Lavassaare kaardistamise idee oli Veljol juba umbes 7 aastat peas mõlkunud, kuid eelmisel aastal sai see tegutsemisküpseks. Mina olin assistendi, kaasamõtleja ja fotograafi rollis ja Veljole jäi kaardijoonistamise raske töö. Päevakute kalenderplaani väljatulemise ajaks oli reaalne jooksukaart veel joonistamisjärgus.
 |
| Pilt keelualast |
 |
| Pilt keelualast |
Arvasime, et linnamaastiku kujutamisel ja kohalikku karjääri kaardil kajastades ei saa meil olema mingitki pistmist Keskonnaameti lubade jms, kuid võta näpust ootamatult sadas Keskkonnaametist päevaku korraldamisele komistuskive. Kaardistavast alast pea 1/3 langes kasutusest välja. Ei, aidanud, ei üle küsimine ega tõendid sellest, mis karjääris tegelikult igapäevaselt toimub (rallitatakse ja sõidetakse muude mootorsõidukitega), mingeid järeleandmisi. Õnneks keeluala hõlmas ainult karjääri põhja ja kaldad oli päevakulistele avatud. Nii palju kaardistamise emotsioonidest. Kaart sai valmis, rajad tehtud ja tänaseks päevak ka korraldatud.
Raja maha panekuks, võistluskeskuse loomiseks jm toimetamiseks võtsime endale piisava varuga aega. Ilmataat oli meie jaoks helde, päike paistis, oli peaaegu soe. Punktide maastikule viimise jagasime ära loogika alusel, et need punktid, mis lukustamist ei vaja, jäävad minu kanda ja linnasisesed lukkudega, Veljole. Olime küll kahekesi, kuid aega kulus ikkagi palju - mõlemad olime ametis üle tunni. Võistluskeskuse ülespanemisel külastas meid ka Lavassaare Külaseltsi esinaine, kes uuris lubade jm asjade kohta. Samas avaldas nördimust, et neid teavitatud poldud - et külainimesteni info ei jõudnud. Tegin kiirkorras ka kogukonnale teavituse FB külaseltsi gruppi.
 |
| Punkti näidised |
Hoolimata varutud lisaajast, saime ju raja tund enne starti maha, armuaega me söömiseks ja istumiseks ei saanud. Esimesed võistlejad olid juba tund enne starti kohal. Riburadapidi järgnesid järgmised varajased. Esimesed rajatestijad said kaardid juba kella 16st. Minu ülesandeks oli jälgida, et keegi enne staardipiiksu kaarti vaadata ei saaks ning jätta samaraja jooksjatele väikene stardivahe. Kogu seda päevakumöllu vaatasid pealt kohalikud Lavassaare lapsed, päris mitmed said hiljem endale si-pulga ja kaardi koos lubadusega hiljemalt kell 19 tagasi olla, et oma kodumajade vahel piiksupukte otsida. Algul oli üks 7 aastane julge poiss, hiljem oli neid kokku pea kümmekond. Tavapäevakuliste emotsioon rajalt oli positiivne ja osalejatele üllatusi pakkuv. Nagu selgus, polnud enamus päevakurahvast Lavassaares varem käinud ja ootused maastikule olid eelnevalt pigem tagasihoidlikud. Keegi rajalttulnutest ei virisenud, punktid olid õigetel kohtadel ja kaardistuse üle peaaegu märkusi ei tehtud. Nii mõnigi avaldas arvamust, et Lavassaare maastik kannataks ära ka mõne suurvõistluse...??? Eks aeg näitab, mis sellest maastikust edasi saab ja kuidas kasutust leiab.
Suur töö on tehtud. Meie oleme samuti väga rahul. Aitäh kõigile, kes meiega seda päevakuaeg eile nautisid ja jagasid. Uute kohtumisteni Kris ja Veljo :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar