Jõulukingi nautimine - ERM, Ilves GP ja öö ÖÖD Hötelsis

 

Jõuluvana tõi meile kingituseks peegelmaja kinkekaardi. Mõtlesime pikalt millal ja kuhu minna, peegelmaju Eestis ju üle 20 tk. Panime plaani paika, pakkisime asjad ja sättisime end Tartumaal minema. Lisaks lõbustustele olid meil veel kaasas asjd, mis oli vaja mitmesse paika ära viia: Kennyle oli vaja kaarli palvel ära viia võistluslipud ja Liina müüs Raivole maha meie vana televiisori  - ehk ppeale Ermi külastust käisime Ihastest läbi. Väike kohvipaus.

Erm oli suur ja väga informatiivne. Kui tahta kõik pildialbumid ja intraktiivsed tablood läbi käia, siis kulub kindlasti mitu päeva. Meie jalutasime maja läbi 3 tunniga. Vanad digitaliseeritud fotod, sajanditagustest inimestest ja külaelust olid kõige ägedamad. Peale kohustuslikke käikusid jõudsime lõpuks Metsajärvele, mis asub Valga- ja Põlvamaa piiril metsa sees järve kaldal. Maja oli peeglist - välja nägi, kuid sisse mitte. Tegime grilli ja sauna ja uitasime ümbruskonnas ringi:  tegime järvele tiiru peale, leidsime onni, mis polnud peeglist, ületasime vana kivipurde, kohtasime kobraste tegevusjägi, avastasime vanu teid, mis maaomanike poolt tehislikult suletud - puud teele lastud või tee peale puud istutatud jne. 

Oli tore õhtu. hommikul konutasime majas viimase minutini ja seetõttu saime ligi 45 minutit koha omanikuga maast ja ilmast jutustada. Kuid siis hakkas meil kiire  - vaja oli jõuda Ilve GP ühisstartidesse Vooremääle. Kaarel oli seekord korraldajate ringis - ei ole tema tervis veel nii hea, et mitu nädala vahetust pikki pingutusi teha. Veljo oli äksi täis - jess saab jala panna joonele - vaja oli tõestada enda treeningute tõhusust. Mina mõtlesin oli mul vaja end kirja panna - kui nägin, et K- punkt oli mäe otsas. Kui kahetseda oli hilja tuli minna. Minu võistlusklass startis viimasena ja minu olin viimane, kes staadionilt lahkus ja selle K-punkti võttis. Rada oli tore, vigu tegin ikka ainult lagedal nagu tavaliselt, kella sain tehtud, 5,2 km sai 8+ km ilusas metsas kulgetud. Oli tore, kuid teisi orienteerujaid peaaegu, et ei kohanud. Veljol läks hästi ja temal oli väike kahetsus hinges, et miks me ainult üheks päevaks end kirja panime ?? 

Pärnussse tagasisõidul käisime läbi ka Hemtalist Külli juurest - polnud seal käinud kohe päris pikalt, kuid ikkagi oli tore kohtumine. Pühapäeva magasime maha - vaatasime võistluse ülekannet arvutist.

Hooandjaga Treskis ja Koprakarikas

 Peale puhkust sai tehtud üks kiire töönädal, millele järgnes veel sündmusterikkam nädalavahetus. Risti-rästi läbi Eesti. Veljo oli pool nädalat olnud Võru, Põlva, Tartu kandis tööl, tuli reedeks Pärnu, et laupäeva hommikul Kagu-Eestisse tagasi sõita. Mina suundusin Pärnusse samal põhjusel.

Laupäeva hommikul algasid Lajavangus Koprakarika stardid kella 11st, seega vääga varakult ei pidanud sõitma hakkama. Otsustasime teha kaasa kogu programmi: laupäeval lühirada ja sprint ning pühapäeval tavarada. On üks asi mis mul võistlemise juures ei meeldi  - selleks on stardinimekiri, kui ma pean startima stardirivi  lõpust. Mul läheb metsas aega, ja lõpuks olenn mina see, kelle järgi peavad korraldajad ja minu kaaslased ootama. Lühirajalt tulin välja nii, et 16 inimest jäi veel metsa minust nagu korraldajad teatasid. Lühirada läks metsa, esimest punkti otsisin pea 20 minutit - tagantjärgi vaadates olen ikka loll, mis loll, aga peale võistlust oleme alati targad, kuid kahjuks seda tarkust rajale ei jätku. Ülejäänud punktidega vigasid ei teinud. Ja viimane ei olnud. 

Peale lühirada jäime Kanepi kanti kondama, käisime järves ujumas ja puhkasime Kanepi koolihoovis kuni sprindi alguseni. Sprint läks kiirelt, kuid minu aeg, võrreldes teiste omasugustega, oli ikka aeglane. Peale sprindifinishit läks meil kiireks, sest nüüd on aeg jõudnud sinna, et teatada meie reisi põhieesmärk. Nimelt kevadel andsin Hooandjas hoogu Treski Kyyni ehitusele ja nüüd oli kingituse kättesaamise hetk: olin oodatud koos kaaslasega Trad.Attacki kontserdile. Kanepist oli pea tund sõitu. Miljardid alustasid juba kella kaheksast ja umbes selleks ajaks me ka kohale jõudsime. Parkla oli autosid täis, õnneks enamus peolisi juba peoplatsil. Ööbimiseks olime valinud kontsertpaiga telkla. Läbi väikeste sekelduste saime endale ka käepaelad ja võimaluse väravat korduvalt läbida ja oma telgi värgendusega tegeleda meile sobival ajahetkel.

Peokoht ja lava on ikka uhked. Olin Instagramis jälginud nii, Jalmari kui ka Treski Kyyni ning olin osaliselt juba peoplatsiga tuttav, kuid kui ikka söögitelgid ja rahvas juurde panna, on pilt hoopis teisem. Kohtasime ka mõningaid tuttavaid nii kohalikke orienteerujaid kui ka kunagisi häid sõpru Tanstsuklubi aegadest. Pidu oli uhke ja kontsert kaasakiskuv. Peale pidu sai veel aida all diskot vihutud, kuid kahjuks mängitav muusikavalik ei ühtinud meie ootustega. Pikalt ei tantsulkatanud, sest pühapäeval ootas meid ees tavarada Lajavangus. Ääremärkusena võiks öelda, et telikjatele oleks võinud pakkuda hommikusööki. Nüüd juhtus nii, et läksime hommikust sööma Värska Olerexi.

Tavarada läks mul paremini ja vigu ei teinud. ühes kohas oli mul küll tahtmine kompassi eirata ja minna sinna kuhu mina arvasin, et tuleb minna. Eirasin oma sisetundeid ja läksin kompassi kaasabil otse punkti, vot nii. Kuid nii nagu lühirajal, nii ka tavarajal olin üksi metsas ja peaaegu kedagi ei näinud terve võistluse jooksul. Ei meeldi mulle niimoodi, ei ma ei karda metsas üksi olla, kuid mulle meeldib ise teisi oodata ja võistluskeskuses chillida. Olime Veljoga mõlemad tublid, saime tulemused kirja, kuhjaga o-rõõme ja liikumisrohke nädalavahetuse. Esmaspäeva hommikul suundusime taas töömaile.

Ka Kaarel osales Koprakarikal ja sai tavarajal päevavõidu ja kokkuvõttes oli teine Sandri järel ja Kristo ees. Tulemused.

Peko Kevadest Luitejooksuni

Laurast tehtud fotod on E.Madaliku poolt tehtud

Kaarel, Liis ja Laura käisid Andresega Peko Kevadel. Kaarel oli taas võidukas, kuigi online tulemuste puudumine Kaarli finisheerimise kohta, tekitasid 

minus, kes ma olin Pärnus, paraja paanika.  Mingil hetkel need ikkagi tekkisid ja rahuoli taas maapeal. Hiljem käidi ka Tartus tagurpidimaja külastamas.

Fotod on võetud OK Peko kodulehelt.

Peko Kevad 2018 tulemused 

Mina aga sattusin ;) neljapäeva õhtupoolikul hoopis Pärnumaa päevakute avaüritusele, mis toimus Pärnu
rannapargis. Olles Pärnumaa päevakutel esmakordselt, üritas korraldaja tädi mulle igatepidi abiks olla: kas mul ikka on Si, kas olen esmakordselt, kus võistlusklassis jooksen jne - kõik info pandi ilusasti vihikusse kirja. Siis vabandati, et kaardid on otsas ja pean jooksma juba kellegi teise kaardiga ja oma raja ise peale kandma. Õnneks olen ma ise raja peale joonistamist kunagi ammustel aegadel ikka teinud. Jooksin rada 2, sest pikema jooksmiseks polnud lihtsalt aega. Rada kulges mulle juba peaaegu tuttavates kohtades..., isegi meie uue elamispaiga akna alla oli punkt pandud. Kuid ikka ja jälle suutis Pärnu mind ära trikitada, see et Tammsaare gümnaasium kohe Karuselli tänava taga on - tuli mulle rajal olles taas suure üllatusena. Muidu viga ei teinud, kui välja arvata keeluala suur ümberjooks, mida kohalikud tegema ei

pidanud - nemad ju teadsid, et kaardist välja jääva osa taga on kohe väravake, mida saab otse minemiseks kasutada. Pole hullu, finishis mind juba oodati, mis oli väga armas.

Meie seiklusrikas õhtu polnud sellega veel läbi - kaugelt sellest. Edasi viis tee meid Liu sadamasse, et tuua koju tagasi üks Vandersell, kes käis eneseotsingutel Sorgusaarel. Nägin Veljo lapsepõlvekodu, kooliteed ja bussipeatusi jms. 

Reede päevaks pidin endale ise tegevust leidma ja sellega sain suurepäraselt hakkama. Nimelt külastasin Mulgi savikoda, kus käisin Küllil külas. Näppe saviseks ei teinud, vaid ajasin lobajuttu ja sõime magusat. Hiljem tagasi pöördudes käisin veel läbi Kaljurite häärberist ja külastasin Mari-Liisi. Oli teine jah imestanud, et mina ja Pärnu päevakul. Kuna me päevakul ei kohtunud, arvas, et tegu mingi veaga... Väike jooks kellajalutamise eesmärgil rannapargis ja päeva oligi sisustatud. Laupäev oli rahulikult sportlik - käidud sai üle 10 kilomeetri ja isegi rattaga sai sama palju kulgetud.

Pühapäev oli Luite jooksupäev. Laupäevane soe ilm on vahetunud hoopis jahedamaga. Pidasin enesega maha suure duelli riietuse teemal - kuidas oleks õigem jooksma minna. Lõpuks tegin kogemuse põhjal otsuse  - jooksen lühikeses dressis. Teadsin ju et liigutades hakkab soe. Kaasvõistlejad - tagumise otsa omad - arvasid erinevalt minust, et tuleb ikka soojalt riietuda. Nii olingi stardis kui valge vares teiste seas. 8,3 km ootas ees...

Veljo oli teises stardigrupis ja mina viimases. Tema jooksis oma jooksu ja mina oma. Stardipaugu kõlades suutsin säilitada külma pead ning ei tormanud kohe minema kui kevadine vasikas laudast välja saades. Asfaldil joostes (1km) hoidsin end korralikult enda tempos ja ei teinud väljagi sellest, et vanad ja noored minust mööda põrutasid. Karjateele jõudes hakkasin vaikselt eesjooksjatest mööduma. Mõnele oli takistuseks eesolev porilomp või ebatasasus pinnasel - mind maastiku eripärad ei pidurdanud. Luidetele jõudes hakkasin koheselt koos eesolevatega mäest üles kõndima. Üsna pea sain aru, et selline taktika mulle ei sobi. Taas jooksma hakkamine oli peale käimist vaevaline, seega edasised mäed üritasin kõik jooksusammul võtta. Enne jooksu oli minu eesmärgiks joosta umbes 1 tunniga, lõpuks oli minu aeg 57 minutit. Noormees finishis jäi minu kaameraga tabamisega natuke hilja peale, kuid joogijagamisel sain ikka pildile. Olin oma tulemuse ja rajaga rahul. Polnudki nii hull kui arvasin. Ilm oli ka super. Veljo, oli aga supertubli ja jooksis end pjedestaalile - M40 II koht. Temale endale tuli hea tulemus üllatusena. Mina sain üle finishijoone 457

 Luitejooksu tulemused . Oli taas tegus nädalavahetus.

Põlva MV Koolmajärvel suusa-os

Põlva MVle läksime seetõttu, et Kaarel soovis ka talviseid suusarõõme nautida. Kohe võistluskeskusesse jõudes tegi Kolla mulle ettepaneku buraanisõitu proovida. Südikalt võtsin pakkumise vastu ja tegin soojendusrajal buraaniga auringi.  Päris lahe olid, kuid iga asi vajaab vilumuse saavutamiseks harjutamist - ehk emaskordselt roolis olles olin ikka üpris ebakindel.

 

Õhtuks olime kutsutud Rõõmude juurde. Oli tore üle pikaaja kokkusaada ja maailma parandada.

Esimesel päeval sprindi distantsil mina ise suuski alla ei saanud, kuid pühapäeval, kui võistlusdistantsiks oli lühirada, otsustasin ka peale startide lõppu suusatamist proovida. Mõtlesin, et lähen kulgen mõne ringi soojendusrajal, kui kõik teised metsas on, siis ei ole ma oma oskamatusega teistel ees. Kolme soojendusringi järel kutsus Mari mind stardialasse kaasa - ehk on mõni kaart neil järel, mille järgi ka ise eksimatult  sutsu suusatada ja lõpuks võistluskeskusesse tagasi jõuda. Mõeldud tehtud. Ainult selle vahega, et me Mariga läksime siiski erinevaid teid mööda.

Kaardialus mul puudus, seega haarasin kaardi kätte ja kukkusin uhama. Kaardiks oli M12 rada. Esimesse punkti mäe otsa ma ei tahtnud minna, kuid õige ärapöörangu lugesin ilusti välja. Teine punkt järve ääres - käime ära. Nii nagu ma laialt rajalt ära pöörasin, nii ma mustika puhmastesse kinni jäin. Kuidagi paaristõukeliselt ma ikka punktini jõudsin. Edasi otsustasin endale rohkem mitte teravaid elamusi pakkuda ja edasine suusasõit kulges laiemat sorti suusarajal. Lühidalt: esimene suusa-o kogemus olemas - eks näis kas ma kunagi päris võistlusel otsustan osaleda - seda näitab aeg.

 

Kaarel saavutas sprindis ühe sekundilise eduga I koha ja lühirajal oli teine. Kaarel oli eestikate ajal Hispaanias ja seega jäid tal EMV sõidud sõitmata. Põlva Mv oli väikeseks kompensatsiooniks. Tulemused.

 

Liina oli taaskord kodune ja naudib üksi kodus olemist. Tubli tüdruk tegeles kokandusega ja keetis esimestkorda elus meie kojutuleku ajaks, valmis suppi. Aitäh, väga maitsev oli.

Otsustasin sel nädala olla tubli ja kasutada ära olemasolevat lund ning käia iga päev suusatamas. Esmaspäeval käisime Veljoga koos Pirital suusatamas. Oma suusaoskustega jäin ikka jänni ja minu aegluse tõttu oli Veljo sunnitud edasi tagasi sõitma. Aga ma luban - ma arenen.

Balti MV Põlvamaal

Balti MV II koht. autor: A.Bleive

M14-16 teate poodium. autor A.Bleive

Balti MV Põlvamaale sõitis ainult Kaarel. Liina oli klassieskursioonil Peterburis ja mina kasutasin aega remondi tegemiseks.

 Eesti koondis baltikatel. autor: A.Bleive

Kaarli tulemused oli head - noormees naasis koju kahe hõbe medaliga. Tulemused.

Liina Peterburi reisil

Peko Kevad Ootsipalus

Start 2 I päev

Asusime teel juba reede õhtul, sest Põlva MV öisestest oli ka plaan osavõtta. Jõudsime Võrru õhtul kella kaheksaks. Jätsime Nastja ja Liisu hotelli magama ja ise sõitsime Saarjärvele. Liina avastas hostelis riidesse pannes, et öine võistlus polegi sprint, vaid tavarada. Kurguvalu ja madalate temperatuuride tõttu jäi Liinal lõpuks ikkagi startimata - kükitas teine terve õhtu autos. Kaarel jooksis oma M18 raja võiduvääriliselt läbi ja mina käisin oma Silva lampi ja öist metsa testimas. Õnneks näitab lamp päris kaugele ja helkuritega kp-d on hästi näha.

Laupäeva hommikul enne sööki sain väikese kultuurishoki osaliseks, nimelt: enne sööki käisin Võru turul ning külastasin autotarvete poodi. Turule sattusin kogemata, sest juhtusin sealt mööda sõitma ja hetke emotsiooni ajel otsustasin minna kohalikku turuelu kaema. Nii müüjaid, ostlejaid kui ka autosid oli omajagu. Eelmisel nädalavahetusel kui Võru linnas öist sprinti jooksime, sai sealt turuplatsi kõrval olevalt tõngermaalt läbi joostud. Turg oli kui turg ikka, kuid miskit oli ikkagi teisiti. Esimene asi mis silma hakkas ja mida ma varem pole turgudel kohanud oli, see et turul müüdi puid. Teine omapärane ilming minu kõrvade jaoks oli kohalik keel: turul rääkisid kõik kohalikus võro keeles: ikka üksi, kaksi ... Põnev oli seda kuulata, loomulikult sain ma jutust aru, kuid iserääkida ma seda ei mõista. Kuid kohalikule rahvale oli see enesestmõistetav. Nii lahe :)

Liis finisheerimas 1 päev

Võrus autotarvete poodi sattumine oli planeeritud külaskäik, olen sinna korduvalt kutsutud, kuid ikka ja jälle on minemata jäänud. Süüdi on aeg - minu Võrus viibimise kellaajad ei ühti kuidagi poe lahtioleku kellaaegadega. Aeg - see sai seal poes nagu hoopis teise tähenduse. Olin poes tunnikese ja jälgisin poepidaja laupäeva hommikusi toimetamisi klientidega. Kes vajas muruniidukile, kes motorollerile akut - vahetatavad akud olid kõik kenasti kaasas, et müüja ikka õiget oskaks pakkuda. Kes ostis lapsele jalgratta, mis peale mõne minutilist proovisõitu, ka ostuks vormistati. Müüjatar orienteerus kiirelt ja kergelt klientide soovidele, ühelegi kliendi küsimusele ei jäänud ta võlgu, kõigi jaoks jätkus tal head sõna ja naeratust - kõigi jaoks oli aega. Ka klientidel oli aega, keegi ei arutanud, et äkki saab naaber poest odavamalt või, et võib-olla peaks akut või jalgratast hoopis Tartust ostma minema - mine tea äkki on soodsam. Aeg voolas omasoodu ja kõik said oma toimetamised ja tegemised tehtud ja inimesed olid rahul. Pildilt puudus  Tallinnale omane "tõmblemine" - kuhugi ei jõua ja midagi nagu tehtud ka ei saa - kogu aeg on kiire, justkui aeg oleks ise see Pätu, kes aja ära raiskab...

Peko Kevade esimene päev möödus suurepäraselt - Liis käis metsas N12 rajal ja sai omajõududega raja läbitud. Ta küll olla teinud kaasvõistlejatega rajal koostööd, kuid päästeoperatsioone lapse metsast väljatoomiseks polnud vaja läbi viia. Liis sai täna meie pere Päeva Tegija tiitli!! Rada oli noorimatel tõesti raske ja teid mida mööda algajad end paika tavaliselt seavad põhimõtteliselt tänasel maastikul puudusid. Liis sai täna 6 võistleja seas tubli 4. koha, olles meie pere parim.

Roosisaare sillal Tamulal

Kaarel oli M18 klassis viies.

Liina sai oma kurguvalu trotsides 7 tulemuse. 

Mina olin 10koha vääriline. 

kaardipõrgu

Õhtu oli pikk ja kõik pidid endile leidma meelepärast tegevust. Meie kasutasime juhust ja külastasime Võrus Mõisa aida söögikohta ning hiljem patseerisime klubikaaslastega Tamula kallastel ja Roosisaarel. Polnudki seal kõigi nende aastate jooksul varem käinud. Kõrvaltvaatajale võis meie seltskond kummaline tunduda, sest kõne oli vene-eesti-inglise segakeelne, sest 4 peale kokku ei leidnud me keelt milles kõik oleks end vabalt tundnud.

Liina 2 päeva finish

Teise päeva hommikul üritasime Liisi veenda, et ta Kaarli vana GPS kella endaga rajale kaasa võtaks, et saaks hiljem vaadata, mida ta seal metsas ikkagi tegelikult teeb ja kus käib, sest esimese päeva käigud käisid ühest kaardi äärest teise ja kõik sood said N12 klassi rajal läbi müttatud. Kuid Liis ei viitsinud seda rasket kella oma käele panna ja ka taskus oli see liiga raske. Startisime Liisuga järjestikustel minutitel; Liis ees ja mina tema järel. K - punktis sain ta kätte, hetsin pilgu kaardile ja andsin soovituse esimesse punkti minekuks. Rohkem ma Liisu metsas ei näinud, kuigi tema esimene punkt oli minu teine. Liis läbis taas raja iseseisvalt ja jõudis finishisse 8 minutit enne mind. Väga tubli tüdruk taas. Mina suuremaid vigu ei teinud, kuid liikumiskiirus oli pea olematu - lihtsalt nautisin kevadist metsaalust ja ajasin Mari Liisiga juttu - olme kui 12 raja tüdrukud, kes jutuhoos kaotavad järje kaardilt. Kaarel oli taas 4 ja Liina läbis raja haigusele vaatamata. 

Tulemused

Kaarel tegi täna roheliste lehekestega esimese nii pika autosõidu, kui sõitis Ootsipalust Tallinnasse. aega kulus koduni 3h ja 40 minutit.

EMV Kadajal - lühi- ja tavarada

Kadajale EMVle jõudmine oli tegelikult väike ime, sest veel esmaspäeval olime kindlad, et Kaarel sõidab Soome MVle ja meie Liinaga oleme kodus. Registreeimise viimasel päeval hakkas Kaarel igaks juhuks Soome registreeringuid kontrollima, ning selgus, et Jormale oli kiri kogemata saatmata jäänud (saatis ainult mulle) ja nii Kaarel Soome Mvlt kõrvale jäigi. Tegelikult kokkuvõttes oli ju hea, saime osaleda eestikatel.  Meiega liitusid veel Märten, Markus ja Nastja.

Viimaste päevade öised miinuskraadid kindlustasid lumekatte säilimise ning võistlus toimus. Palju lund polnud, kuid samblajooksu polnud vaja teha. 

Kaarel läks võitma ja võitiski ning Liina kobistas endale kaela pronksise medali. Väga tublid! Õhtul sai võitusid Rõõmude juures tordi söömisega tähistatud.

lühiraja tulemused

Kaarel läks teisel päeval starti võidu mõtteis, tähtis oli rada reeglitepäraselt ning kiiresti läbida. Võit sai vormistatud 15 minutilise eduga järgneva ees. Vahe on meeletult suur, kuid Sander lubas, et sügisel alustatud suusatreeningud parandavad võitlusvõimet järgmisteks aastateks kindlasti. Liina see tuli metsast ja torises, et tema jätab järgnevatel aastatel suusamatka kändude ja risu otsas vahele. Kui on ilus metsaalune, laiad rajad ja lund palju, siis ta ehk tuleb starti, kuid okste ja muu jamaga metsas võitlemine ei pakkunud talle miskit rõõmu. Tulemuseks 5 koht.

tavaraja tulemused

Noorte karikasarja autasustamine suusaorienteerumises toimus samuti Kadajal peale tavaraja ja sprinditeate autasustamise lõppu. Kaarel, kes osales kõikidel etappidel, kuid erinevates vanuseklassides (M18 ja M16), sai kokkuvõttes siiski M16 vanuseklassis väärika III koha.

Sprinditeates II koha medal riputati samuti Kadajal SRD noortele (Nastja/Kaarel) kaela. II koht oli seekord meie omade laeks, kuid Nastja oli tubli, et noormeestele südilt vastu hakkas ja II koha vääriliselt sõitis.