Esimene hommik Gdanskis algas jooksuringiga. Mina tegin oma 3,5 kilomeetrise, Veljo suundus pikemale. Edasi Gdansk kogu oma hiilguses. Alustasime vaaterattast. Alt vaadates tundus äge ja ohutu - mul oli vaja sinna saada. Esimene ring - ülesse minek just see viimane jõnks päris üleval, oli ikka kole - mõtlesinn, et oli mul ikka vaja sinna minna. Aga siis hakkasime laskuma ja elu oli taas ilus. Vaated ülevalt olid ikka ilusad. Tasus minna. Edasi läksime mööda vasakut kallast linna südame poole.
Gdanski vanalinn oli turistide vastuvõtuks valmis. Kohvikud ja restoranid olid avatud. Rahvast oli omajagu, kuid polnnud kindlasti oma maksimumi saavutanud.Linn oli natuke Tallinna moodi, kuid samas polnud ka. Majad vanalinnas olid suuremad, tänavad laiemad. Teenindajad suhtlesid inglise keeles. Väiksemates kohtades jäime inglise keele ja vene keele kasutamisega hätta. Pakuti suhtlemiseks saksa keelt, kuid seda meie ei osanud. Aga kõige suuremas hädas tuli google appi.
Peale lõunat väisasime ka kaubanduskeskust ja seal kuulsime eesti keelt künelevat perekonda. Teglikult olin üsna kindel, et me selle reisi ajal eesti keelt ei kuule, kuid läks teisiti. Oma hotelli parklas nägime ka eesti numbrimärgiga mootorratast, kes sellega sõitis, jäi teada saamata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar