Riiast naastes ei osanud ma küll arvata, et esmaspäeva veedame Haapsalus ja Matsalu kandis. Oli nagu oli, kuid logistiliste sekelduste tõttu olime ühe nädala jooksul juba teist korda Läänemaal. Eelmine nädal käisime korra ka Paliveres. Haapsalus sai käidud lossivaremetes ja patseeritud promenaadil. Haapsalu vanalinn on ikka nii armas.Tagasisõites külastasime Haeska linnuvaatlustorni. Tornist avaneb imeline veiste poolt hooldatud maastik - madalal rannaalal pilliroog puudub - lihtsalt suurepärane töö.
Jaanilaupäeva hommikul pakkisime oma kodinad kokku ja olime taas ratastel, sedakorda, siis viis tee meid põhja poole - jaanipäevaks peab ikka maale Tammistu maile jõudma. Kuna poodi meie külas veel ei ole, siis toidukraami ostsime Kuusalust. Käisime läbi ka Tsitrest kalur Lauri juurest ja soetasime enda jaanilauale ka mõned värsked lestad.
Maal algas koheselt võitlus rohurindega - selle ülesande sai Kaarel, meie Liinaga toimetasime kaladega ja Veljole jäi saun. 8 niidumasinat oli ka hoovi peal, kuid nemad nõgeseid ei taha, seega peab neist lahtisaamiseks iseenda ja abiliste peale lootma.
Seekordsed lambad on läbi aegade kõige toredamad loomad, kes meie hoovis tänuväärset muruhooldust on teostanud. Ei nemad kartnud meid, ei jooksnud kui segased ummisjalu ei tea kuhu, kui juhtusid neile liiga lähedale sattuma, lahtistest ustest tuppa ei trüginud, jaanipäeva hommikul ei määginud, vaid lasid pererahval õndsalt oma une täis magada - ühesõnaga nemad vaikselt toimetasid oma tegemisi ja meie omi. Aegajalt tulid nad oma söögiringiga päris lähedale, näiteks: käisid ja vaatasid üle kuidas Liina õues lestakala puhastas.
Kaarel ja Veljo käisid koos ka trenni tegemas - tegid poolsaarele 15 km tiiru peale ja samal ajal meie Liinaga olime köögitoimkonnas. Peale ujumist ja sauna, tegime koduse grilli, sest korraldus oli kõht täis süüa. Kuna enne grilli sai ka praelesta mekitud, siis grilli jaoks enam kõhus palju ruumi polnud.
Koroona aastal on kõik natuke teistmoodi - ka jaanipäev. Küla jaanipäev ikka sai toimuma, sest osavõtjate arv on tavaliselt alla 100 ja avalik see meie küla pidu pole kunagi olnud. Samas tavaline ühissöömine, kus iga pere midagi ühisele lauale toob, jäi ära. Samas joogipoolist võis kaasa võtta nii enda kui sõbra tarbeks. Lõke süüdati täpselt kell 21 ja kuna meie jäime sutsu hiljaks, siis päris algus jäi nägemata, kuid kui lõke tuld hakkas võtma, olime kohal.
Traditsiooniliselt juba mõned aastad päälik kõnet ei pidanud ja mingisugust külapeo organiseeritust polnud - etteasted, sõnavõtud, mängud jms puudusid. Samas muusika mängis, kes soovis sai tantsusamme proovida, rahvas ajas juttu, võimalus oli mängida ka ping-pongi. Natuke igavaks on meie tore jaanipidu viimastel aastatel muutunud.
Jaanipäeva hommikul putitasime putkat paika, mis aastatega on ära vajunud. Uksed hakkasid kenasti kinni käima. Peale lõunal suundusime Pärnusse tagasi, enne aga käisime verivärskes Leesi kohvikus. Õhtul sain esimest korda elus Pärnu rannas ujumas käia. Vesi oli 22 kraadi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar