Pikad pühad andsid võimaluse mitmeteks tegemisteks. Neljapäeva pärastlõunal alustasime oma Eestimaa turneed TONi neljapäevakuga Saustinõmmes.
Sakust läbisõit sujus tõrgeteta, muudkui jälgisime silte, möödusime Saku terviseradadest ja jõudsime heinamaale, kus ilutses prisma ja keskuse silt. Tekkis nõutus, mis edasi ?, kas jääda parkima või sõita edasi kuhugi ?. Lõpuks parkisime auto ja sammusime üle heinamaa kaugusesse. Poolel teel tuli keegi korraldajatest vastu ja saime teada, et parkimine on heinamaa teises otsas. Otsustasin tagasipöörduda ja auto lähemale tuua. Sõit heinamaal oli huvitav ja tagasisõit veel huvitavam, sest vihma hakkas sadama. Õnneks jäid heinamaal meie poolt kaevetööd tegemata, kuigi palju ei puudunud.
Korra hakkas ratas ringi käima, siis kütsin lapsed autost ja poripritsides kimasin kindlamale maale. Hea, et teisi autosid mulle vastu ei tulnud. Vihm, aga kogus hoogu ja tuul vihises. Enne suuna võtmist Viljandimaale pidime tagasi pöörduma linna, sest neiu Kadri oli tarvis Sikupilli Prismast peale korjata. Jes, mahtusime kõigi pakkide, kompsude ja lastega auto peale ära.
Paari tunni möödudes jõudsime Külli juurde Pahuverre. Hommikul enne ärasõitu tegid lapsed ka oma näpud saviseks.
Pahuverest Otepääle sõitsime alla tunni. Rõngus tegime väikese eine. Teades ja tundes iseennast, tegin metsaminemise otsuse ära juba kodus, siis kui enda osalemisest Ilves3 Ellale teada andsin. Kui ma jätan endale taganemisetee, siiis ma tõenäoliselt metsa ei jõua. Seekord polnud pääsu.
Esimesel päeval praktiliselt kohe peale K-punkti sain ma jutule Moskvast tulnud venelannaga, kes ei leidnud esimest KP.
Nii me terve raja koos läbisime ja jutuvadistasime. Vestlesime inglise keeles, sest ta oli ametilt vene keele õpetaja välismaalastele.
Esimese päeva rada mulle meeldis, seevastu teise päeva oma mitte. Suutsin seal teha mõned tobedad vead, mis mulle rahu ei anna. Kolmandal päeval ei olnud ma end kirja pannud ja seega nautisin pealtvaatajana puhkepäeva. Tegelikult on pealtvaataja amet isegi raskem - ootus ja lootus laste heale esinemisele on tegelikult ka päris pingeline, hoopis lihtsam on hiljem tulemusi vaadata.
Lastel ei läinud just ootuspäraselt, oodati ja loodeti vähe paremaid tulemusi. Tulemused. Ainukese auhinnalise koha sai Liisu, sest kõik nööriraja lapsed olid ära teeninud auhinna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar