21.veebruar 39.Tartu Maraton Arula-Elva 31.km meie pere kangeimad rajal

Ärkasime varakult. Esimene jõutreening oli loomulikult LUMEROOKIMINE. Traktor oli väravaesised ilusasti jälle lumega blokeerinud. Pool tundi sai jällegi linnamaad roogitud ja sotsiaaltöö töögaga tegeletud. Peaks tehtud (sotsiaal) töö arve linnavalitsusele viima?. Peab ju linn korraldama tänavate läbitavuse linnamaal, aga mis see väravaesine on? Linna maa ju???!!!

Liina tundis hommikul kurguvalu ja ma ei lubanud tal kaasa tulla ega ta ise ka väga ilma pärast kippunud kaasa tulema. Eks see õige otsus oli, sest eeloleval nädalavahetusel on EMV teatesõit Mammastes.

Esimene pool teest oli väga raskete teeoludega. Paidesse sõitsime ülee 1.5 tunni. Tartu poole teeolud olid paremad. Tartus sai Lõunakeskuses kehakinnitatud ja Arulasse jõudsime natuke rohkem kui tund enne starti. Stardieelne aeg sai sisustatud materjalide lugemise, riitumise, paberite täitmise, suuskade kleepsutamise jms.

Stardialasse mindi 15 min. enne starti. Stardi koridoris selgus, et Kaarli vasaku suusa klamber ei kinnitu saapaga. Pusserdadi mõned minutid. Nähes nende abitust tõin neile Liina suusad. Jõudsin nibin-nabin neile suusad anda. Peale suusasidemete kinnipanekut käiski stardipauk. Õnneks õnnestus neil õigel ajal täisvarustuses startida.

Esimene kohumispaik rajal Arula-Puka tee ületus raja 5 km lõpus.

Minu ülesanne oli minna vapraid suusatajaid ergutama ja fotosüüdistusi tegema. Esimene võttekoht oli Arula-Puka tee rajaületus. Sain neid päris kaua oodata. Enne neid nägin nii mõnegi tuttava näo. Nimetan nad siinkohal eesnimepidi üles: Rein, Jaana, Marta, Triinu, Raul jmv ,kellede nimesid ei tea, aga nägusid küll. Enne omade tulekut jäi silma igasugu kummalist rahvast, kes kõik olid tulnud maratonile. Olgu mõned siin ülesmärgitud: rahvariides näitsikud, vang ja miilits, talveunest ülesärganud karupreili, neiu kaisukaru kotiga, lumepallimütsikesed jpt.

Järgmine vaatluskoht oli teeäärne lõik enne Palu TP. Seal sai nähtud igasuguseid eelnevaid tegelasi enne kui omad kohale jõudsid. Tegin mäe otsas viimased pildid, sest aparaat hakkas külma käes streikima ja keeldus koostööst.

Viimased pildid. 17 km jäi veel lõpuni.

Edasi sõitsin Hellenurme TP. Kus vahetasin mõne sõna sangaritega ja pistsin neile pihku maha unustatud toidutalongid. Hellenurmest oli lõpuni veel 9 km.


Kaarel läbis oma esimese poolmaratoni ajaga 04.12:15. Väga tubli saavutus! Tulemused
Issi jäi ajaga mõne sekundi võrra tahapoole, aga sõitiski ta ju Kaarli tempos ja Kaarli seljataga. Kaarli emotsioonid olid ülevad. Kaarlile meeldis väga ja naeratus ei kadunud ta näolt. Ebamugav oli ainult Liina suuskadega sõitmine, olid viimased Kaarli jaoks ikkagi sutsu harjumatud ja pikad. Jõuvarude otsalõppemist hakkas ta kurtma umbes 5 km enne lõppu, aga lõpus suutis veel Olegiga finishisirgel parema koha eest võistelda. Kas Kaarli õnneks või Olegi ebaõnnestumise tõttu Kaarel viimase spurdi Olegi ees võitis. Oleg kahjuks kukkus tänu Kaarli osavatele rajavahetusmanöövritele.

Kojusõites oli meil auto peal veel Oleg ja Sergei R. Tartu maantee oli õhtul võrreldes hommikuga nagu öö ja päev. Hommikust kinnisõidetud lumega maanteed võiks võrrelda külavaheteega, tee oli tõesti halb. Tagasisõites oli tee kuiv ja lumevaba. Lund hakkas uuesti sadama Kosel ja teed läksid uuesti lumiseks Tallinnas. Mis toimub see aasta Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis on hulka vähem lund. Koju jõudsime õhtul kella üheksaks. Hommikul jõudis värske maratoonar ilusasti kooli.