... miks siis korraga nii ? Mina ausalt öeldes ei mäleta, millal oli Liinal ja Kaarlil (eriti just viimasena nimetatul) viimati vaba kodune koolivaheaeg, kus ei olda ei laagrites ega kuskil välismaal ära. Tundub, et selline pool kogemata juhtunud situatsioon on lastele väga meeltmööda. Kodune chill on ka lahe. Käiakse suusatamas ja tuntakse niisama rõõmu kodus olemisest. Muidugi tegeletakse ka tegemata koolitöödega nagu uurimistöö kirjutamine või eesti keele proovieksami tegemine.
Mina muide olen ka olnud tubli. Võtsin endale väikese mõtte - õpiks ka suusatama. Justament, kuidas siis nii, et lapsed suured suusatajad, kuid mina olen selline oskamatu. Oh, ma olen ikka suur hädapätakas nende suuskadega. Kõik on valesti: suusk ei libise, kepid on pidevalt jalus, küngas on mäemõõtu jne. Allamäge etapil üritasin saada suusa libisema - õnnestus. Tegin ka teise ringi ja näed, juba sain ka uisutehnikas künkast üles. Tundus, et suusatamine polegi nii raske. Järgmisel päeval olin kõik eelmise päeva oskused minetanud ja õppeprotsess algas otsast peale. Kohutav. Hetkel ei teagi, kas panen kolmandat korda ka suusad alla või viskan püssi metsa, eks näis. Kole külm on ka hetkel - näete leidsingi endale vabanduse miks mitte minna. Igal juhul 10 km on sel aastal n.ö suusatatud, kui seda koperdamist nii nimetada saab.
Suuskvõimlemine - nagu Triin ilmekalt ütles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar