Etna - müstiline vulkaan ja Alcantara jõgi

bussi aknast nähtu, teel üles

kaart infopunktist

Kõikidel päevdel, mil olid eskursioonid, sõitsime me Etnast mööda. Pilk uuris vulkaani tippu: kas on selge või pilvine? Lootsime, et meie külastuspäeval pilvepadi Etna tipus puudub. Ja nii oligi. Vulkaan Etna jättis mulle sellest reisist tõenäoliselt kõige tugevamad emotsioonid. Kui ennemalt ei suutnud ma mõista inimesi kes vulkaani jalamitele on kodu ehitanud, ega soovi sealt lahkuda isegi mitte evakuatsiooniks? Siis peale Etnal käiku olen ma kindlasti oma mõtteid ses suhtes korrigeerinud. Kirjeldaksin oma mõtteid järgnevalt: müstiline, suursugune, täiuslik, stiilne, viljakas, aukartustäratav, kihvt, lahe, mõistatuslik, helde, kõikvõimas jne.  Etnale üles sõites läbisime mõned nõlvadel asuvad linnakesed ja edasi juba mööda sinka-vonka teed üles. Teel üles möödusime laiadest kastanimetsadest. Etna nõlvad on väga viljakad, sest aastatuhandete jooksul nõlvadelt alla voolanud laavakihid ja on murenenud väga mineraalide rikkaks mullaks. Kastani metsadest kasvab palju puravikke. Peale lõunal sõime kohalikus söögikohas puravikupastat, mis oli just sealt samast metsast korjatud. Muideks seenele minekuks peab Sitsiilias taotlema seenekorjamise luba st. peab sooritama seenetundmise eksami. 

vaade funikulöörilt

Bussiparklase jõudes oli ilm Etna tippu minekuks sobilik, pilvi polnud. 2000 m pealt sõisime  suusatõstukiga üles . Sõit kestis üle 20 minuti. Edasi uuesti bussi peale ja 5 kilomeetri pikkune tee, et jõuda üles 2002 aasta kraatri juurde. 

Olime jõudnud 3000m peale üle mere pinna. Minu kõrgus rekord. Üleval oli väga-väga külm ja hirmus tuuline. Hingata oli kehva. 

Pildid räägivad enda eest:

enne oli maja ...

vaade kraatrisse

nüüd on kõik laava all peidus

vaade kanjoni

 Edasi läksime Alcantara jõeorgu külastama. Vaatepilt oli muinasjutuline. 

vapustavad laavakihid