2024 aasta algus

 

Aasta alguses olime Pirital nagu juba eelnvalt sai mainitud. Esimesi uisurõõme sai proovitud Lindil teeäärsel rabal ja tiigil. Jää oli hea, kuid peale sadanud lumi (5-6 cm) tegi uisutamise ebamugavaks. 

Mis veel aasta alguses tehtud sai: kuu keskel kolisid Kaarel ja Liina tuppa elama, seniks kuni nende oma korter valmis saab. liblikad peletasid noored ühiselamust välja. Tean seda elu liblikatega, olin ka mitu aastat viimastega hädas. Ega ma tegelikult päriselt teagi, kas õnnestus neist lahti saada või tuli lihtsalt talv peale. 

Liis saabus samuti Prantsusmaalt tagasi. Tema 5 kuune vahetusaasta Prantsusmaal sai läbi. Tubli tüdruk tegi paralleelselt kahte kooli ja nüüd jätkab oma klassiga  - eesmärk lõpetada kevadel gümnaasium.

Jaanuar oli väga külm. Temperatuurid langesid kohati alla -20 kraadi, sadas ka  palju lund, ning kui sula tuli, siis peaaegu kogu lumi sulas ära.

31. jaanuaril pidasime vanaema 89 aasta sünnipäeva: kohal olid, Liina, Liis, Laura, Andres, vanaemad ja mina. Kaarel ja  olid Taani-Hollandi tripil ja ei saanud osaleda.

Kodutööd ja teatriskäigud

 

Peale jaanipäeva oli õhus, et Veljo peab taas töömaile hakkama sättima. Otsustasime olla ühe nädalavahetuse linnas. Võtsime ette korstna krohvimise tööd. Veljo tegi, kuid mina olin ka tubli ja sain ise diivanile allakruvida uued jalad. Nüüd on tolmuimejal võimalik pääseda diivani alla ja uue diivani ostu lükkan edasi. 

Korstnajalg vajab veel kuivamist enne kui saab anda lõpliku viimistluse, kuid suur ja tubli töö on tehtud. Aitäh, Veljole! 

Pühapäeva pealelõunal sai käidud Katrini juures külas. Sealt edasi suundusime Kernu mõisa etendusele "Praegu pole aeg armastamiseks" Lõbus Kreeka müüdil põhinev lugu. Algus polnud palju lubav, aga õnneks läks käima.

Järgmise nädalavahetuse veetsime Pärnumail: neljapäeva õhtul peale päevakut käisime üle pikaaja taas Viikmaade juures saunas, reedel olime niisama, laupäeva õhtul käisime taas teatris. pärnu jahtklubi paadikuuris toimus etendus "Sorgu tuletorni saladus" Endla suveteatri esituses. Sorgu saarega oli see vähe seotud. Tegevus oleks võinud ükskõik kus väikesaarel, ükskõik kus maailma otsas toimuda. Ütleme, et ootused olid suuremad, kuid lugu iseenesest tore.

Pühapäeval vaatasime pool päeva orieneteerumise MM ja õhtul oli meid ootatud Veljo lapsepõlvekoju külastäigule (hetkel elavad seal Veljo venna lapsed). Õhtu oli põnev. Sai nähtud Veljo kodupaika, näha vanu Veljo vanaisa asju: aukirju, sünnipäeva õnnitlusi, isiklikke meeneid. Õhtu venis pikaks. Esmaspäeval oli taas ärasõidupäev.

Jõulud ja aasta lõpp

Koduse jõulupeo pidasime Kaie juures maal. Seekord olid kutsutud ka Leo ja Kati. Üllar jäi koju koeri valvama. Ilm oli talvine - tee oli libe ja tagasitulles oli ka lumesadu. Kaarel ja  sõitsid maalt otse Tartusse  vanemate juurde jõule pidama. 

Veljo - tema oli pühadeajal laeva valves Göteborgis - käis jooksu- ja eskursiooni tuuridel (Göteburgi vanalinn ja Volvo muuseum).

Jõulud veetsime Liinaga koduselt: väike õhtune snäck ja Vanalinna tuur. Jõuluõhtul oli vanalinn rahvast täis ja niisamuti söögikohad kubisesid rahvahulkadest. Eriti suur rahvaste kogunemine oli hamburgeri müügikohtades. 

Vana-aastaõhtu olin kodus. Kaarel ja Liina olid Tartus.

Juuli kuu tegemised

 Veljo läks tööle ja mina jäin oma puhkust lõpetama. Laupäeval (09.07.22) sõitsin Tartusse Kaarlile järele, sest ta oli taas palavikku jäänud. Esmaspäeval selgus kurb tõde Kaarlil tuvastati kahepoolne kopsupõletik. Tundub, et jaanipäevane angiin ei saanud korralikult välja ravitud ja liiga intensiivsed treeningud koormasid organismi sedavõrd, et keha andis järele. Praeguseks on arvamus, et diagnoosimata kopsupõletik oli tal juba juuni kuus. Selge oli, et nüüd tuleb taastuda ja Euroopa MV Põlulas jäävad Kaarlil ära. Etteruttavalt võin öelda (kirjutan seda postitust 15.08 - Kaarel ikka taastub ja treeningutega pole veel alustanud).

3 nädalat möödusidki suuresti minul Kaarli põetamisega ja tööl käimisega. Aeg möödus kiiresti. Oligi 3 nädalat täis ja Veljo merelt tagasi. Selleks ajaks oli Kaarel ka juba jalgel.

Tagasisõit koju - Jukola öö

 

Hommik algas Veljol jooksutiiruga, ümber kohaliku järve. Edasi väga rikkalik hommikusöök ja sealt juba kohustuslik poeskäik - midagi peab ju koju kaasa ka tooma. Nüüd oli otsustamise koht: kas minna Kaunasesse või sõita otse koju. Kaalukeeleks sai ikkagi see, et Kaarel polnud ikka veel terveks saanud - uued antibiootikumid kirjutati välja, kuid mõju oli veel teadmata. Ehk panime kodu poole ajama. Paar tundi sõitu ja siis väike kella -ja söögipaus. Ka tagasiteel sattusime pisikestele alleeteedele, kuigi kõvad teeehitustööd on Poolas pooleli. Varsti võiks Põhja-Poolas vähe nobedamalt liikuda. Enne Leedut veel kohustuslik kütusevõtt (Eestis paagitäis 94 eur, Poolas samal ajal 60 eur). Leedust panime peaaegu peatumata läbi - käisime korra bensukas - võtsime väikse ampsu. Plaani järgi pidime peatuma Bauskas ja tegema kellatiiru - see sai ka tehtud.by the plan. Pärnusse jõudsime kella 23ks. Väike kellatiir ja reisupäeva kell sai ka tehtud.

Hommikul startisin Tallinna poole: Liinat ei jõudnud kohata (Liinal ja Liisul oli ka reisupäev - nende reis USAssee algas varahommikul Tallinna lennujaamast). Kaarlil oli juba parem: ja ka käis korra läbi. Laurakene oli üksi ja kutsusin ta endale appi suppi tegema.  kammis Laura juuksed ja tegi patsid pähe, et neiu saaks hommikul korraliku peaga minna lastelaagrisse. Laura oli tubli - aitas mul kkapsasuppi teha ja pannkooke praadida.Oli Jukola öö - peaval vaatasime Venlat ja öösel Jukolat. Peale I vahetust startisin Pärnusse tagasi - Kaarel oli toidetud, ülevaadatud. Uued ravimid aitasid ja palavik taandus.

Emadepäeva hommik pannkookidega

 Liinna kutsus emadepäeva hommikul minu ja mõlemad vanaemad hommikusele pannkoogi buffeele.

Oli imeline hommikusöök ja ühisolemine.

Järgmisel nnädalavahetusel oli Kaarel Balti Meistrivõistlustel, kus ta teenis oma esimese põhiklassi medali. Koos Timo ja Lauriga jooksid nad põhiklassi teates esikoha vääriliselt. Kaarel teenis koha teatevõistkonnnnas välja tavaraja hea esinnemisega - oli tulemuselt kolmas eestlane. Tavarajalt Kaarlilt 11. koht.

Vanaema 85!!

Liina ja Kaarli vanaema sai 31.jaanuaril 85. Olime kõik kutsutud Pirita Jahtklubisse. Vanaema on vaatamata oma kõrgele vanusele igati toimekas ja tore vanainimene. Kahe kepi ja rulaatoriga saavad kõik toimetamised tehtud. Sünnipäeva organiseerimisega sai ka lusti hakkama. Kõik me olime kohal ainult Kaarel oli Tartus treeninglaagris ja jäi kahjuks tulemata. Liina tuli juba neljapäeva õhtul Riiast Pärnusse ja liikus Pärnu-Tallinn-Pärnu trassil koos meiega.  

Ülejäänud nädalavahetus läks sutsuke sisutult kuna nohu tõbi tabas mind. Isegi kella olin sunnitud madalamatele pööretele ümber  reguleerima. Esmaspäevast jätkasin täiskäikudel nagu ikka.

Palju õnne kallis vanaema. Pikka iga sulle ja uusi pidusid!

Kultuuri täis nädalavahetus

Hommikune metsaseiklus sai juba kirja, kuid ega sellega veel päev läbi polnud. Kella 16ks sättisime end Viimisse Harjumaa tantsu- ja laulupeole. Kadri oli juba mitu päeva kõvasti harjutamas käinud ja nüüd oli meil Liinaga vaja kogu seda ilu ka oma silmaga näha. 

Kaarel viis meid ilusasti kohale. Jõudsime just õigeks ajaks, et rongkäigus Kuusalu vallale kaasa hüüda. Kadrit ja teisi tuttavaid sai niisamuti tervitatud.

Kontsert ise oli tore. Lood enamuses tuttavad. Sai kaasa laulda ja vanu mälupilte oma peast läbi lasta, kui ise sellistel üritustel sai osaletud. On ikka palju Eestimaal neid inimesi ja kollektiive janende juhte, kes suudavad ja tahavad ikka ja jälle teha seda meie laulu ja tantsupeo asja. Et suudetakse tulla iganädalaselt mitu korda kokku, et koos harjutada, käia esinemas. Olen ikka ja alati austanud neid meeskonnamänge harrastavaid inimesi. Olgu see siis jalgpall või laulukoor..., selleks et asi toimiks peavad KÕIK kollektiiviliikmed kohal käima. Ei saa olla, et ma täna ei viitsi trenni minna, lähen homme. Kui minemata jätad, vead kogu gruppi sisuliselt alt. Olen ise rohkem individuaalsete mängude austaja, ja just eelkirjeldatud põhjusel. Kuid eks inimesed olegi erinevad, ühtedele sobib üks ja teisele teine.

Kontserti läbiv etendus oli tore ajaloo-kultuuriline rännak mööda Harjumaad. Kahjuks pidime Liinaga enne lõppu lahkuma. Olime Liinaga kui hilpharakad ja meil hakkas lihtsalt juunikuu õhtus nii külm, et targem oli koju ära tulla. Meil polnud peale sitsiseelikute ja varrukateta särkide, mitte miskit peale tõmbamiseks kaasa võetud.

Juba mitu nädalat ajan oma lapsi taga, et võtame end kätte ja teeme katused lehe ja okka sodist puhtaks. Lõpuks siis juhtus nii, et mina olin koristusbrigaadis ja Liina julgestas mind. Suur kuivus tegi katusepuhastamise kuidagi kergeks.

Aga, miks Kaarel meil abiks polnud ? Aga seetõttu, et tema jooksis mööda Võimlemispeo proove. Proovide vahel käis trennis ja muuks tal aega ei jäänudki... aa valetasin - tegi ka TON i neljapäeva radasid. Liinaga käisime ka etendust vaatamas. Väga tore etendus oli.
Viide Reaalkooli artiklile ja vidole.

Kolmapäeva õhtul jahiga Naissaarel

Südasuvise kolmapäeva õhtupoolikul kutsus Veljo meid Veiko jahiga merele. Sihtkohaks sai Naissaar. Naissaarele sõitsime üle tunni, tuul oli vastu ja purjedega ei saanud kahjuks seetõttu sõita. Liina ja Kaarel uurisid Veikolt igasugu sõidunippe ja muid meresõidu tarkusi. Merel oli üllatavalt külm. Vesi on veel ülessoojenemata, tuul on vali. Panime kõik võimalikud asjad endale selga, et end tekil soojalt ja mõnusalt tunda. Kahjuks Kaarelile lisariideid ei jagunud - ega ta ei küsinud ka. Tagajärjed ilmnesid neljapäeva keskpäeval, kui noormees poole koolipäeva pealt koju tuli. Ligi 39 palavik ja angiin kaasas.

Naissaarel oli meiesuguseid turiste veel piknikukorvide jm rannakraamiga. Ega meil suurt aega rannaga tutvumiseks polnud, sest neljapäeval oli vaja kõigil taas tööl olla. Tagasitulles lootsime purjed üles tõsta, kuid eelnev vastutuul oli asendunud tuulevaikusega.

Aitäh Veikole, et meid kõiki kaasa kutsusid! Liina ja Kaarel olid jahisõiduga väga rahul! Sõltumata sellest, et Kaarel haigeks jäi.

Viisin lapsed koolivaheajal metsa suusatama, ise olin õpipoisiks.

Kolmas kord metsas on nüüd käidud. Olen ikka algaja suusataja, viimati sai tõsisemalt suusarõõme nauditud kunagi algkooli ajal lauluväljakul. Edasi saabusid lumeta talved ja kooli kohustuslikud suusatunnid jäid ära. Nüüd siis otsustasin taas suusatamisega algust teha ja tõsi tema on - tuleb alustada ikka päris algusest. Õnneks on mul tublid ja kannatlikud õpetajad, kes üritavad mulle selle suusakunsti selgeks teha. Kokku olen 3 korraga juba pea 20 km maha suusatanud.

Eilsed minu suusaoskuste stiilinäited:

Täna lähen taas lastega õpperingile siia kodu maja taha Pirita metsa. Täna tahan saada selgeks wassbergi suusastiili - eile see ei õnnestunud.

Stiilinäide on leitav siit videost.

Täna sai ka peaaegu 10 km suusatatud. Nüüd ulatub minu suusa kilometraaz juba üle 30 km. Wassbergi stiili nipile sain ka pihta ja ütleme, et hakkab juba tulema.

Tänane suusaprogress on järelvaaadeldav videotest.

Merivälja kodukohvikutepäev

Käisime koos vanaema, Liina ja Kaarliga Meriväljal kodukohvikutepäeval. Võstime nõuks kohe hommikul kella 11st alustada, teha väike hommikukohvi ning kook. Valisime kodukohvikute Mähe poolse piirkonna, mis eelmisel aastal jäi külastamata. Esimesena sõime udupeent porgandi torti ning pistaatsia ja shokolaadi muffineid. Pererahvaks oli vene perekond. Jagasime ilusasti 4ks kõik tellitud hõrgutised, nii saime kõiki valmistatuid proovida. Pererahvas tõi koduköögist meile isegi noa, et meil jagamine ikka libedamalt läheks.

Teiseks külastasime kolme noore sõbranna Roosi kohvikut, kus pakuti roosivett, cuichi, salatit, kooke ja jäätisekokteile jne. 

Algselt oli plaan, käia paaris kohas nii 1,5 h max kokku, kuid juhtus nii, et olime lõpuks kokku üle 3 h ja põhisüüdlaseks oli Merle Klandorfi Tantsukohvik. Lapsed otsustasid, et kuna kohvkus oli tantsuõpe, siis kasutatakse juhust ja tuletatakse tantsusammud meelde, kui nii lahkelt tasuta õpet proffide poolt pakutakse. Kaarel tantsutas nii oma õde kui ema :) Kaarell lahe, tal pole mingit valehäbi ega piinlikkust, ta on nõus alati avalikus kohas isegi oma emaga tantsutiire tegema. Kuigi sammude meelespidamine on keerukas ja rütmipidamine jätab vahel soovida, kuid see kõik teda ei heiduta. Nii me siis veetsimegi üle 2h seal tantsukohvikus. Tallinna Tv ja Tv3 võstid osaliselt tantsimise üles ka, ei tea kas täna kuskil televiisori kasti sees on meid näha ka - ei tea.

Telestaarid: oleme osaliselt kaadris 1:12-1:50.
Tv3 ülesvõte on leitav siit.