Metsaküla päev
akule läksime südasuvise ilmaga, kuid lõunas kumavad tumesinised pilved andsid märku peatselt saabuvast suuremast vihmaasajust. Päevakuplatsile kohale jõudes avanesidki taevaluugid koos tulevärgiga. Õnneks suurem sadu kestis ainult 15 minutit ja selle aja kükkisime autos. Algul võtsin 5.4 km raja, kuid vihmasadu peletas mu o-tahtmise ja nii ma 2.9km titerajale läksingi. Kõik punktid olid teeradadel, kuid mina suutsin ikkagi sinikate, mustikate ja sookailude rägastikus viga teha. Vt. pilti. Kaduvaraja kaotasin koheselt, teele jõudes ei pannud kaardil olevat sihti tähele ja nii ma "ei tea kuhu" suundusingi. Õnneks kogemust nii palju oli, et üle tee viivad sooviilakud mu tähelepanu köitsid, nii ma sihti märkasingi. Kompassilt ma midagi ei kontrollinud... Ei raja sain läbitud ja ülejäänud teeristidel olevad punktid korjasin vigadeta korralikult kokku. Raja võidu panin ikkagi kotti.
akule läksime südasuvise ilmaga, kuid lõunas kumavad tumesinised pilved andsid märku peatselt saabuvast suuremast vihmaasajust. Päevakuplatsile kohale jõudes avanesidki taevaluugid koos tulevärgiga. Õnneks suurem sadu kestis ainult 15 minutit ja selle aja kükkisime autos. Algul võtsin 5.4 km raja, kuid vihmasadu peletas mu o-tahtmise ja nii ma 2.9km titerajale läksingi. Kõik punktid olid teeradadel, kuid mina suutsin ikkagi sinikate, mustikate ja sookailude rägastikus viga teha. Vt. pilti. Kaduvaraja kaotasin koheselt, teele jõudes ei pannud kaardil olevat sihti tähele ja nii ma "ei tea kuhu" suundusingi. Õnneks kogemust nii palju oli, et üle tee viivad sooviilakud mu tähelepanu köitsid, nii ma sihti märkasingi. Kompassilt ma midagi ei kontrollinud... Ei raja sain läbitud ja ülejäänud teeristidel olevad punktid korjasin vigadeta korralikult kokku. Raja võidu panin ikkagi kotti.
Reede õhtul oli meil iga aastane koolilõpuõhtusöök - seekord käisime restoranis Beatrice kodurestoranis NANO. Restoran asub Beatrice kodus, tema enda eluruumides. Restoran oli väga värviküllane ja detailirohke. Kõik seinad olid täis fotosid, pilte, gravüüre jne. Eriti huvitavad pildid olid eksponeeritud WC, kuid kuna siia leheküljele võivad sattuda ka lapsed, siis ma siia neid üles ei lae. Kõikide laste kokkusaamisega viimasel ajal meil probleeme ja üha probleemseks see kahjuks läheb. Seekord justkui kõik klappis: Liina tuli Riiast kohale, Kaarlil jäi vigastuse tõttu Jukolale sõitmata, Liis ja Laura need veel kodus ja tulekuga justkui probleeme ei tohiks olla, kuid võta näpust: Triin ei lubanud Laural tulla. Kahju, loodan, et see ühekordne nähtus ja edaspidi on kõik lapsed koolilõpu/alguse õhtusöögil osalemas. Nii olimegi kuuekesi, lisaks lastele veel vanaema, Andres ja mina. Õhtusöök läks kiirelt ja mõnusas õhkkonnas: võõrustajad küll ähvardasid, et süüa on palju, kuid peale meie mansa ülekäimist olid kõik lauale t
oodud liuad tühjaks söödud. Mida pakuti - lauale toomise järjekorras nüüd: croissantid, chabatta, leib, või, kalamari, hapukoor, peedisupp, käsitöö lambapeelmeenid, roheline salat koos spargelkapsaga, kala (vist heik), Pavlova kook, kohv, tee.
Enne restorani käisime veel haiglas vanaema vaatamas. Insuldist on möödas juba 2 nädalat, kuid tema on oma seisundi tõttu ikka veel intensiivraviosakonnas ja seda eelkõige selle tõttu, et insuldi järgselt on tal saanud kahjustada neelamise/köhimise funktsioonid - seega on tal n.ö lämbumiseoht ja peab olema järelevalve all. Muidu operatsioonist taastumine läheb plaanipäraselt. Head paranemist talle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar