laupäev, 22. oktoober 2011

Libahuntijad koduses Kuusalus

Enne võistlust parklas: Liina, Helis, Kadri, Kaarel, Liise ja Liisu
Kui avalikustati Libahundi toimumiskoht Kuusalu, siis oli meie peres ja tutvusringkonnas elevust palju, sest on ju  Kuusalu meile iganädalaseks läbisõidu asulaks. Mõnele, aga lausa töö- või elukohaks. Lapsed pidasid aru, kas kaart tuleb pigem üles või allapoole spordikeskusest, otsiti võimalikke kanuu ülesannete toimumiskohti. Teada ju oli, et rohkete sihtide ja hea läbitava maastikuga ala jääb Kuusalust lõunasse ja spordikeskusest põhja, jäävad pigem põllud. Ise salamisi lootsin, et Tülivere tamm jääb kaardialasse ja punkti kohaks. Kahjuks ei mahtunud. Fotosessioon tammest on leitav kui vaatad siia.
Kuusalu spordikeskus
Peale 31KP tagasi teepeal

Kuusalu alevikus Grossi poe vastas

Enne rahvamaja: lapsed sügises

85 KP arvutusralli

KP 26 viadukti all
Meie oma võistkonnas K2L muutusi ei teinud, küll, aga organiseeris Kaie poiste võistkonna ümber kaheks HD14. Vaja oli ainult leida tüdrukud poistele seltsiks, sest juhend nõudis tüdrukute olemasolu võistkonnas.  Õnneks leiti 4 tublit tüdrukut, 2 ja 2 kummassegi võistkonda. Võistkondade nimedeks said Pingviinid ja Jääkarud. Kaiele kiitus, et asja ära tegi. Pärast "nõudis" korraldajatelt endale autasuks kella :D. "Kes ikka koera saba liputab, kui mitte koer ise" - teadis juba vanarahvas. Loodan, et esmaproovijatele võistlus meeldis. Enne starti oli sebimist palju. Liise ja Liisu soovisid abi numbrite panemisel kottidele, noored (Hp-Sport Team Plus kooseisus: Helis, Kadri, Liina ja Kaarel) mängisid "nupumängu". Penoplast, knopkad ja nöör koos ajamärgistega oli kodus juba valmis seatud ja mäng võis alata. Nii palju kuulsin, et nad võtsid sutsu rohkem punkte kui planeerisid, aga väidevalt oli mäng olnud väga vajalik.Start algas stardiülesandega, kus oli tarvis teada nii maailmajagude arvu kui mõõteühikuid jms. Meie saime vastuseks 24 ja tegime märke vastva numbriga KP tähises. (hetkel ei teagi, kas vastasime õigesti või valesti), Edasi üritasime minna koos võistkonnaga Daigo, et lastel koos lõbusam oleks, aga juba eos läks plaan, mitte nii nagu planeeritud. Nimelt oli vaja Liisul .....peatust ja nii need Daigolased meie eest kadunud olidki. Otsustasime, et alustame idast ja tuleme tagasi lääne poolt. Esimene punkt asus tiigi kaldal. Teisena võtsime punkti viadukti alt. Kolmandasse oli pikk tee läbi Kuusalu aleviku. Rahvamaja tagant suundusime metsa 85 KP lisaülesandele. Lisaülesandes oli tarvis 100m raadiusest teede otstest arvutada kokku puudele kinnitatud numbrite summa. Teeotsi oli 11 ja vastuseks saime 212. Siin tegime ka oma esimese pikniku, mida lapsed juba stardist ootasid. See piknik oli kogu meie võisluse edasise kulgemise osas määrava tähtsusega ja meie ebaõnne alguseks... 
Söödud, joodud otsustasime algset plaani eirates, minna punkti 55 ja sealt edasi 47. Algne plaan oli otse 33 KP põrutada. Metsaalune oli mõnus ning minna sai mööda teed. Peaaegu punkti jõudes taipasin lastelt küsida: "Kelle käes on si-pulk?" Eeee...., Liisu kotis, Liisu taskus, Liise käes jne., olid vastused. Peale põhjalikke otsimistöid väidetavatest kohtades, jäi si leidmata. Asusime tagasiteele 85KP. Enne minekut nägime Daigolasi 55 KP st tulemas. Loomulikult me leidsime si pikniku platsilt. Otsustasime, et 55 Kp ei lähe vaid võtame kohe 47KP - meie järjekordne ämber. Algus oli ilus. Metsavahi tagant sihile, üle kraavi, kraavi äärest ja sealt edasi sihile. Mida polnud oli õige siht, läksime mööda valet sihti hoopis itta.Sain aru, et kompass näitaks nagu teise suunda, aga tüdrukutega ei tahtnud ma võsas eksperimenteerida. Nii tulimegi tagasi ja suundusime ringiga 33 KP. 
Endomondo salvestas meie raja.

Alati rõõmsameelne Hp-Sport Team
33KP kaevikus
Helena ja Heleri vee kandmist vaatamas
33 KP oli kukepea.  Teel 84KP mängisime rongi. Meil oli restorani vagun, spordi tüdrukute vagun ja orienteerujate vagun. Rong ise nägi välja selline, et mina olin veduriks, Liisu rippus minu koti küljes ja Liise hoidis Liisu õlgadest. Küll oli lõbus ettevõtmine ja nalja oli kohe mitme koorma eest. Teel 84KP kohtasime lõpuks ta teisi orienteerujaid. Vahepealse aja olime kui üksi maailmas - mitte kedagi ei näinud. Uurisime vastutulijatelt, mis ülesanded 84 ja 81 olla võiksid ja kas nii väikestega on neid üldse võimalik sooritada?  Arvati, et läheb raskes nii vee kandmine kui suusatamine liivamägedes. Meie ei andnud alla ning otsustasime ise asja kaeda. Enne 84KP kohtasime Hp- Sport Teami peret. Koos suundusime lisaülesandesse. Vee kandmine oli paras pähkel. Minul ei olnud võimalik ülesannet üksi teha ning paariliseks võttes emma kumma tüdrukutest oleks olnud ilmvõimatu ülesannet sooritada kasvu vahe tõttu. Ega jäänud muud üle kui tüdrukutel oli vaja asi enda peale võtta. Kohtunikud vähendasid mõõtusid vastavalt pikkuse ja kaalu parameetritele ning tüdrukud läksid rajale. Tulemus oli suurepärane ning kui oleks jagatud preemiapunkte, oleks tüdrukud ka need punktid oma kontole saanud.
Juula ja Heiki stiilinäide
Liise ja Liisu vett tassimas
Läänepoolne koolilaste tunnel
Suusaliiv hunnikus


 Järgmine punkt oli 81 Kp. Liisu pelgas töötavaid traktoreid ning ettevaatliku tüdrukuna hoidis ta metsa alla. Liise, aga ohkas, et küll tema väikevennas sooviks praegu siin olla ja neid masinaid vaadata. Liivamäe kõrgus pisut hirmutas mind, et kuidas me seda ülesannet sooritame. Neid suuski nähes tekkis mul mõte, kuidas me lisaülesande tehtud saame. Vaja oli 2 võistlejal ainult prusside peal üles liivahunniku otsa jõuda, kusjuures vahepeal maha ei tohtinud astuda. Küsisin, kas kolmas võib aidata, sain jaatava vastuse. Edasi läks libedalt: tüdrukud astusid suusale ja mina muudkui tõstsin ühte prussi neile järgmiseks astmeks. Ülesande sooritasime hiilgavalt ning lisaks edukatele soorituspunktidele teenisime ka siit lisaülesandest virtuaalsed nutikuse lisapunktid. Hurrraaaa! Siit edasi läks tüdrukutel  natuke raskeks, ikka sagedamini tulid küsimused, millal me finishisse jõuame ja millal saab basseini? Lohutasin, et paar kilomeetrit on lõpuni. Edasi tulid KP 25 ja KP 23. Need jäid ilusasti tee peale. 23 kp suundusime juba mööda tuttavat gaasitrassi läände, et pöörata maanteepoole suunduvale metsateele, mille ääres olevate lohkude taga kõrgusjoonel asus KP 30. Nüüd läks tüdrukutel põnevaks, sest järgmine punkt asus tunnelis. Edasi veel viimane ponnistus: 9 punkti andev seiklusrada koolimaja õuel: Liise sooritas ülesande ja Liisu ka (ainult väikese möendusega: ronis kummide alt, mitte ülevalt). Peale edukat sooritust läksime finishisse. Peale mahalugemist näitas sedelike 50 punkti. 

Hetkel on tulemustes meie saagiks 46 KP. Ehh, ei tea ja vahet pole ka. Peaasi, et meil oli tore päev! Lapsed igaljuhul soovivad kevadel taas tulla libahunti jahtima. Kokku käisime maha oma 16 km, mis on pea 3km rohkem kui kevadel. Tublid tüdrukud!  Daigolased olid kõvema punktisummaga enne meid finishis.
K2L teekond
Finishis kohtasime ka issit, kes lõpetas parasjagu oma ratta distantsi. Väitis, et kõik oli tore, kuid ebaõnne oli neil rohkem kui meil: esiteks kaotasid nad oma si-pulga, mida nad ei leidnud ka 30 minutise otsimise käigus. Kõva tahtejõuga otsustati edasi võistelda ning teha Kp-st pildid ning võtta kohtunikelt allkiri ülesande sooritamise eest. See kaart, millele koguti allkiri, kaotati ära. Kolmandaks, läks ühel rattal käiguvahetaja katki, mille tulemusena sõideti finishisse tõukerattal.
Edasi suundusime sööma ja basseini. Hp-Sport Team Plusi tulemuse saime teada basseinis. 1 punktiga edestati MTK. See võit tuleb küll Helise kontole kanda, kes hoiatas teisi, nagu oraakel, et ärge pärast mind süüdistage, kui me 2 punktiga kaotame. Nii võeti viimane punkt kp31 enne finishit. Nii olekski läinud. 4 minutit enne kontrollaega jõuti finishisse.
Peale sauna ja basseini ootasime tulemusi ning autasustamist. Hp-Sport Team Plus saavutas ülinapi võidu MTK ees. Autasustamisest pilte pole kuna telefoni aku sai tühjaks. 
Meenutades eelmise sügise võistlust, siis oli sel ajal juba lumi maas. Üritus toimus 24.oktoobril Padisel. Pildi ja jutu materjal on leitav siit.
Kohtumiseni järgmistel libahundi jahtidel! Edu korraldajatele!

Kommentaare ei ole: