4 nädal on läbi. Mammad-papad on tagasi, Liisu üle antud. Mida öelda: aeg möödus kiirelt ja ilma suuremate probleemideta. Suureks on ainult hoovis olevad lumehanged kasvanud ja mis tänast ilma arvestades, kasvavad veelgi.
Liinale tuleb öelda suured, suured kiidusõnad. Oli ju Liina see, kes ärkas hommikuti Liisuga koos üles, riietas ta ja viis lasteaeda, enne kui ise kooli läks. Nii mitugi korda, oli Liinal mure õigeks ajaks kooli jõudmine. Liisu
soovis mitmeid kordi kauem magada, teine kord oli riietumisprotseduur kõige suurem vaenlane. Riiete valimine on ju keerukas asi noore naisterahva jaoks. Õhtul valitud komplektid oli ju tarvis hommikuste tujude najal ümber komplekteerida, see kõik võttis oma aja. Oluline polnud kas lasteaias oli mõni pidu või trall - tahtmine oli see mis võitis valiku.
Liina ja Kaarel harjusid suht kiiresti Liisu olemasoluga igapäevases pereringis. Oli nii koos mängimisi, joonistamisi, multika vaatamisi. Õhtuse unejutu võttis enda peale Liina, kes luges Liisule ette enda kohustusliku kirjanduse raamatut "Võlur Oz". Kaarel soovis ka vahel lugeda Liisule unejuttu ja vist mõned korrad see isegi õnnestus. Aga ega kõik ka nii roosiline polnud, igal roosil on ju okkad, või kuidas? Tegeleti otse loomulikult maadejagamistega - kes kus istub ja millal, tuli ette kaebamisi, kiusamisi jms.
Mõned probleemid olid tüdrukutel toa korrashoiuga, kes, mida ja kui palju peab omi asju koristama ja kes koristab "hiirte" poolt segamini aetu. Sealjuures oli terav selgitamist vajav teema: Kes ajas segamini ja mille konkreetselt.
Liisu Paunapõllul ponitamas
Lõpetuseks ütlen: kõik oli hästi!
Nüüd reisimuljeid kuulama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar