Emadepäeva hommik pannkookidega

 Liinna kutsus emadepäeva hommikul minu ja mõlemad vanaemad hommikusele pannkoogi buffeele.

Oli imeline hommikusöök ja ühisolemine.

Järgmisel nnädalavahetusel oli Kaarel Balti Meistrivõistlustel, kus ta teenis oma esimese põhiklassi medali. Koos Timo ja Lauriga jooksid nad põhiklassi teates esikoha vääriliselt. Kaarel teenis koha teatevõistkonnnnas välja tavaraja hea esinnemisega - oli tulemuselt kolmas eestlane. Tavarajalt Kaarlilt 11. koht.

Pärnus kohvitab

Eelmise nädalavahetusel sai käidud Audrus taas kaardistamisradadel. Iga kord saame üllatuste osaliseks. Seekord üllatati meid kaardilt puuduva teega. Tutvusime jõe äärtega ja looduslike "sildadega", ühe neist proovisime ära ka praktikas. Metsaala kaardistamine on ikka paras väljakutse, millal see valmis saab, seda näitab aeg, kuid tööd tuleb teha rohkem, kui algselt arvatud sai.

Nädalavahetus algas seekord päris varakult: juba kolmapäeva õhtul võtsin suuan lõunaosariikidesse. Neljapäeval käisime Reakülaas jooksutiirul, pealelõunal Toris päevakul ja ühtul jõudsime veel Endlasse etendusele "Hotell laibaga". Hea oli taas käia etendusel, mis täissaalina töös. Rahvas nautis etendust ja näitlejad täissaali. Vihma ja tormituuli lubati rohkem, kui neid reaalselt Pärnusse jõudis. Õhtuks õnneks torm vaibus ja reede hommik teretas imeilusa vananaistesuvise ilmaga. 

Reede hommikupoolne aeg kulus kaubandusele ja pärastlõuna üritusele #Pärnuskohvitab. Tõenäoliselt oleks see üritus meist mööda jooksnud, kui mitte Külli oma potikedraga poleks osalejate nimekirja sattunud. Pärnus kohvitab on kohvikute nädalavahetuse üritus: osa saavad võtta nii kodukohvikud kui ka profesionaalsed - igapäevaselt tegutsevad- söögikohad. Meie eesmärk oli külastada mõnda "ühepäevaliblikat" - ehk neid, kus kohvikut peetakse pigm harvem, kui igapäevaselt.

Paz-bussi pop-up kovikus võtsime täispaketi: tegime käed potikedral saviseks, mekkisime võileivatorti ja tegime Pavlovaga suu magusaks kohvi kõrvale. Ilm oli ilus, päike paistis bussis oli mõnus istuda ja seda kõike nautida. Meie õnneks järjekordades just istuma ei pidanud, mahtussime koos teiste külastajatega kena

sti ära.

Hiljem käisime veel kahes kohas: külastasime lähedal asuvat Kõrbedaid Vahvleid ja  Loodusmaja.

Täna - Veljo koolipäeval - käisin Viljandimaal - Pahuveres,  lauaplaadil järel. Tagasitulles kohvitasin taas bussikohvikus. 

Kaarel on sel nv Soomes Soome MV sprinis, kus jäi tema tulemuseks B finaali võit. A-finaali uks jäi suletuks, kuna eeljooksus jäi kahjuks punkt vahele. Homme on teatejooksud - loodame, et läheb paremini.

Liina on Elisega Viimsis XTl. Täna peeti ka Laura  sünnipäeva. Palju õnne, kallis Laura!

Koolinoorte MM Otepääl

Seekordne koolinoorte MM orienteerumises toimus meie koduses Otepääl. Liina ja Kaarel on nüüd juba nii suured, et ise osaleda ei saa, kuid abiks saab ikka olla. Kaarel oli Tallinna Reaalkooli poiste võistkonna abitreeneriks. Kõrge osavõtumaksu tõttu ta loobus olemast ametlikult Eesti tiimiga, kuid mitteametlikult sai ta siiski oma kooli poistele olla toeks. 

Elamise organiseeris noormees endale Otepääle ise. Elukoht oli suurepärase asukohaga - kohe Otepää staadioni kõrval. Liina, kel oli niisamuti 01.mai vaba, kasutas võimalust tunda koolinoorte MMi hõngu, tuli niisamuti Otepääle ja vedas mindki Tallinnast kohale. Nii me seal Otepääl kokku saimegi. Ega ühist aega palju polnud, kuid asi seegi, et sai koos lõunat söödud ja ühe ühispildi koondisedressis tehtud. Võistlus ise oli meeleolukas nagu ikka - sai omadele kaasaelatud ja omasid metsast oodatud. Eesti võistkonnal läks hästi: kahe võistluspäeva peale saadi kokku 4 medalit (1+2-1). Võistluse lõppedes tõin Liina hoopis Pärnusse, sest Pärnu ja Riia vahel liigub busse rohkem kui Tartu-Riia vahel. Liina auto jäi Kaarlile koju toomiseks koos Andrese ostetud kappidega.

Tartu Maratoni nädalavahetus

Meil kõigil oli teguderohke nädalavahetus. Alustan Kaarli saavutustest Soomes:

Soome MV suusaorienteerumises. Tulemused lühirada. Kaarel saavutas tubli 4 koha. Teates sõideti välja ootamatult välja HSi poolt ülihea II koht. Kusjuures Kaarel sõitis välja päeva parima vahetuseaja. Tulemused teade.

 Andres käis koos laste ja Triinuga Rootsis Sigtunas uisumaratonil. Maratoni pikkus oli 25km. 

Veljo koos Vintage sõpradega

Samal ajal olime meie Pärnus, kus peetud sai nii sõbrapäev kui ka kahed sünnipäevad. Samuti jõudsime Tartu Maratonile, kes sõitma, kes sõitu proovima. Veljo startis 63 km distantsile. Mina seevastu vedasin suusad alla peale põhidistantsi starti: läksin peale maratoni startijaid nendega samale rajale. Sõitsin 4km mööda maratonirada ja keerasin siis tagasi - nii et kokku 8 km. Oma kogemuse paneksin kirja järgnevalt - küll oli hea, et kaasvõistlejaid rajal polnud, sain kahjudeta nendest laskumistest alla (mis jäid sinna 4 km peale), kuid enne pidasin ikka natuke endamisi nõu, millisest rajast laskuda ja natuke ikka kogusin julgust ka. Peale minu oli proovisõitjaid veel, kes maratonist olid loobunud, kuid mitte suusatamisest. Peale suusasõitu vaatasin Otepää keskväljaku söögikohas ära maratoni finishi ning sealt suundusin juba Palusse, et Veljo pildile püüda. Eelmise korra sõiduajad olid mul olemas ja selle korra online tulemused niisamuti. Nii ma siis ta oodatavat kohalejõudmist Palule ka arvutasin. Veljo oli juba esimeses ajavõtupunktis oma parimast graafikust ees. Nii punkt punktilt ta oma edumaad iseenda ees kasvatas. Lõpuks oli aeg 4h 28 minutit ehk üle 30 min eelmisest rekordist parem. Oli tore ja meeleolukas maratonipäev koos super, super ilmaga.

Veljo finishis

Pärnumaa valdade Rannamängud Kihnus

Rannamängude osavõistluse korraldamise kohustuse võtsime kamba peale. Veljo tööplaanid minekud/tulekud on ju  suure küsimärgiga, seega seadsime asjad nii, et võistlus igal juhul korraldatud saaks. Back-up meeskonnaks kaasasin Liina ja Märteni, et ei peaks üksi vajadusel kogu vastutuse koormat kandma. Asjaolud aga kujunesid suurepärasteks:  läksime  neljakesi koos- kõik said tulla.

Saarele jõudsime juba laupäeva keskpäevaks: kastiauto oli ilusti meil vastas ning sõit viis meid saare tsentrumisse vallamaja, kooli, lasteaia, muuseumi ja kiriku juurde. Elama sättisime end Kihnu kooli emakeele klassi, kus saime seinalehe abiga meeldetuletada eesti keele mõisteid aluse, öeldise ja sihtise kohta. Laupäev oli meile puhkepäevaks - meie etteaste toimus pühapäeva ennelõunal, seega oli meil aega nautida saart, inimesi ja võistlust. Liinale ja Märtenile organiseeris Veljo jalgrattad, et noored saaksid kiirelt ja mõnusalt saarega tutvust teha. Meie jäime võistlusi vaatama ja osalema: Veljo võttis osa Audru valla ridades kergejõustiku võistlustest nagu: 60 m jooks, kuulitõuge, kaugushüpe ja 1000 m jooks. Võidu oma vallale vormistas Veljo muidugi oodatult veteranmeeste 1000m jooksus. Kaugushüppe ja kuulitõuke suurepärased tulemused jäid kahjuks kesise tehnika taha... muidu oi, oi, oi.

Vahepeal saime veel  imeliselt valla poolt toidetud - suurepärased söögid. Tänud kokale! (Tänusõnad sai otse ka meie poolt kokale öeldud). Veel jõudsime kontrollpunktid kleebitud ja kontrollkaardid tehtud - jah, me ei teinud võistlust Si-dega vaid kompostritega.

Rannamängude teisteks osavõistluseks olid veel: pendelteatejooks, mälumäng, seebivees libisemine, kartulikoorimine, paadisõit, orienteerumine jm. Õhtukrooniks oli taidlusvõistlus, mis lõppes tantsu ja tralliga. Peale taidlust olime me kõik oodatud pidulikule vallavanema vastuvõtule, kus pakuti head ja paremat ning aeti nii kohalikku - kui ka eestiasja laiemalt. 

Meie käisime tantsulkal nii vallamajas kui ka kohalikus Karuse baaris, kus tantsuks mängis selline punt nagu Kruiis. Kohalikud Kihnu neiud olid kõik riietatud rahvuslikku rahvariideseelikuisse - körti ja paistsid teiste seast kenasti välja. Kui meie õhtu lõppes alles varahommikul, siis noored olid paadi- ja rattasõidust nii väsinud, et pidusse nad ei jõudnudki. Vastuvõtul siiski käisid.

Hommikul oli meie kord asjalik olla. Ülesannete jagamine toimus sujuvalt - kõik teadsid mida ja kuidas teha: Liina ja Märten panid raja üles ning meie seadsime üles võistluskeskuse ja vahetusala. Kõik toimis suurepäraselt - liigseid sõnu polnud vaja teha ja kedagi/midagi üle kontrollima ei pidanud. Vapustav meeskonna töö! Võistluste ajal korjas Liina ära kaardid ja suunas võistlejad õigete kaartide juurde, mina võtsin aega ja Veljo kontrollis ära komposteerimise. Võistluse formaat oli teatevõistlus: N1.1 km/M2.2km/N1.1km/M2.2 km. (Kokku oli 4 erinevat kaardivarianti). Ajaline limiit oli 1h. Viimane võistkond jõudis finishisse 59minutiga. J

äime õnneks ajalimiidi piiridesse. Osalised enamuses polnud orienteerumisega kokku puutunud, kuid mõni oli isegi mõnele päevakule sattunud. Kodusaare eelist ei suutnud kihnlased kahjuks ära kasutada, sest kihnu neiu ei taibanud punkti kirikuaia seest kahjuks otsida. (said trahviminutid). Võitjaks jooksid end Audru valla sportlased, järgnesid Tõstamaa, siis

Kihnu ja viimasena jõudis finishisse Häädemeeste võistkond.

Võistlejad ja peakorraldajad jäid meie korraldatuga väga rahule, mis ongi ju peamine. Ka meie kõik olime suurepärase nädalavahetusega ülirahul. Ilm oli muidugi ka super. Kui Pärnu uputas, siis meie saime väikese poole tunnise vihmasahmaka ainult. Enne tagasisõitu kohtasime ka Veikot sadamas, kes oli Sorgusaarelt tulnud mootorpaadiga Kihnu leiva järele. Vana epudrilla pidi muidugi pärast merel kogu praamirahvale veel väikese tsirkuse tegema - särk tõmmati seljast ja lehvitati rahvale. Rahvas juubeldas... kui vähe on vaja, et korraldada üks shõu! 

Kaarel oli samal ajal Ungaris junoride MMil. Parimaks kohaks oli sprindi 95 koht. Tavarada - Kaarli põhidistantsi rikkus ära närvisüsteem mis päädis sellega, et rajal kadus noormehel põhi alt - nii oli vaja tegeleda metsas muude asjadega. Hiljem kõhuvalu ei kadunud ja sörgisammul jõudis ta lõpuks 40 minutilise kaotusega võitjale finishisse. Tulemused  Ise jäi Kaarel rahule nii sprindi kui ka lühiraja B-finaali jooksuga.

Koolinoorte MM esimesed päevad

Koolinoorte MM orienteerumises toimub sel aastal Itaalias, Sitsiilias, Palermo linnas. Sitsiiliasse sõitsime 1,5 päeva. Vahemaandumise tegime Türgi pealinnas Istanbulis, kus veetsime pea terve päeva. Reis sujus viperusteta kuni jõudsime Catania kohale, õnnelik maandumine toimus  läbi kolme suure jõnksatuse, mis pardalolijates ehmatusi tekitas. Hiljem saime teada, et oli olnud suur tuul, mis võis olla nende järskude õhukukkumiste põhjusteks. Edasi saime oodata oma pagasit, mis tööjõupuuduse, madalate palkade, laupäevase päeva või mõnel muul proosalisel põhjusel, kuidagi pagasilindile jõuda ei tahtnud. Õnnelikena lõpuks lennujaamast lahkudes ootas meid buss koos eesti keelse giidiga, kuid õnnetuseks ei töötanud meie bussis mikrofon ja nii jäigi Sitsiilia kohta käiv info ootama meie tagasisõitu.

3h teekond Cataniast Palermosse lõppes sellega, et algselt plaanitud hotelli asemel oli meid paigutatud vähe väiksemasse, kuid linnale lähemal asuvasse majutusasutusse. Hotell on vähe väsinud, kuid oleme selle vangerdusega rahul, sest meri on lähedal ja asustus samuti.

Esimesel päeval sõitsime 1 h 50 minutit üles mägedesse Ficazzi rahvusparki. Nii see, kui ka kõik ülejäänud bussisõidud on siin paras ooper. Esiteks sõidame turvakaalutustel ainult politseieskordi saatel. Kõik samas majutuses olevad bussid sõidavad igalepoole koos ja korraga. Mõttetuid ootamisi koguneb sedaviisi tunde, kuid midagi pole teha. Õnneks on ilm ilus ja saame nautida päikesevanne, mõned on neid juba üleliia tarbinud ja edaspidi on päikse käes riietes.   

Model oli meie Reaalkooli poiste jaoks esimeseks ristseks välismaisel roheliseks võõbatud okastaimedega kaetud alusmetsaga, tõusude rohkel kaardil. Kõik tulid metsast välja triibulistena, kuid õnnelikena. Käisin ka ise väikesel maastikuga tutvumise matkal. Algul ei aidanud peale kompassi miski punkte leida, hiljem suutsin juba kuidagi ses rohelises vähe paremini enda jaoks vajalikke pidepunkte pidi paika panna. Tegin meie koondise lastest ka mõned fotod. Päev venis väga pikaks, just nende turvanõuete, pikkade vahemaade, käänuliste teede tõttu. Kell kuus  pidi hakkama Palermo kesklinnas avamisparaad, mis algas tegelikult kell 7 õhtul. Kuid ega noored lasknud end ootamisest häirida, rahvusvaheline sõprus oli see, mis ooteaega kõvasti lühendas. Lehvitati lippe, lauldi laule, tantsiti, hüüti oma riigi nime, tehti pilte ja selfisid. Nalja kui palju. Kui tavaliselt läheb ooteag sellele, et paraadi järjekord paika panna, siis seekord hakkas paraad liikuma kuidagi äkki ja jooksu pealt. Oligi hea, jäi see mõttetu jalalt jalale tammumine ära. Paraad oli üliäge! Rahvast oli teede ääres palju, elati kaasa, tehti pilte, mõned linnakodanikud ühinesid vahepeal rongkäiguga. Olime rõõmsad ja rahul. Algul tundus, et tseremoonia tuleb lühike, kuid lõpp venis ikkagi ära. Küll oli lastes rõõmu kui lubati bussile joosta. Õhtusöögile jõudsime peale poolt kümmet õhtul ja sinnagi saime joosta, et mitte järjekorras pikalt passida. Olime esimeses bussis, mis hotelli jõudis nii, et saime teiste ees väikese eelise.

Esimene võistluspäev – tavarada. Hommikusöök siin on suur saiaralli. Olin kultuuripäevaks kaasavõtnud Muhu teraleiva, millele nüüd ise endatarbeks noa sisse lõime. Ei meie jaksa seda saia süüa ja Kaarel ei jõua niimoodi joosta ka.  Hommikul tõusime vara ja juba kell 8 alustasime sõitu maastikule. Stardid algasid kella 11st ja Kaarel startis kõige viimasena kell 14:41. Kogu selle aja oli vaja tal istuda garantiinialas – ühtegi tehnilist vidinat ei tohtunud sinna kaasa võtta. Nii mängitigi hoopis kaarte.

Starti oli 2 km 160 tõusumeetriga. Käisime korra Kadriga treeningumõttes stardis ka, kui enamus lapsi oli õigelajal garantiinist stardipoole ära saadetud. Maastik ja ülevalt avanevad vaated olid võrratud ja kevadine Sitsiilia on imeilus oma rohkete lillede ja lopsaka rohelusega metsas.

Järkjärgult hakkasid meie noored metsast saabuma. Hoidsin silma peal ka online tulemustel. Peale Johanna finishit vaatsin, et neiu läks võistlust juhtima. Hüüdsin Johanna on esimene. Johanna võitiski School W1 klassis. Super!!! Palju õnne sulle Johanna ja Kolla sulle ka. Suur töö on ära tehtud, siit tuleb ainult edasi minna!!

Loomulikult oodati ka Kaarli finishit, lõpuks ta tuli kriimuline kui sõjaskäinu. Tulemuseks kahjuks missed point ehk noormees oli metsas võtnud vale punkti. Meie Reaalkooli poisid olid tublid – kõik tulid metsast puhaste paberitega välja ja läbisid selle raske raja. Väga tublid. Edasi saime bussi, kuid siis ootasime bussis 1,5 h enne kui liikuma saime, sest kõik 7 bussi oli vaja ära komplekteerida.

Õhtul õpiti tantsusamme Kultuuripäeva ürituseks. Kõik karud pandi tantsima J.

Täna kommikupoole saame puhata, pealelõunal on Friendship teatejooks Palermo vanalinnas.  

Minu tehtud pildid on leitavad siit.