Kallima sain seekord Saaremaalt tagasi. Elus teistkordselt leidsin end Saaremaalt. Eelmine kord oli tõeline turistikas umbes kümmekond aastat tagasi. Tookord sai kõikide olulisemate Saaremaa vaatamisväärsusteg
a tutvutud, seekord käisime muid teid pidi, kuid ka need olid osaliselt kultuuriajaloolised käigud nagu hiljem selgus. Veljo juured on otsapidi Saaremaal ja nii me neid vanu suguvõsateid pidi oma teekonna Saaremaalt Pärnu poole paika panimegi. Esiotsa väisasime metsi, maid ja kohti Kuressaare lähiümbruses. Edasi suundusime Kihelkonna kanti Veljo vanavanemate kodutalu otsinguile. Päris mitmesse kohta sai enne sisse pööratud, kui õige külavahe üles leidsime.
a tutvutud, seekord käisime muid teid pidi, kuid ka need olid osaliselt kultuuriajaloolised käigud nagu hiljem selgus. Veljo juured on otsapidi Saaremaal ja nii me neid vanu suguvõsateid pidi oma teekonna Saaremaalt Pärnu poole paika panimegi. Esiotsa väisasime metsi, maid ja kohti Kuressaare lähiümbruses. Edasi suundusime Kihelkonna kanti Veljo vanavanemate kodutalu otsinguile. Päris mitmesse kohta sai enne sisse pööratud, kui õige külavahe üles leidsime.
Kiviaia vahelisel teel sõitis meile vastu üks naisterahvas rattal, kellelt otsustasime infot hankida Hintide kodutalu kohta... Saatusejumala või kellegi teise juhtimisel, tekitati külavahetänaval huvitav kokkusattumus: naisterahvas, kellelt infot küsisime oli kohalik külavanem, kes oli Hintide suguvõsateemal justnüüdsama naabritega "pingi panemise teemat arutanud". Kuusnõmme külas, Kopli talu õuel saime oma tiirud tehtud ja katuse üle vaadatud - viimase aasta talvetormid, olid vana rookatust armutult räsinud, millest ka külarahvamure, et keegi võiks siia tulla seda korrastama. Veel kutsuti meid naabertalu vanamehe jutule, kes mäletas aegu ammuseid mil naabrite juures veel elu kees ja pidudel pilli sai mängiti. Tänaseks on selgunud, et Hintide kodutalu on läinud perekonna käest uute omanike kätte. Loodame, et
uus peremees toob majale uue hingamise. Meie teed aga jätkusid mööda saart ikka edasi läbi Kihelkonna surnuaia
Orissaare poole. Mõte oli minna ka Muhus surnuaeda, kuid vähese eeltöö tõttu jäid sealsed külastused ära. Pärnusse sõitsime mööda vana raudteetammi, väike kosutav peatus tammiäärses parklas oleks meid peaaegu ujuma viinud (vesi oli soe).
Pühapäeva õhtu leidsime end korraga keset kultuurisündmuste keerist. Veiko kutsus meid lootsipaadiga merele suurt kaubalaeva sadamast välja saatma. S
amal ajal saabus Pärnusse Laulupeo ja tantsupeo tuletoomine. Saime sadamast väljasõidul lootsilaevalt jälgida tulepaatide kohalejõudmist Kihnust Pärnusse. Paadid olid ehitud kaskedega, pill mängis ja kihnutüdrukud lõid paadis tantsu. Meil olid imelised loozikohad kogu selle etenduse vaatamiseks.
amal ajal saabus Pärnusse Laulupeo ja tantsupeo tuletoomine. Saime sadamast väljasõidul lootsilaevalt jälgida tulepaatide kohalejõudmist Kihnust Pärnusse. Paadid olid ehitud kaskedega, pill mängis ja kihnutüdrukud lõid paadis tantsu. Meil olid imelised loozikohad kogu selle etenduse vaatamiseks.
Lootsilaevast ka natuke: lootsilaev on üks suurepärase manööverdusvõimega sõiduriist ja lootsilaeva kapten peab ikka olema väga osav sell, et loots suurelt kaubalaevalt liikumise pealt peale võtta. Loots ise peab olema niisamuti paras kaskadöör, et lootsilaevale hüpata ja sealt rooliruumi saada, nii et laine sind vahepeal lavalt merre ei pühiks. Kusjuures laine merel oli alla meetri tol õhtul. Suurema laine puhul, no ma ei tea. Igaljuhul respect!






Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar