Tööreis Poola

 Käsime Märteniga Poolas Inter-Teami kesklaos. Päev algas varakult:kell 3:30 oli äratus, lend Warssawisse juba 5:45. Lend möödus rahulikult, kuid maandusime 20 piimajões - pilved olid nii tihedad, midagi ei näinud. Tööpäev oli tihe ja inforikas. Kella 15ks oli kõik väisinud: kõik teemad olid läbitud ja tõmbasime otsad kokku. Kuna meie kojulennuni oli mitu tundi aega, siis viidi meid kesklinnaga tuvuma. Jalutasime paar tundi kesklinnas ja siis suundusime lennujaama. Päev oli väga väsitav. Järgmise päeva magasin suures osas maha.

Malbork kindlus ja Olsztyn

 ps: pildid on blogisse üleslaetud vales järjekorras, kuid mis sellest. 

Tagasisõidu esimese päeva õhtuks jõudsime linna nimega Olsztyn.  Oleks seda enne teadnud/mõelnud oleks võinud seal ka pikemalt peatuda. Igaljuhul olime parimas hotellis, kui arvestada meie seekordset reisi. Teised hotellid olid ka head, kuid see oli parim. Kohalik vanalinn kohe mõne sammu kaugusel. Tegime linnas väikese tiiru, sõime õhtust ja tegime otsuse, et peab ka siin linnas minema hommikusele jooksuringile. Lõpuks Veljo läks, mina mitte.

Enne Olsztynisse jõudmist käisime ka lähedal oleval kaardil. Jalutasime mööda metsa, tegelesime ka päris orienteerumisega ehk ei käinud ainult mööda radu.

Gdanskist algas meie tee tagasikodu poole. Mõte oli teha väheemalt 1 ööbimine enne koju jõudmist . Algselt oli plaan minna ka Kaunasesse, kuid sinna me ei jõudnud. Esimene peatuskoht oli Malborki kindlus - suurim telliskividest tehtud kinndlus maailmas. Tegelikult on sarnaseid  kinndluseid ümbruskonnnas mitmeid. Kogu info saime audiogiidilt. Nägime kunagisi tornis olnud tualette, mitmekordseid kindlusaedu, roosiaegu, keskväljakuid, tõstesildu jms. Nagu juba kirjtatud sai, edasi läksime metsa ja sealt viimasesse ööbimiskohta. 

Kaarel on ikka haige.

Gdansk - Poola suurim sadamalinn

 

Esimesel õhtul viis Veljo mind pizza ringile, vaateratast vaatama, promenaadile, mis lõppes ei kuskil, näidati kaid, kus Meteor oli peatunud oma reisil, nägime mingeid ligaloga metallist skulptuure ja selline väike ringike meid lõpuks üle kanalite hotelli juurde tagasi tõigi.

Esimene hommik Gdanskis algas jooksuringiga. Mina tegin oma 3,5 kilomeetrise, Veljo suundus pikemale. Edasi Gdansk kogu oma hiilguses. Alustasime vaaterattast. Alt vaadates tundus äge ja ohutu - mul oli vaja sinna saada. Esimene ring - ülesse minek just see viimane jõnks päris üleval, oli ikka kole - mõtlesinn, et oli mul ikka vaja sinna minna. Aga siis hakkasime laskuma ja elu oli taas ilus. Vaated ülevalt olid ikka ilusad. Tasus minna. Edasi läksime mööda vasakut kallast linna südame poole.

Gdanski vanalinn oli turistide vastuvõtuks valmis. Kohvikud ja restoranid olid avatud. Rahvast oli omajagu, kuid polnnud kindlasti oma maksimumi saavutanud.Linn oli natuke Tallinna moodi, kuid samas polnud ka. Majad vanalinnas olid suuremad, tänavad laiemad. Teenindajad suhtlesid inglise keeles. Väiksemates kohtades jäime inglise keele ja vene keele kasutamisega hätta. Pakuti suhtlemiseks saksa keelt, kuid seda meie ei osanud.  Aga kõige suuremas hädas tuli google appi.

Peale lõunat väisasime ka kaubanduskeskust ja seal kuulsime eesti keelt künelevat perekonda. Teglikult olin üsna kindel, et me selle reisi ajal eesti keelt ei kuule, kuid läks teisiti. Oma hotelli parklas nägime ka eesti numbrimärgiga mootorratast, kes sellega sõitis, jäi teada saamata.

Gdynia, Sopot ja Hel poolsaar

Gdynias olime 2 päeva. Esimene õhtu jõudsime ju ainult randa siis teise päeva hommikul käisime ühel lähedal asuval o-kaardil. Käisime mööda radu, vaatasime kaardistust ja maastiku läbitavust ja kuidas see kaardile kantud oli. Gdynia on 1 kolmest piirkonna linnast, mis justkui on eraldi, kuid tihti võetakse ühena : keskus Gdansk, vahele jääb eestlastele tuntud Sopot ja Gdynia - tööstus ja sadamalinn. Gdyniast polegi mul pilti, sest kesklinna promenaadilt suundusime ühtäkki Boldi taksoga kuurortlinna Sopot.

 

Takso pani meid maha Sopoti südames, kohe jalakäijate tänava otsas, mis alla promenaadile viis. Ilus, ilus linn on Sopot - seal on vanalinn uhkete kuurortlinna elementidega. Päike, kohvikud, mereäär.

Peaaegu oleks sõitnud katamaraaniga päikeseloojangusse, kuid päike oli veel liiga kõgel. Seevastu jalutasime mööda promenaadi Gdynia poole tagasi. Promenaad oli mitme kilomeetri pikkune, kui äkki lõppedes viis porine rada meid üles tee äärde. Linnast väljas olles oli taksode saadavus väike - pool tundi püüdsime äpiga taksosid. Lõpuks ikka saime ja ei pidanud jala minema.

Gdyniaga jätsime hüvasti ja suundusime sõidu- reisipäevale. Tee viis meid He'li poolsaarele. Kitsas maariba, mis jääb Gdyniast põhja: näeb välja natuke nagu Nida, Poolas, II MS strateegiline paik, täna suvitajate ja turistide meka.  Poolsaare otsas on kaasaegsed militaarobjektid ja vanad sõjaajaloomuuseumid koos sõjatehnikaga. Päris tipus on hüljeste kaitseala. Nagu piltidel näha sattusime paradiisi - kogu rand oli ainult meie päralt. Imeline. Hea oli juuni alguses seal reisida - ummikuid ei pidanud taluma. Usun, et hooajal on need meeletud.

Ummikutest pääsemiseks saab kasutada jalgrattaid. Kohe Poolsaare alguses on rattarendialad. Rattateed on poolsaare tippu välja. Praegu olid need tühjad. Mina täiega nautisin neid tühjasid teid ja inimtühjasid randu...  , kuid kes tegi meist pildi ???? Üks üksik uitja sattus rannaliivale meiega koos ja meiega ta ka lahkus ja randa ei jäänud kedagi.

Pildid Hel i linnast. Väike kaluriküla, kus kogu elanikkond on hõivatud turistide teeningamisega. Kui sa miskit muud ei oska teha, siis oma hoovist on võimalik teha tasuline autoparkla ja neid oli oi, oi kui palju. 

Tagasiteel üritasime taas o-kaardiga metsa minna, kuid ebaõnnestunult, sest läbisõidu keelumärgid takistasid meil kaardile jõudmast. Jalutasime niisama mööda teed ja pöögimetsa. Õhtuks jõudsime Gdankisse - meie reisi peasihtkohta.

Kaarlil ikka 39 kraadi palavikku - välja kirjutatud antibiootikumid ei mõju. Palavik ei alane.