Metsajooks Ämaris ja Oblika maraton

Nüüd, kus Veljo on kodus, tekib meie päevaplaanidesse ootamatuid väljakutseid. Reedel just nii juhtuski, et oma trenni olin sunnitud tegema Ämari lennujaama taguses metsatukas. Veljo tegigi tunnike tööd ja mina trenni. Plaan jooksis "mööda nööri", kumbki ei pidanud kummagi järgi ootama. Nüüd natuke jooksust, mis mind ennast sutsuke murelikuks tegi: nimelt suundusin metsavahele, kus ma mitte kunagi polnud käinud, mul polnud teadmist ega ka kaarti olemasolevast teedevõrgust (telefon oli ikka kaasas). Jooksin muudkui vasakule lootuses, et jõuan tagasi sinna  alustasin - pärast tracki järgi vaadates olin teinud mitu ringi heinamaa ja metsa vahel - kuid ise ma neid kohti joostes ära ei tundnud, et ma juba mitmendat korda samas kohas olen. Lõpuks võtsin ikka kätte telefoni ja positsioneerisn end õigesse kohta, et suurele teele tagasi saada. Kokkuvõtvalt väidan, et ilma kompassi ja toetava kaardita olen  metsas päris saamatu, mis sest et omaarust üsna osav.

Päevakangelane J. Oblikas. Viimane ring algab :)

Plaan sobis suurepäraselt, et mina teen trenni ja Veljo mitte, sest laupäeval ootas meid jooksuüritus - Janek Oblika 100 Maratonijooks, kuhu ka Veljo sai kutse osalemiseks.  Võistlus toimus Järve terviseradadel, 7 km ringil, kus 2/3 oli edasi-tagasi jooks lõõmava päikese all.  Minagi sain maratonirada maitsta  - just seda 5 km osa. Startides lubasin, et jooksen vähemalt 5 km ja vb teen ikkagi ära terve 7 km ringi. Minu jõud ja tahtejõud lõppesid ära ammu enne 5 km lõppu, kuid pingutasin siiski 5 km täis ja edasi jäin seisma kui ilmasammas - nii läbi küpsetas mind see päike ja kuumus. Jõudsin käia vahepeal kodus ja pesus ja turul, kui Veljo ikka veel jooksis. Viimased 1,5 ringi jõudsin tallegi veel kaasa elada ja veega kosutada. Maratoni läbimiseks kulus Veljol seekord 3h 42 min. Tema sõnade järgi üsna ootuspärane aeg arvestades vähest treenitust, ilma ja mõnda lisa kilo. Oma targeti ta ületas, nii, et kõik oli hästi.

Õhtul sai nauditud Pärnu suve ja kohvikuid/istumiskohti ja tähistasime maratoni läbimist koos Anneli ja Indrekuga.

Kaarel oli samal ajal Riias koos poistega   o-treeninglaagris. Liina oli koduõppel.

Koolilõpu söömaaega pidasime sel aastal uuenenud Sesoonis. Kõik lapsed said vaatamata iseõppimisele koolid lõpetatud. Eriti hästi läks Kaarlil, sest ega mina emana väga ette ei kujuta kuidas Kaarel oleks saanud kõik õppetööga seonduva tehtud, kui poleks olnud eriolukorda. Kevadine võistluskalender oli ikka üsna tihe ja Kaarlil ambitsioonid kõrged.