laupäev, 17. oktoober 2015

Libahundi jälje otsime Kundas


HP-Sport teami pere Kunda Libahundi jäljel
Hommik oli väga külm. Auto termomeeter näitas -4 kraadi. Enne äraminekut haarasin nagist kaasa ka suusajaki, millega otsustasin ka rajale minna. 
Hp-Sport team Jalutajate rada
Sedakorda olime Libahundi jälgi ajamas ainult kahekesi: mina ja Liis. Teised pereliikmed olid hõivatud: Liina ja Kaarel - osalesid autokooli kohustuslikul esmaabikursusel.  Liisu osales Hp-Sport teami Shokolaadisõprade meeskonnas koos Tõnise, Rasmuse ja Antsuga ning mina Jalutatega koos Kaie, Mihkli ja Tagnega.
kp 58, kae, kes pildile jäid!?
Võtsin asja rahulikult ning juhtohjasid enda peale/kätte ei võtnud, mõtlesin, et rändan rahulikult meeskonna sabas ja teen fotoaparaadiga pilte. Lisaks korrutasin nagu papagoi: "Mul ükskõik, mis teed pidi minna. Lähen sinna, kuhu teised ees lähevad." Kuna Tagni oli nii tubli suunaseadja ja kuhugi väga "metsapoole" ei mindud, siis ma juhtimisse väga ei sekkunud. 
37 metsavennaonn
Libahundile kohaselt algas võistlus stardiülesandega, mis võistkonnad koheselt hajutas. Meie õnneks oli meid 4 ning saime ülesande mõnusalt omavahel ära jagada, igaüks sai 2 punkti võtta.
kp36
Otsustasime loobuda 47, lootuses minna sinna enne finishit. Meie esimeseks punktiks oli 58. Punkt ise polnud raske, kuid tee sinna oli vaevaline üle raiesmiku ja tagasi. 
Edasi suundusime orase põllu äärt mööda 37sse, kus asus keldri moodi metsavennaonn. Punkti pääsemine oli üks suur pugemine, sest sissepääs oli kitsuke. 
Kaljurite tubli pere
maastik 48 kp juures

Edasi 35 ja sealt 86sse lisaülesandesse. Kaie voolis traadist libahundi ning Tagne lahendas nööri ja paela ülesande. Edasi pilk tuulikutele ja sinna taha 29 punkti meie tee läkski. 
Edasi 36, 21 ja 48. 
Shokolaadisõbrad. pilt kodulehelt
Teed me 48st 83sse ei leidnud ja nii me kurguni kuluheinas endale teed rajasimegi. Õnneks sihtpunki korsten hoidis meid õigel kursil. 83 ostsime joont mööda peidetud punke.

Otsustasime mitte itta pöörduda, vaid minna läbi linna seiklusparki. 
Linn oli inimtühi, me ei kohanud peale osavõtjatest jalgratturitest mitte kedagi. Tegemist laupäeva südapäevaga. 



81 punkti pidime ületama keelualana märgitud teelõigu - tee ääres käia ei tohtinud, kuid tee ääres oleval jalakäijate rajal võis liikuda küll. Seikluspargis ostustasime teha ülesande kogu meeskonnaga, valikuks osutus linttee. Saime kohtunikelt kiita, ülesande kiire sooritamise eest. 



vaade kõrkjateele
Mihkel 82 lisaülesandel
Järgmiseks viis tee meid jõesuudmesse. Kus tuli ületada jõgi kummirõngal ning võtta punkt raudpetoonsilla alt. Edasi mööda mere äärt kõrkjatest palistatud teed mööda 30sse, kus pidi selguma meie edasine saatus - kas saame kõrkjatest läbi või peame tulema tagasi ja minema ringiga.
Meie õnneks viis punktist 30 loha kõrkjatest läbi, otsustasime proovida. Kõrkjatee oli üle ootuste hea: põhi oli meeldivalt kuiv, kuid natuke mättane. Edasi ületasime kraavi ning suundusime läbi väätidest kinnisõlmitud taimestikust üles savikarjääri otsa, Seal oli õnneks tee, mida mööda saime edasi. 33 kp lasi end oodata, sest klindialune taimestik takistas meid liikumast, kuid lõpuks saime selle siiski kätte. 
jalutaja finishit võtmas
vaade 33 kp pealt
Edasi soovis Tagne minna 62, kuid ülejäänud otsustasid võtta 26 ja algselt plaanist välja jäetud 47. 26 tuli mööda minnes, teel 47 möödusime viiekorruselistest majadest kus kohtasime kohalikke inimesi  - see linn polegi inimtühi. 47 oli tegelikult üks peavalu - orienteerusime kenasti, kuid tee sinna polnud läbimiseks just parim. Sealt edasi ootas meid finish. 

shokolaadisõprade finish. korraldajate lehelt
Kokku olime rajal 22,8 km ja võtsime 78 punkti.

Peale võistlust söömine ja saun ning bassein. Minu jaoks toimuski päeva suurim ebaõnnestumine just mullivanni minnes. Libastusin, kuigi hoidsin käsipuust kinni, nii kehvasti, et lõin oma sabakondi vastu vanni trepiastet ära. Nüüd olengi pooltõbine - ei saa istuda. Muidu pole häda kedagi, jalad on terved ning villideta ning lihastel pole ka häda kedagi.

Tänud korraldajaile suurepäerase päeva eest. Samuti soovin tänada oma võistkonda ning kogu Hp-Sport teami pere. Nii tore, et te kõik nii vahvad ja tragid olete. Uute kohtumisteni!

Kommentaare ei ole: