Võiks tekkida küsimus, et mis on meil pistmist karjakasvatusega ja kas meil tõesti pole midagi muud tarka oma ajaga ette võtta kui koolitada ennast milleski, millest meil mingit tolku pole.
Algselt oligi minek pigem, et Kaie perele toeks olla. Jah, on ju minulgi kunagi mingid lambad soetatud ja keskid äkki nende hulgast veel Kaie karjas jooksevad, kuid suures pildis ei ole ma mingi loomapidaja. Seminari kava oli kuulatav nii asjaosalistele kui muidu kuulajatele. Info, mida jagati oli väga huvitav ja kaasa mõtlema panev, ka neile kelle kokkupuude lambaga on ainult peolauas.
Sain täita ka ankeeti, mis kaardistas labakasvatajate huvisid. Küsimustikku täites ja koostajatelt aru pärides, kas ma üldse kvalifitseerun täitjaks, selgus huvitav tõsiasi, et kvalifitseerun ja veel sellise nurga alt, mille peale nad ise tulnudki polnud.
Neile väga meeldis mõte, mida meie pere rakendab oma 5-6 aastat juba, muruhooldus lammastega. Teiseks meeldis suurtele (500-1000 pealised karjad) lambakasvatajatel mõte, elu koos lambaga samal territooriumil - kellelgi neist ei olnud maja ümber, sellist idüllilist lambaaeda kui mul - piiratud koduaed, kust keegi plehku ei pane ja kus ei ole probleemi, et miskit ilusat (n: lilled, maasikad, marjapõõsad jne) äkki söögiks ära tarbitakse. Ehk selline nizzitoode oli teadjatele heureka efektiga. Lisaks, nähes ja teades kui vähe ma maale jõuan, küsiti minu käest, 3 erineva inimese poolt, kas ma ei sooviks seda kinnistut müüa. Loomulikult oli vastus eitav.
Seminar oli kahes osas - kuulatav ja käidav. Vahepalaks lõunaajal ühepajatoit rohke lambalihaga - kummardused Heidile suurepärase lõunasöögi eest. Aitäh Kaie ja Taavi üritust korraldamast ja meid ka kutsumast. Oli väga tore päev :)
Õhtul jõudsime veel kiiruga Andrese juurde Korsika reisi pildivaatamise õhtule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar