O-reis Hiiumaale - ehl külastame Eestimaa päevakuid

Peale  Saaremaa o-tripi võtsime nõuks külastada ka Hiiumaa päevakut. Pakkumisel oli üks Hiiumaa parimaid o-maastikke Kõpu-Tõnupsi kaardiala. Alguses oli mõte minna taas Riiga Riga Rogaini osavõistlusele, kuid seekord kaldus kaalukauss Hiiumaa kasuks.

Sattusime Hiiumaale huvitaval ajal, just päev enne meie minekut suutis parvlaev Suur-Tõll Saaremaa liinil rammida, koos presidendi prouaga, Virtsu sadamakaid, mille tõttu olid hiidlased mures, sest jutu käisid, et nende liinilaev saadetakse Saaremaad teenindama ja nemad saavad endale poole väiksema Regula. Meid see õnneks lõpuks ei seganud, sest saime enne laevavahetusi Hiiumaalt tagasi mandrile.

Kui o-reis siis tuleb võtta ikka mõnuga. Hiiumaale jõudes käisime Mart Elleri poekesest läbi ja saime endale mõned o-kaardid: Kaibaldi ja Puski. Kaibaldi liivikusse olen juba ammu aega tahtnud minna, aga teadmatusest ja vähesest Hiiumaal käimisest, on siiani seal käimata. Nüüd siis on tehtud. Kaibaldi liivik on metsatulekahjude ja tankiroomikute koosmõju tagajärjel tekkinud "kõrb" on Eesti suurim lahtise liivaga ala. On ikka uhke liivik, müttasime natuke ka metsaradu pidi ja uurisime kaart, maastikku ja kaardistamisstiili. Ikka selleks et oma kaarti oskaks joonistada. Edasi suundusime Puksi kaardile, mis jäi meil teepeale Kõppu sõidul. Ilus männimets väikeste vormige ja teedega, kehvadesse kohtadesse me lihtsalt ei läinud. Taaskord sai uudistatud kaardistamist.

 Aeg lendas ja pidimegi juba minema Mägipe telkimisalale, kus asus päevaku start. RMK laagriplats sobis kenasti stardialaks - oli kus parkida, oli kus istuda, sai ujuda. Rada tundus huvitav ja mets hea. Rada oligi tore, punktid ilusti objektidel ja kaugele näha, kuni tuli pauk!  Punkt 41 auk. Eeldasin, et kõik punktid on ilusti pandud ja kaugele näha ja ei ole peidetud, kuid 41 punkt - seee augu oma - oli ilusasti augu põhja pandud, august üle oli ka veel maha langenud puu, mis augu varjutas. Ühe pisikese poisi abiga sain lõpuks punkti kätte, peale 20 minutit otsimist. Hiljem selgus, et seda punkti ja üht teist augu punkti (minu rada sinna õnneks ei viinud= otsis rahvas ikka, kaua. Rajameistrile ütlesin, mis ma arvasin: See punkt ei olnud AUS! jah see oli õige kohapeal, seda ma ei vaidlustanud, kuid võrreldes eelmiste punktide korrektsusega punktide paigaldamisel, oli see augu punkt ootamatu. Aga no kuhu meil kiiret oli, Veljot sain ikka omajagu aega oodata. Peale päevakut viis meie tee meid tagasi sadama poole Tempa külla, kus meid ootasid Veljo sugulased. Sain üle mitme setmeaasta jälle telgis magada. Õnneks täis varustusega ja juurikate ja kändude otsas ei pidanud vaevlema. Suvi oli soe ja mõnus. 

Pühapäeval sai käidud Kärdlat uudistamas, käisime Suuresadamas, Sarve rannas kivistisi otsimas ja enne praamile minekut ka Kallaste pangal. Õhtu lõppes Matsi rannaas ujumaskäiguga, küll oli seal aga telkijaid.