pühapäev, 7. juuni 2020

Juminda koroonarogainil


Roganile - kui orienteerumisformaadile olen üritanud Veljot juba mitu korda meelitada, kuid siiani ebaõnnestunult. Põhjusi on olnud mitmeid nagu aeg, konkureerivad üritused, võistlustele meelestatus on meil erinev - kui stardipauk käib, tuleb anda maksimum. Ilmselgelt ei jõua mina Veljo tempos metsas joosta ja purki kinni ma teda pista ei soovi samuti. Stardipauguta rogain Jumindal - minu kodu poolsaarel - andis meile lõpuks võimaluse minna rogaini jalutuskäigule. 
Kodu poolsaarel tuleb ikka võistelda koduste eest ja nii saigi enda tiimiks valitud HP-Sport team. Teine põhjus oli ikka ka - sügiseks tuleb endale ju kindlustada shokolaad :D Loodan, et sa  Heikki ikka loed minu kirjatükki või vaatad finishiprotokolli :D. Pühapäeval lubas ilusat jalutamiseilma ja nii me hommikul varakult Pärnust Jumindale tulimegi. Majakivi parkla oli autosid täis. Oli nii rogainijaid kui ka lihtsalt matkarajalisi.



Maastiku läbitavuse informatsioon oli minu peas ja teadmises olemas juba aastakümneid. Tean, et majataguses metsas olevad sihid on juba aastaid võsastunud ja metsas neid leida/tabada pea võimatu. Tegin järelduse, et üsna samasugused on nad ka mujal kaardiosades. 
Veljo emotsioonid - on kirjas sinisega.
Raja planeerimise jätsin Kristinale, kes on ikkagi suurte rogaini kogemustega. (Minul vaid 2 korda Winder XDreamil osaletud)
Kui planeering oli paberil tehtud, aitasin omalt poolt veel digitaalse täppismõõtmisega. ca. 22 km 6 tunniga tundus olemasolevat kaarti vaadates üsna reaalne.



Algul arvestasin, et läbimiskiiruseks maastikul saab olema 3km/h, hiljem mõõtsin natuke juurde ja sain tulemuseks 3,5 km/h. Nii sai tehtud ka rajaplaneering - endal ikka väike lootus hinges, et ehk saab sutsu kiiremini :D Valisime alguseks raskemad punktid, et siis lõpupoole oleks kergemad teevariandid.. Esimesse punkti läksime el. liini alt ja ka kaart klappis maastikuga. Jalad saime märjaks kohe esimese 200 meetriga ja esimene oodatav siht jäi leidmata/märkamata. Eesolev tundus tulevat tore matk ilusas looduses aga ... järgmine KP oli kraavi nurk... jube lihtne minek!
Aga ei olnud lihtne, kuna õige kraavi ees oli teine kraav - või oja, mida kaardil polnud ja kõigepealt otsisime KP sealt. Mina hakkasin kaardi kallal vaikselt torisema.
KP30 ees olev lagendik
Kolmandasse läksime suunaga + laudtee (matkarada) (ei olnud kaardil), et oleks "huvitavam", tegime ühe saki sisse. Punkt käes ka tuju hea! Mina arvasin, et nüüd võiks põrutada suunaga järgmise sihi peale, kuid Kristina arvas, et turvalisem on ikka minna tagasi metsateele ja siis keerata sihile. Tagantjärele mõeldes oli see VÄGA õige otsus, sest kaardil olevaid sihte hiljem looduses väga ei tabanud. Metsateelt keerasime sihile, mis oli nii kaardil, kui ka metsas. Kuid mitte kauaks. Sihist sai kaunis tihe mets. Mina hakkasin kaardi kallal kõvasti torisema. Peale kaunis pikka traalimist, leidsime KP siiski üles. Olime sellest eelnevalt ka korra mõõda käinud aga üle kuuskede turnides ei pannud isegi kivi tähele. Arvestades maastiku läbitavust ja kaardi ebakorrektsust olime me väga tublid, sest kohe algselt tiirutasime punktiotsingul õiges piirkonnas, kuid aega läks kaua, sest me otsisime eelkõige sihti ja siis alles suuri kive. Oleks pidanud kividest alustama ehk oleksime olnud edukamad. Karu kaka oli ka punktis. Karusid on meie kandis palju ja vaikselt isegi muretsesin metsas olles, et mõnele peale ei satuks. Õnneks läks hästi.

Siis alles õige seiklus algas 🙂 Järgmine KP oleks ju võinud olla lihtne kohale jalutamine aga kaotasime olematu sihi ja ka suuna. Läbisime mitu sood ja raiesmikku. Mina hakkasin kaardi kallal vinguma. Kaardil oleva liini alt põrutasime kenasti läbi, kuna liin oli hoopis maa-alla peidetud ja siht jõudnud kinni kasvada.  Ühel hetkel hakkas kostma meremüha ja olimegi rannas väljas. 70 KP minnes olen enda orienteerumisoskuste ja üldistusvõime üle kõige enam pahane - jäin iseenda seatud lõksu - leida tuleb elektriliin, joosta sinna kinni ja siis vasakule.... Enne liinile jõudmist jõudsime hoopis Krista hoovi sissesõiduteele Leesil. ahhhaa. Saades aru millised lollused on tehtud, siis kadus igasugune huvi/motivatsioon minna uuesti neid olematuid sihte metsa otsima.
Päike paistis, meri loksus ja kena oli olla! Otsustasime edasi mitte seigelda ja suundusime suhteliselt turvalisena näivat rada pidi suure teeni ja siis stardipaika. Kogu matk kestis meil alla 6:00 tunni nii, et trahviminuteid ei saanud ja ... ega punkte ka üleliia 🙂 Kokkuvõtteks: Ilm oli ilus ja päev tore. Teoorias ju tean, et rogainikaarti tuleb palju üldistada aga suuremad sood, rajad, raiesmikud ja muud suuremad objektid võiks ikka kaardil olla. Selle kaardi asemel oleks võinud olla ka punktikohtadega valge paber 🙂
Kokkuvõtvalt kaardist: Rogaini kaardile tulebki läheneda vähe üldistavamalt kui tavalisele o-kaardile, olen nõus, sest mõõtkava on suurem ja kogu informatsiooni ei ole võimalik kaardil kuvada, kuid siiski mõned tähelepanekud: 1) matkarajad oleks võinud olla kaardil täismahus 2) KP ümbruse kaardistatus oleks võinud olla detailsem N: KP30 - kui siht ikka peaaegu olematu - ole hea ja lisa kaardile need lagedad, mis olid maastikul ja mida kuvas ka aero. 3) olematud elektriliinid maastikul. - oleksid pidanud olema kujutatud sihtidena Kuna me just paljudes punktides käia ei jõudnud, siis meie tähelepanekud siinkohal ka lõpevad. Tegelikult oli tore matkapäev ja avastamisrõõmu oli samuti omajagu. Rogaini jalutuskäik sobis kenasti ja koos orienteerumise suutlikkus on meil olemas. Nägime pisikesi kanaliste (vb püüd) tibupalle samblarohelises jooksmas ja ema meid eemale peibutamas, käisime karujälgi mööda metsas ja jõudsime enne vihma auto juurde tagasi. Shokolaadi oleme kindlasti ära teeninud, v'ähemasti me ise arvame nii. Tervitused ka teistele poolsaarlastele, kes kodumetsas rogainivad.

Kommentaare ei ole: