks oil segajuunioride seas auhinnaline III koht. 

Õnnelikult finishis. Korraldajate foto

Kaarel finishi järgselt

Kahjuks polnud Kaarlil aega ei muljetada, puhata ega autasustamisele jääda. Peaale finishit ja mahalugemist sai Kaarel 15 minutit olla pikali ja siis juba kupatasime ta autosse, et sõita majutusse pesema ja sealt juba Gironasse lennujaama. Just, üks kellatagaajamise päev oli see... Jõudsime viia Kaarli õigeks ajaks lennujaama. Kaarel magas autosõidu maha - nii väsinud oli ta. Kaarlil oli vaja kiiresti Tallinna tagasi jõuda,et sõita juba esmaspäeval Hong Kongi Rahvusvahelisele Geograafia olümpiaadile Eesti koondisega. Logistika oli vägev Kaarel sõitis Riiga, kuhu Andres talle vastu tuli. Täna on Kaarlil juba Rahvusvahelise GEO olümpiaadi teooriaosa tehtud. Kuid meiega koos reisisid maailmameistrid, nimelt Lauri ja Kaarel Z saavutasid meesjuunioride arvestuses esikoha!!!! Õnnitlused poistele, väga tublid olid nad. Nende õnnetuseks ei teadnud, et nad olid võitjad, kui me võistluskeskusest koos nendega ära sõitsime. Kahjuks, ka neil jäi autasustamisel osalemata. 

autasustamisel - korraldajate foto

 Esmaspäeval tegime väikese shoppingu Barcelonas ja edasi suundusin mina juba koju tagasi - koos enamuse rogainijatega. Lennuk oli eestlasi ja kaardimuljetaid täis. Liina jäi Barcelonasse veel paariks päevaks. Seltsiks jäi talle KaarelZ.

Rogaini MMile Hispaaniasse

Hetkel siis istume Tallinna Lennujaamas ja ootame oma lendu Riiga, et sealt edasi sõita Hispaaniasse, Barcelonasse.
Lennujaam on tuttavaid täis - kõigil ikka sama sihtkoht - rogaini MM, La Molinas. Tegu on Hispaania suusakeskusega - võistluskeskus asub 1600 m kõrgusel. Kaarel läheb Helise ja Kadriga võistlustulle ja meie Liinaga hängime niisama - suures osas autojuhi, söögitädi ja pakikandjarollis. Ees ootav ilm on soe ja äikeseline. Mul on kaasas ainult 1 väike tuulejope, aga ju saab hakkama. Mingit otsest tegevusplaani pole välja mõelnud, vaatame koha peal - äkki saame kuhugi ise ka väikesele matkale minna.
Jõudumööda teen kirjutisi ka...
***
Ah jah, eile käisime Veljoga Märjamaal vaatamas etendust "Mida mehed tegelikult tahavad". Oli uut ja oli vana - ikka need vanad suhteteemad. Oli tore ja soe õhtupoolik. Veljo läheb homsest taas merel ...

Vaikne nädalavahetus Pärnu ümbruses

Nädala lõpp algas külaskäiguga Endla teatrisse, kus vaatasime etendus "Minu vana daam". Laupäeval külastasime Kalasadamapäevade raames Japsi sadamat Pärnu linnas. Kala ostsime endiselt jalgpallurilt ja nüüdselt jooksu ja orienteerumishuviliselt … teate küll, kellest jutt ;) Ostsime räime 1 kg, kuid seda oli ikka kuidagi palju. Kala oli sadamas palju ja laevad kala täis. Arvan, et kõikidele soovijatele jagus. Kala laeti laevast "tolmuimejaga" üles kaile konteinerisse. Peale kala puhastamist ja praadimist tegime veel tutvust kunagise Sindi linnaga. Nägime taas nastikuid ja venekeelseid kalamehi. Ilm oli suviselt soe - liigagi ehk. Meie jalutustee viis meid ootamatult ehitustandrile  … endalegi ehmatuseks olime korraga Sindi tammi lammutus- ja ehitustööde platsil. Kuna oli nädalavahetus siis tööd seisid ja ühelegi masinale me jalgu ei jäänud. Peale uudishimu rahuldamist leidsime end hoopis uue probleemi ees: nimelt oli vaja saada sealt ehitusplatsilt ka kuidagi välja, kuid ehitusplats oli tööstushoonete ja aiaga piiratud. Imekombel leidsime aiavõrgu, mida andis natuke üles painutada, et alt läbi pugeda. Pühapäeval tegime  jooksutreeningu, kuigi Veljo jalg on Audru neljapäevakust millegipärast haige. Mis juhtus ongi selgusetu, kuid täna on juba pühapäev ja paranemismärke justkui polegi. Paneme ikka külma peale ja mingit määret ka, mis hirmsasti haiseb. 

Ehitusjärgus kalatrepid Pärnu jõel:

Kaarel osales taaskord Rootsis toimuval Tiomila teatejooksul. Kaarel jooksis HS2 meeskonnas 6 10,1 km pikkust öist vahetust. Nende põhivõistkond sai 14 koha ja teine meeskond jooksis välja 57 koha.

Andres käis Riias Liinal külas ja kohusta viimase järgmisel nv autoga koju sõitma, et ostetud kapp, saaks Eestimaale toimetud.

Suusa-od Venemaal ja Rootsis ning külaskäik Riiga

Universiaadil oli ka esmakordselt kavas suusaorienteerumine ja Kaarel kui lõpuklassi õpilane sai ka reeglite järgi võistlusloa. Seekord toimus võistlus kaugel Venemaal, Siberis Krasnojarskis. Meie vanaema oli sealkandis aastaid tagasi küüditatuna. Vanaema meeleheaks tegi Kaarel ka mõned vanaemale äratuntavad pildid. Universiaadi tulemused on leitavad siit. Pildimaterjali pean Kaarlilt pätsama, kui ta ükskord taas pikemaks koju jääb.

Samal ajal oli Liina hoopis paariks päevaks kodus käimas, sest hambaarsti oli vaja erakorraliselt käia väisamas. Laupäeva hommikul sõitsime, aga kõik koos Riiga tagasi, et lõpetada poolelijäänud möbleerimistööd. Liina elupaik vajas lõpuks ometi köögilauda, toole ning riidekappi. Kõik vajaminev sai ostetud ainult seinakapil veel uksed puudu, mis ehk järgmisel nädalal saavad ka olema.

Sel nädalal on Kaarel juba Rootsimaal Suusa-o MMil. Tulemused just kõige kirkamad pole, kuid arvestades, et ta on põhisuuna jopis jooksule suunanud, siis on suusa ettevalmistus jäänud siiski tahaplaanile. Nagu ta ka pressikonverentsil ütles, et läheb suusaorienteerujatele appi. MMi tulemused on leitavad siit. 

by Jesper Matti

by Jesper Matti

by Margit Rõõm

by Margit Rõõm

Ise olen taas Pärnumail ;) Ahjaa, vanaemal oli puusaoperatsioon. Taastub ilusasti ja juba kodus. Head kosumist :)

Minu enda imelised tegemised...

Vanaema sünnipäeval

21.jaanuari pealelõunal leidsin end ootamatult Loksalt. Sain käia kunagise Laevaremonditehase territooriumil ja kiigata kõrgete müüride taha, mis lapsepõlves uudishimu tekitasid. Seal valitseb endiselt venekeelne teeninduskultuur koos omase regulatsiooniga: a.la väravas helistatakse ikka ülemusele üle, kas igasugu kontvõõrad ikka võivad tõotatud maale astuda või mitte, kuigi load olid eelnevalt taotletud ja saadud. Käisin sadamas, laeva peal. 

Päris mitu korda olen ka suusatamas käinud: Pirital, Velodroomil, Jõulumäel, Raekülas. Suusatamine on ikka üks raske spordiala: kätes mul jõud täitsa puudub, kui saaks käed tugevamaks, küll ma siis sõidaks - vähe kiiremini ;) 

Jaanuari kuu viimasel reedel käisin Liinal Riias külas - ammu maha pandud mõte sai lõpuks teostatud. Nimelt sai Liinale lubatud ehk mõnel vabal reedel tulen talle Riiga külla -  teen söögi valmis, vaatan lapse üle ja sõidan tagasi. Peaaegu nii oligi. Hommikul sõitsime Andrese ja Triinuga koos Riiga. Nemad jätsid mind Liina juurde, kust juba õhtul viimase bussiga Tallinna naasin. Riias, kaevasin kõige pealt Liina auto lumehunniku alt välja, käisin poes ja ostsin lapsele head ja paremat, koristasin ja tegin söögi

Harku metsas - maratoni proov

Liina koju jõudmise ajaks valmis. Hiljem käisime veel shopingul ja kohvikus koogitamas. Ostsime kunstimaterjale: lõuendit ja värve. Kunstiteosed on ka siin ilusti vaadatavad. Ja nii minu aeg Riias läbi saigi.  Ära minekul sada Riias laia valget lund. Lumesadu kestis Tallinnani. Maa on kenasti valge. Keegi ei tohiks kurta, et talve pole. 

Hommikul leidsin end juba taas Loksalt ja edasi Pärnust ja Jõulumäelt. Veljo alustas ettevalmistustreeninguid Tartu Maratoniks. Ja kuna Pärnus oli vaja korter soojaks kütta, siis parim ajaviiteviis oli koheselt treeningutega alustada. Läksime Jõulumäele. Nüüd on mitmed kümned kilomeetrid suusatamist seljataga. 

Peale maratoni harjutusi ergastab meeli - Simple Session