61.Jüriöö jooks Kärdlas

 

Jüriööjooks oli meil juba pikalt planeeritud üritus. Veljol oli kange tahtmine Jüriööd jooksma minna, mina mõtlesin, et kui juba minek, siis ikka jooksen ise ka , kuigi viimasest korrast lambiga metsa minna oli üle 2 aasta möödas. Viimati sai Viljandis öist oriennteerumist proovitud. Liina sai ka mingil hetkel pehmeks räägitud, et ikka tuleks minna. Liina algne plaann Märteniga jooksma minna, langes 3 liikme puudumise tõttu ära, kuid SK100 kutsus Liina viimasel hetkel enda võistkonda. Kaarel kõhkles, kas minna Soome või tulla Jüriööle. Lõpuks tuli ikka Hiiumaale jooksma  - jooksis Ilvese võistkonna viimast vahetust.

Enne Hiiumaale jõudmist jõudsime külastada ka Haapsalu raudtee muuseumi ja Hiiumaale sõistime lõunase praamiga.Enne Tiismanni villasse jõudmist, väisasime veel Veljo sugulasi. Ööbisime Tiismanni villas, mis asus küll võistlusmaastikul, kuid kõigest 200 m kaugusel võistluskeskusest. Majutus oli suurepärane igas mõttes. Liina tuli ka mõneks asjaks meie juurde, Kaarel tegi väikese tudupausi Kustu juures, enne metsaminekut.

Veljol oli I vahetus joosta, meie Liinaga jooksime II vahetust. Inspektori kirjaldus rajast oli hirmutav, enne starti jõudsin juba mõelda, et milleks mul oli vaja end kirja panna, kuid kui on otsustatud, siis tuleb minna.

Veljo sai staaritseda : ERR püüdis kelmika jooksja pildile  :) 

Mina sain metsa umbes 1h peale startide algust, lootsin Liinaga koos metsa saada, kuid Liina sai umbes kümmekond minutit varem. Esimeseks hajutuspunktiks oli minu joosta see keskmine - postipunkt. Ettearvatult jooksin läbi esimese lagendiku punkti, kuid eriti palju maa-ala kammima ei pidanud. Punkti sain kenasti kätte, teine oli TVpunkt  - ei valmistanud raskusi. 3kp võtsin suuna ja hakkasin minema. Mingile hetkel oli meid metsas juba palju ja keegi kes oli punkti numbrit varem legendist valesti vaadnud juba teadis kuhu minna. Nii me siis parves punkti võtsime. Edasi suund tasakesi teele. Kraavi ületades sain kokku Teele E ja veel kellegagi ja koos me Jaanale suuna peale pannes läbi metsa otse punktile peale lendasime. Kaldusime küll sutsu paremale ära, kuid saime punkti ilusti kätte. Edasi otse põhja tee peale - enne seda tuli läbida mingi roheline õudus (tüdrukud kaotasin ära). Jooksin mööda teed: minust möödus Maret ja mõne aja pärast ka Maris. Marisega koos olime järgmises punktis, kui oh häda  - avastasin, et olin kaotanud oma SI-pulga. jooksin tagasi kuni vastu tuli Anne-Ly uurisin ega ta pulka ei näinud...  ei näinud :(. Edasi jooksin võistluskeskusesse tagasi andsin teate üle ja teavistasin, et olen see kes pulga kaotas. Minu jooks ja meie võistkonna jooks sai kahjuks sellise lõpu. Hiiumaa OK omad pidid laupäeval mu pulka "rohelissee õudusse" otsima minema - andsin neile ka oma gpsi jälje  - otsimise lihtsustamiseks. Kella 2 öösel teatas mulle Liina, et minu pulk on leitud  - keegi õnnetu oli samuti oma pulga kaotanud, kuid seda varem märganud, läinud tagasi, leidnud pulga - jätkas ta jooksu. Finishis selgus, et oli pool rada jooksnud hoopis minu pulgaga. Pühapäeval suhtlsein õnneliku leidjaga ja sain teada, et ka oma pulga oli leidja pühapäeval metsast üles leidnud. Kõik läks lõpuks hästi.

Tulemustest: Veljo võitis Westi harrastajate võistkondade arvestuses III poodiumikoha. Esimene poodium Westi klubile Jüriööjooksu arvestuses (täiskasvanute hulgas). Kaarel sai üldarvestuses samuti III koha, tehes viimases vahetuses väga hea soorituse.

Peale jooksu oli ka väike tähistamine. Hommikul jätkus juttu pikemalt, sest hommikut sõime kuuekesi koos ja saime muljetada: Kris, Veljo, Anne-Ly, Indrek ning Liina ja Kaarel tulid samuti meie juurde hommikusöögile ja tõid ära nende kasutuses olnud meie auto.

Koju sõites põikasime läbi ka Tuhu matkarajalt.

Esmaspäev algas süngelt: 13 inimest oli osakonnast haiguslehel neist 10 koroonaga. Nüüd siis laine meie osakonnas. Kõigile kiiret paranemist!

O-reis Hiiumaale - ehl külastame Eestimaa päevakuid

Peale  Saaremaa o-tripi võtsime nõuks külastada ka Hiiumaa päevakut. Pakkumisel oli üks Hiiumaa parimaid o-maastikke Kõpu-Tõnupsi kaardiala. Alguses oli mõte minna taas Riiga Riga Rogaini osavõistlusele, kuid seekord kaldus kaalukauss Hiiumaa kasuks.

Sattusime Hiiumaale huvitaval ajal, just päev enne meie minekut suutis parvlaev Suur-Tõll Saaremaa liinil rammida, koos presidendi prouaga, Virtsu sadamakaid, mille tõttu olid hiidlased mures, sest jutu käisid, et nende liinilaev saadetakse Saaremaad teenindama ja nemad saavad endale poole väiksema Regula. Meid see õnneks lõpuks ei seganud, sest saime enne laevavahetusi Hiiumaalt tagasi mandrile.

Kui o-reis siis tuleb võtta ikka mõnuga. Hiiumaale jõudes käisime Mart Elleri poekesest läbi ja saime endale mõned o-kaardid: Kaibaldi ja Puski. Kaibaldi liivikusse olen juba ammu aega tahtnud minna, aga teadmatusest ja vähesest Hiiumaal käimisest, on siiani seal käimata. Nüüd siis on tehtud. Kaibaldi liivik on metsatulekahjude ja tankiroomikute koosmõju tagajärjel tekkinud "kõrb" on Eesti suurim lahtise liivaga ala. On ikka uhke liivik, müttasime natuke ka metsaradu pidi ja uurisime kaart, maastikku ja kaardistamisstiili. Ikka selleks et oma kaarti oskaks joonistada. Edasi suundusime Puksi kaardile, mis jäi meil teepeale Kõppu sõidul. Ilus männimets väikeste vormige ja teedega, kehvadesse kohtadesse me lihtsalt ei läinud. Taaskord sai uudistatud kaardistamist.

 Aeg lendas ja pidimegi juba minema Mägipe telkimisalale, kus asus päevaku start. RMK laagriplats sobis kenasti stardialaks - oli kus parkida, oli kus istuda, sai ujuda. Rada tundus huvitav ja mets hea. Rada oligi tore, punktid ilusti objektidel ja kaugele näha, kuni tuli pauk!  Punkt 41 auk. Eeldasin, et kõik punktid on ilusti pandud ja kaugele näha ja ei ole peidetud, kuid 41 punkt - seee augu oma - oli ilusasti augu põhja pandud, august üle oli ka veel maha langenud puu, mis augu varjutas. Ühe pisikese poisi abiga sain lõpuks punkti kätte, peale 20 minutit otsimist. Hiljem selgus, et seda punkti ja üht teist augu punkti (minu rada sinna õnneks ei viinud= otsis rahvas ikka, kaua. Rajameistrile ütlesin, mis ma arvasin: See punkt ei olnud AUS! jah see oli õige kohapeal, seda ma ei vaidlustanud, kuid võrreldes eelmiste punktide korrektsusega punktide paigaldamisel, oli see augu punkt ootamatu. Aga no kuhu meil kiiret oli, Veljot sain ikka omajagu aega oodata. Peale päevakut viis meie tee meid tagasi sadama poole Tempa külla, kus meid ootasid Veljo sugulased. Sain üle mitme setmeaasta jälle telgis magada. Õnneks täis varustusega ja juurikate ja kändude otsas ei pidanud vaevlema. Suvi oli soe ja mõnus. 

Pühapäeval sai käidud Kärdlat uudistamas, käisime Suuresadamas, Sarve rannas kivistisi otsimas ja enne praamile minekut ka Kallaste pangal. Õhtu lõppes Matsi rannaas ujumaskäiguga, küll oli seal aga telkijaid.

Igasugu eestikad, mis kõik kirjutamata...

Kuna kõik on kirjutamata, siis panen üles vähemalt mõned pildid ja tulemuste aruande. 

vaatepunktis

Ilm oli vihmatu, kuid meenub, et külm oli. Ooo, ja meenub, et ostsin endale ESTONIA kirjade dressikompleti ISC-st. Vähemalt dress on olema, vaatame kas rajale ka jõuan.

M18: I koht Kaarel, Ii Alex, III Kiur

Tavarajal Kaarel I koht ja Liina 7 koht. 

Kaarel sai võimaluse intervjuuks, muide mina ka...

Teates üllatasid SRD suured tüdrukud saavutades pekokate järel II koha, kolmandaks jäid westi tüdrukud. Srd (noor )meeste tiim sai kahjuks tühistatud.

EMV tavarda tulemused , teate tulemused.

N18-20 II Koht Pekokate järel

Öised eestikad said teisel katsel tehtud. Tormi polnud, kuid ööd olid juba külmavõitu.

Kaarel oodatult esimene taas ja Liina kobistas end III kohale. Ta on neid eestikate medaleid juba 3 tk see aasta saanud. See näitab tegelikult olematut taset, meie noorte hulgas. Liina on ju harrastaja ja mittemingisugust eesmärgipärast treeningut ta ei tee. Kahju. Liina pärast on mul muidugi heameel.

Meie imearmas muinasjutumaja Käinas. Aitäh Teile Jaanus ja Reelika :)

Liina sai ka esimest korda Hiiumaale. Turismi reisi seekord ei teinud. Nii, et Liina peab ise kunagi Hiiumaad avastama tulema. Kõpu tuletorni ümbruse sai ta loomulikult metsas korralikult läbi matkatud.  Veski-Aida majutus.

Emv pikal rajal Kaarel sai oodatult I koha, kuid kahjuks Ats ja Karel ei osalenud. Liina ei startinud üldse vaid hoidis end pühapäevase Hiiumaa karika jaoks.

EMV pikal rajal tulemused

Sääretipp sai vallutatud

Hiiumaa karikal läksime meiegi Liinaga starti. Mina olin tubli ja suutsin Teele ja Pillega 2/3 rada ühes joosta. Tubli, tubli. Ja ma polnudki viimane. 

Tulemused.  Kaarel taas esimene ja Liina N21 klassis leppis 9 kohaga.

Oma tubli etteastega kutsuti mind Pille poolt Rogaini tiimi, kuid sellest ehk järgmises kirjutises.

Hiiumaa taasavastamine

Hiiumaa KV oleme siiani alati oma võistluskavast välja jätnud. Suve lõpus sügiseti on maal ka otste kokkutõmbamiseaeg ja nii olemegi otsustanud mitteminemise kasuks. Sel aastal, aga on kõik natuke

teisiti, Grace'i vahetusaasta kestab ainult aastakese ja kuna Kaarelgi polnud Hiiumaal varem käinud, siis võtsime lõpuks kauge merereisi ette. Hiiumaa avastusreisile kutsusime kaasa ka Leo.

Justkui kooliks ettevalmistust tehes ärkasime hommikul varakult, et jõuda 8:30 väljuvale praamile. Kõik olid unised k.a mina ise. Haapsalu maanteel tehtavate teetööde tõttu otsustasin sõita Haapsallu mööda vana teed, mis käib sinkavonka igasugu väikestest küladest läbi. Mulle ootamatult oli varajasest kellaaajast hoolimata, sel vilgas kasutus. Haapsalus täiendasime oma toiduvarusid Teele kohvikus, sest esimene söögikord Hiiumaal tõotas olla alles õhtul.

Hiiumaale saabudes otsisime kõigepealt üles oma ööbimiskoha, kuhu kohalejõudmise skeem saadeti mulle alles öösel. Leitud, tehtud, nähtud - kodus olnud pererahva vanaisa imestas, et kuidas me ilma lisanõuaanneteta küll neid üles leidsime? Ööbimisime Käina lähedal ühe minu kolleegi suvila saunamajas. Aitäh, Sulle Jaanus :) 

Peale voodite ülestegemist suundusime kiiresti ringreisile Hiiumaa peale, sest aega uudistamiseks oli meil napilt. Kõigepealt pöördusime  lõunasse ning enne võistluse algust jõudsime ära näha tuulikut, sõru sadamat, vaatetorni ning Eiffeli torni. Üht kivi otsides jõudsime Hiiumaa vihmametsa ning tegime ostud taluturult.

Hiiumaa KV puudus avatud rada ja nii sain korraldajatega kokkuleppele, et Grace stardib N12 rajal väljaspool arvestustust minuga koos. Neiu oli aga nii tahtmist täis, et otustas ise proovida, mina pidin satelliidina kuskil kauguses olemas olema. Kuid juhtus nii, et mina nägin teda justkui esimesest punktist väljumas järgmisesse, kuid tegelikult see nii polnud. Esimeses punktis käisin ma ära Grace kaardist tehtud foto järgi orienteerudes, korjates sealt üles Leo ja arvates et Grace juba teel järgmisesse. Nii jõudsin ma uljalt 5 KP lähistele kui Kaarlilt kuulsin, et Grace on 1,5 km kaugusel raja alguses. Pöörasin ringi ja seadsin sammud esimese punkti juurde tagasi. Olematu mobiililevi tõttu ei saanud ma võistluskeskuses olevate kammraadidega ühendust ning info, et Grace on ammuilma juba seal tagasi, jäi minuni jõudmata.  Lõpuks võtsin suuna tagasi võistluskeskusesse, kus kõik mind juba kannatamatult ootasid.

 

II merereis on ootamas

Järgmiseks külastuskohaks sai Militaarmuuseum Tahkunas, kus nägime nõukaaegset rannakaitse rajatist ja muud sõjatehnikat, Vaieldamatuks hitiks sai maja ees olnud soomustransportöör, millel toimus fotosessioon. Tahkuna tuletornis käiduna lõid meie kõhud juba pilli, seal soovitati söögikohaks valida Kõpu tuletorni alune kohvik. Enne "koju"pöördumist käisime ka Ristnas, kuid sealne tuletorn oli juba suletud. Öösel enne magama minekut käisime ära ka Orjaku sadamas Muinastuledeööl. 

Järgmine hommik saabus varakult, sest stardid algasid juba 9st. Seekord läksime Gracega koos metsa, tema orienteerus ja mina korjasin seeni ning tutvustasi kaardil ja maastikul olevaid märke. 

Tulemustega võib rahul olla: Kaarel M16 I koht ning Leo M12 I koht. Tulemused.  Pildi album.