Nädalavahetus algas YFU sügisseminariga, kus vahetusõpilasi vastuvõtvad pered said omavahel kokku, et arutada vahetusaasta alguse rõõme ning muresid. Tundub, et meil on Gracega vedanud, mõnel perel nii hästi läinud pole. Esimesel kuul on toimunud ka perevahetusi ja nii mõnigi pere on päris hädas oma välismaa teismelisega. Enamusel peredel on siiski, siiski kõik enamvähem korras.
Noored on enamuses Eesti eluga harjunud, kuid hetkel on noortel ainult "chill ja grill" - koolis nad veel suurt aru ei saa ja ega õpetajad ju umbkeelsetelt midagi ei nõua ka. Nii, pole neil miskit õppida ka. Eesti keele õppimine läheb enamus lastel väga vaevaliselt, sest kohalikud Eesti noored suhtlevad nendega heameelega ladusas inglise keeles. Ja meie ise ka suhtleme heameelga inglise keeles, sest nii saab kogu vajaminev info kiiresti ja arusaadavalt edastatud. Isegi meie inglise keelt mitteoskav vanaema räägib juba puujalgadega inglise keelt. Samal ajal kui vanemad oma jututuba pidasid, said noored ka omavahel kokku, et rääkida oma edusammudest.
Peale ametlikuosa lõppu tormasime Gracega kiiresti koju, et minna maale Hp-Sport Teami sünnipäeva jooksule ja peole. Jooksule me ei jõudnud, kuid peol osalesime. Pidu oli nagu alati tasemel - suurepärase toidu ja muheda sportlikku seltskonnaga. Jagati auhindu ning valiti parimatest parimaid.
Pühapäeva hommikul korjasime ära õunad ning lasime õunapurustajast läbi - tulemuseks imemaitsev õunamahl. Vot õunamahlateoga suutsime me Grace üllatada - seda polnud ta varem teinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar