Vahetusõpilastega Hiiu päevakul

Lõpuks ometi üks kodusolemise nädalavahetus. Reedel leppisime Gracega nädalavahetuse plaanides kokku ja kõik olid rahul. Kaarel jäi meie plaanidest välja, sest tema sõitis laupäeva hommikul CFCga Jõulumäele laagerdama. Laupäev oli oktoobikuus õues olemiseks lausa ideaalne - päike paistis, tuuletu ilm - väga mõnus. Lootused olid, et hoiab sama ilma ka pühapäevaks  - plaanis oli külastada Hiiu päevakut. Grace kutsus kaasa ka sõbrantsi. 

Tänane ilm oli, aga vastupidine eilsele - vihma sajab, tuul kaarutab puid ja lennutab sügiselehti. Grace üritas mind veenda mitteminemise kasuks, kuid mina olin kõigutamatu (kuigi ega ma ise ka ei tahtnud õue minna), ütlesin, et minu sisemine mina on kindel, et peale metsas käiku olete kõik rahul, et kaasa tulite. Jah, selleks ajaks oli mul neid vahetusõpilasi kodus juba 3, kes kõik arvasid, et ma täiesti hull. Andsin neile mõista, et harjugu ära  - Eesti ilm läheb siin ainult hullemaks. 

Loomulikult ei olnud mul mingitki soovi neid noori ära külmetada, seega võtsin kaasa kindad ja kilekeebid. Mõni soovis jalanõusid vahetada - õnneks oli meil kodus 1 paar kõrge säärega potikuid. Esimesed 100m oli neile raske, kuid peale esimest KP olid kõik rahul, et kaasa tulid. Nalja oli neil nabani - ei heidutanud neid see, et jalad märjaks said, või et kraaviperves põlvedeni sisse vajusid. 4 kps  ei saadud kokkuleppele, mis teedpidi minna ja nii läksidki kõik oma valikut pidi. R6 raja lõpuks lugesid kõik kaasatulnud juba iseseisvalt kaarti. Vaatamata jubedale ilmale avaldasid uustulnukad soovi järgmine nädal taas metsa minna. Järgmine kord on päevak Pirital just meie kodu lähedal.  Kuidas mina ja Grace end peale Libahunditamist motiveerime pühapäeval metsa minema, ma ei tea, kuid Lea ja Maja nimel on enesesund tõenäoline. Minu "sisemisel kuradikesel" oli taas õigus.

Õunamahla tegu ja sünnipäevajooks

Nädalavahetus algas YFU sügisseminariga, kus vahetusõpilasi vastuvõtvad pered said omavahel kokku, et arutada vahetusaasta alguse rõõme ning muresid. Tundub, et meil on Gracega vedanud, mõnel perel nii hästi läinud pole. Esimesel kuul on toimunud ka perevahetusi ja nii mõnigi pere on päris hädas oma välismaa teismelisega. Enamusel peredel on siiski, siiski kõik enamvähem korras.

Noored on enamuses Eesti eluga harjunud, kuid hetkel on noortel  ainult "chill ja grill" - koolis nad veel suurt aru ei saa ja ega õpetajad ju umbkeelsetelt midagi ei nõua ka. Nii, pole neil miskit õppida ka. Eesti keele õppimine läheb enamus lastel väga vaevaliselt, sest kohalikud Eesti noored suhtlevad nendega heameelega ladusas inglise keeles. Ja meie ise ka suhtleme heameelga inglise keeles, sest nii saab kogu vajaminev info kiiresti ja arusaadavalt edastatud. Isegi meie inglise keelt mitteoskav vanaema räägib juba puujalgadega inglise keelt. Samal ajal kui vanemad oma jututuba pidasid, said noored ka omavahel kokku, et rääkida oma edusammudest.

Peale ametlikuosa lõppu tormasime Gracega kiiresti koju, et minna maale Hp-Sport Teami sünnipäeva jooksule ja peole. Jooksule me ei jõudnud, kuid peol osalesime. Pidu oli nagu alati tasemel - suurepärase toidu ja muheda sportlikku seltskonnaga. Jagati auhindu ning valiti parimatest parimaid.

Pühapäeva hommikul korjasime ära õunad ning lasime õunapurustajast läbi - tulemuseks imemaitsev õunamahl. Vot õunamahlateoga suutsime me Grace üllatada - seda polnud ta varem teinud.

Tantsuklubi külastus jms

Meie tantsuseltskond

Viimane tantsuklubi õhtu oli meie pere noorte hulgas väga oodatud ja kardetud sündmus. Ise nad selle endale nii raskeks tegid. Igaljuhul viimane kord tantsuklubis olles lepiti kokku, et igaüks peab järgmine kord tantsima tulema kaaslasega. Teisipäeva õhtul tundus, et kõik kokkuleppijad said oma ülesandega hakkama.  Kahjuks, kahjuks mõned kokkulepped siiski ei saanud teoks. Noortel oli lusti palju, melu jälgi saate ajada piltide alt.

Pildid.

Kaarel sõitis sel nädalal taas Soome võistlustel. Pole saanud veel Kaarliga rääkida, kuid tulemuste järgi võib eeldada, et noormees jäi teatevõistlusega rahule. Kaarel startis HSi teises tiimis. Teise koosseisuga saavutati 40 võistkonna hulgas 11 koht. Homme on individuaaldistants. Tulemuste lehekülg.
Mina, aga olin täna kodune ning üritasin koristada. Tubaste tööde edenemist segas TAOK rogaini GPS ülekanne... ? Justament algus oli eriti põnev... ootan juba põnevusega Etsi blogi sissekannet, kus ta kirjeldab 30 kp otsimise saagat. 

Suunto Games, Kuural ja Big Egg Mountain

SG 2014: Lauri, Oliver, Kaarel, Kaarel Z M16

Endalegi üllatuslikult olin end võistlustele kirja pannud ja seda lausa mõlemale päevale - õnneks C rajale. Tegelikult lootsin ma Grace ka metsa saada, kuid neiu põetud haiguse tõttu jäi tal sedakorda startimata. 

Printcenter M16 pjedestaal

Esimesel päeval tabas mind tegelikult üks ainumas väike tagasilöök rajal - esimese punktiga suutsin end leida paralleelsituatsioonist, õnneks parandasin oma vea kiiresti. 2-3 punktivahe jalutasin koos fotograafiga, kes kaardituna metsas eksles.Ülejäänud aja nautisin metsa ja ilusat ilma, vahepeal võtsin punktid ka ära. Teisel päeval oli N21 c rada kõigest 2km, mida läksin "mütsiga lööma", kohe sain karistatud. Esimest Kp otsisin 26 minutit, kusjuures stardikolmnurgast oli sinna ainult sadakond meetrit, oh, mind tobujussi! Tegelikult teise päeva maastik mulle väga jalutamislusti ei pakkunud - ikka rassisin läbi võsa ning noorendike ja jalad sain märjaks nii heinamaal kui porikraavi maandudes. Aega kulus ka kole palju. Autasustamist saime päris pikalt oodata ja lõpuks minema saades, oli parkla juba autodest tühjaks sõitnud. Tulemused.

Eestimaa kõrgeimas punktis

Kaarel tegi kahel päeval metsas oma töö ära III koht ja kutse Baltic Junior Cupile Poola, oli saavutatud. Noorte Printcenteri  koondarvestuses saavutas noormees  (minu jaosk üllatuslikult) M16 klassis I koha! Tubli tegu! Tabel avaneb siin.

Eesti-Läti piir

Diagonaalis Eestimaa teise otsa sõites tegime Gracele ka väikese Võrumaad tutvustama tiiru - tegelikult palju ei jõudnud. Enne laupäeva hommiku starti, jõudsime ära käia Suure Munamäe tornis, kust saatsin Liinale Saksamaale kaardi. Kaart on leitav siit.  Väga lahe e-kaardi saatmiseviis :) Grace saatis kaardi oma kodustele ka - Big Egg Mountainist :) Peale võistlusi jätsime Kaarli Rogosile "Viimase mohhikaanlase radadele" - kohustuslik kirjandus vajab ka läbi lugemist. Lugemist segavad persoonid  tulid minuga vabatahtlikult eskursioonile kaasa.

Kõigepealt suundusime, aga hoopis Lätti ja külastasime piiriäärset väikest kohta Kornetit. Olete te teadlik sellest kohast? , meie polnud. Ilus vaikne külake mägede ja järvede vahel. Ainus hingeline keda kohtasime oma lühikesel Lätti tripil oli vaikiv kalamees Korneti järvel. Edasi külastasime ida pool asuvat Eesti-Vene piiripunkti Luhamaal. Peale piiride ja punktide ülevaatamist sõitsime Meremäe kaudu Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetesse. 

Vastseliinas

Edasi suundusime läbi Tsiistre Nopri talu juurde, kus külastasime talupoodi ning nägime õhtust kaasaegset lehmalüpsi. Ei olnud seal laudas rätikutes naisi piimaämbritega ringi jooksmas, vaid kogu lüpsitöö jaoks läks tarvis kahte inimest, kes lehmad õigel ajal lüpsimasina juurde ajasid. Korraga lüpsiti äkki 10 lehma ? Kahjuks jäi meil külastamata juustukoda - nii et tuleb tagasi minna. Lootsin Grace lehmalaudaga kasvõi nina kirtsutama panna (ikkagi virtsa lõhn vms), kuid tema vastas, et ta on ennegi lautades käinud - nende naabritel on lehmad. Ainus, kes haisu pärast muret tundis oli Markus poiss. Rohkem kahjuks ei jõudnudki ümbruskonda näidata, ehk viivad võistlused meid sel aastal veel Võrumaale. Õnneks Setumaa külastamine ning Piusa koopad on YFU Lõuna-Eesti reisiajal kavas, nii et sinna ta kindlasti jõuab. Veel pilte.

Koolispordiliidu valik Saarjärvel

Tallinna Reaalkool oli ainus Tallinna kool, mis pani võistkonna välja Koolispordiliidu poolt korraldatud valik orienteerumise võistlusele Saarjärvel, Põlvamaal. Kooli 9 kohalise bussi ja minu 5 kohalise autoga saime võistkonna kohaletoimetatud. Grace, kes oli nädala esimese poole tõbine ja ravis ennast, pidi kooli au enda õlule võtma ja starti minema, sest vastaseljuhul poleks terve võistkond osaleda saanud (min osalejate arv). Grace oli tubli ning sai ülesandega edukalt hakkama -  kokku leidis ta metsast 1 tunniga 11 kp ja oma tulemusega ei olnud ta VIIMANE! Tüdruk teenis gümnaasiumide arvestuses esimese o-medali koondarvestuse 3 koha eest!!! 

Kaarel tegi enne starti põhjaliku kaardi- ning oma võimete analüüsi. Eeltöö tulemusena otsustas ta 31kpst jätta välja koheselt 5 kaugemat KP-d. Poiss alahindas oma sooritusvõimet ning jõudis finishisse 7 minutit enne kontrollaega. Tulemus tagas talle küll 8-9 kl esikoha, kuid üldarvestuses jäi ta Rimmo järel teiseks.

Pildid
Peale võistlust suundusime Haanjamaale Ruusmäele - Rogosi mõisa, et olla valmis nädalavahetusel toimuvale Suunto Gamesile.

Esimest korda Soome meistrikatel

Nädalalõpp algas ärevalt, sest Grace, Kadri ja vanaema jäid kõik haigeks. Kurgud olid haiged ning ninad turses, lubasin Gracel reedel koolist puududa. Soome sõitsime ikka Vikingiga ja ööbisime KnKeskuses, kuid täna opereerib asutus juba uue nime all North Lake Hostel. Tundub, et metsakoolis on omanike, tegutsejate ja ideede vahetusi olnud mitmeid, kuid väidetavalt meie (põrandamajutajate jaoks) ei pidavat miskit muutuma - hea seegi.

Soome MV sprindis toimus Lahti külje all Hollolas. Võistluskeskuseks oli kesklinnas paikneva poeesine. Rahvast oli väga palju - igalpool olid klubide kogunemisrõngad lippude ja toolikobaratega. Samas hoolimata suurest rahvamassist väikesel territooriumil, sujus kogu organiseeritu väga hästi. Natuke formaadist ka : hommikul joosti eeljooksud, igast eeljooksust sai 15 paremat võistlejat A-finaali, ülejäänud said B finaalis joosta. Kaarel kaotas oma eeljooksus parimale 44s ja jäi Afinaalist välja, samas teises eeljooksus oleks ta sama kaotusega võitjale olnud kindlalt A finaalis. Tulemused.

Pühapäeval oli Mäntsäla kandis Soome MV teatejooksus. Kaarel jooksis 3 vahetust HS2 võistkonnas. Nende tulemuseks oli M14-16 klassis 24 koht. Maastik oli raske ning trikkirohke, Tulemused.

Grace tundis kahjuks kogu reisi vältel end halvasti ja ei saanud suurt o-pidu haiguse tõttu nautida. Enne laevale minekut jõudsime läbi põigata veel Birgitti juurest, kelle juures said väsinud spordimehed oma heledaks läinud kered friikartulist ja lihapallidest täis pugida. Tänud Sulle Birgitt! 

Pikk rada Koorastes ja Grace õpetus

Koorastest tagasi sõitsime sõitsime Kaarliga kahekesi, sest Kadri jäi Tartusse Olegi sünnipäevale. Kadri EMV ei osalenud kuna tal oli jalg endiselt haige, Grace otustas olla giidiks Tartust tulnud sõbrale ning Roos oli kodus tõvevoodis. Kaarli plaanid kahjuks ei realiseerunud, sest jooksujõud puudus ning orienteerumine vist ka kõige paremini ei õnnestunud. Mina sisustasin aja seenel käiguga ning kohtusin ootamatult võistluskeskuses vahetusõpilasega Jaapanist ning tema perega.  Tagasisõites külastasime esmakordselt  Sämmi Grilli Mäos. Sealsed portsud on Sämmi onu väärilised - esmakordselt lasin osa toitu kaasa pakkida - kartuli sektoreid oli ilmselgelt ühe toidukorra jaoks liiga palju.

Pühapäeval olime Läsnal ja õpetasime Gracele orienteerumist. Kaarel pani metsa punktid ja Grace pidi neid 1 tunni jooksul võimalikult palju metsast üles leidma. Meie Liisuga korjasime seeni ja sõime mustikaid. Kaarlil kogunes treeningkilomeetreid 16 (maastikule panemine ning hiljem ära korjamine). Ilmselgelt oli ta Grace sooritusvõimet ülehinnanud.  Ilm oli aga mõnus ja Grace o-koolitus edeneb suurepäraselt. Arvan, et ta on nädala pärst valmis oma kooli edukalt esindama :)

Septembri alguse tegemistest

Uus kooliaasta algas natuke teisiti kui eelmisel aastal. Liina alustas kooliteed Saksamaal ja seda juba 25. augustist, teised seadsid sammud kooli nagu ikka esimesel septembril.  Grace jaoks oli Eesti traditsiooniline koolialgus, aktuse ja pidulikkusega, võõras, sest Saksamaal algab kool kohe tundidega. Veel kummalisem oli teise koolipäevana Reaalkooli spordipäev - seda kartis neiu veel kõige enam. Aitäh, Lehtede perele, kes Gracei oma hõlma alla võtsid ja tal aitasid Piritalt Hiiu staadionile minna :) Ilma teieta oleksime kohe päris hädas olnud :) Kolmandal koolipäeval ehk 03/09 oli Reaalkooli koolmaja ümbritsetud lintidest ja politsinikest - Tallinnas oli USA president Barack Obama. Esimese kolme päevaga jagus juba erinevaid kooliemotsioone küllaga. Enda upitamiseks märgin veel ära, et nägin hommikul tööle sõites Air Force One maandumist ja õhtul linna tagasi sõites hetke enne lennuki õhku tõusmist. Peaks märkima, et olude sunnil pidin sõitma kella 17 ajal Liivalaia tänavale - üllatus oli suur - linn oli autotühi - ei mingeid ummikuid.

Peale Obama äraminekut külastasime ka Tallinna Tantsuklubi avaüritust Kloostri Aidas. Noortele väga meeldis. Etteruttavalt mainin, et järgmine kokkusaamine toimub juba 17. septembril, seal samas, kell: 19.  

Eelmisel nädalavahetusl käisime Heidi perega metsas seenel - oli seeneuputuse aeg. Tunnike metsas andis resultaadiks 3 ämbritäit puravikke. Grace ja Kaarel käisid Haapsalus Xdreamil. Kaarel oli võistkonnas Andrese ja Olegiga ja Grace chillis võistluskeskuses. 

Esmaspäeval ja neljapäeval käisime päevakutel, sest meil on tarvis kiirkorras Grace orienteeruma õpetada. Grace on kandidaat Reaalkooli o-meeskonda Koolispordi Liidu korraldatud valik orienteerumise võistlusel Saarjärvel 26. septembril. 

Hiiumaa taasavastamine

Hiiumaa KV oleme siiani alati oma võistluskavast välja jätnud. Suve lõpus sügiseti on maal ka otste kokkutõmbamiseaeg ja nii olemegi otsustanud mitteminemise kasuks. Sel aastal, aga on kõik natuke

teisiti, Grace'i vahetusaasta kestab ainult aastakese ja kuna Kaarelgi polnud Hiiumaal varem käinud, siis võtsime lõpuks kauge merereisi ette. Hiiumaa avastusreisile kutsusime kaasa ka Leo.

Justkui kooliks ettevalmistust tehes ärkasime hommikul varakult, et jõuda 8:30 väljuvale praamile. Kõik olid unised k.a mina ise. Haapsalu maanteel tehtavate teetööde tõttu otsustasin sõita Haapsallu mööda vana teed, mis käib sinkavonka igasugu väikestest küladest läbi. Mulle ootamatult oli varajasest kellaaajast hoolimata, sel vilgas kasutus. Haapsalus täiendasime oma toiduvarusid Teele kohvikus, sest esimene söögikord Hiiumaal tõotas olla alles õhtul.

Hiiumaale saabudes otsisime kõigepealt üles oma ööbimiskoha, kuhu kohalejõudmise skeem saadeti mulle alles öösel. Leitud, tehtud, nähtud - kodus olnud pererahva vanaisa imestas, et kuidas me ilma lisanõuaanneteta küll neid üles leidsime? Ööbimisime Käina lähedal ühe minu kolleegi suvila saunamajas. Aitäh, Sulle Jaanus :) 

Peale voodite ülestegemist suundusime kiiresti ringreisile Hiiumaa peale, sest aega uudistamiseks oli meil napilt. Kõigepealt pöördusime  lõunasse ning enne võistluse algust jõudsime ära näha tuulikut, sõru sadamat, vaatetorni ning Eiffeli torni. Üht kivi otsides jõudsime Hiiumaa vihmametsa ning tegime ostud taluturult.

Hiiumaa KV puudus avatud rada ja nii sain korraldajatega kokkuleppele, et Grace stardib N12 rajal väljaspool arvestustust minuga koos. Neiu oli aga nii tahtmist täis, et otustas ise proovida, mina pidin satelliidina kuskil kauguses olemas olema. Kuid juhtus nii, et mina nägin teda justkui esimesest punktist väljumas järgmisesse, kuid tegelikult see nii polnud. Esimeses punktis käisin ma ära Grace kaardist tehtud foto järgi orienteerudes, korjates sealt üles Leo ja arvates et Grace juba teel järgmisesse. Nii jõudsin ma uljalt 5 KP lähistele kui Kaarlilt kuulsin, et Grace on 1,5 km kaugusel raja alguses. Pöörasin ringi ja seadsin sammud esimese punkti juurde tagasi. Olematu mobiililevi tõttu ei saanud ma võistluskeskuses olevate kammraadidega ühendust ning info, et Grace on ammuilma juba seal tagasi, jäi minuni jõudmata.  Lõpuks võtsin suuna tagasi võistluskeskusesse, kus kõik mind juba kannatamatult ootasid.

 

II merereis on ootamas

Järgmiseks külastuskohaks sai Militaarmuuseum Tahkunas, kus nägime nõukaaegset rannakaitse rajatist ja muud sõjatehnikat, Vaieldamatuks hitiks sai maja ees olnud soomustransportöör, millel toimus fotosessioon. Tahkuna tuletornis käiduna lõid meie kõhud juba pilli, seal soovitati söögikohaks valida Kõpu tuletorni alune kohvik. Enne "koju"pöördumist käisime ka Ristnas, kuid sealne tuletorn oli juba suletud. Öösel enne magama minekut käisime ära ka Orjaku sadamas Muinastuledeööl. 

Järgmine hommik saabus varakult, sest stardid algasid juba 9st. Seekord läksime Gracega koos metsa, tema orienteerus ja mina korjasin seeni ning tutvustasi kaardil ja maastikul olevaid märke. 

Tulemustega võib rahul olla: Kaarel M16 I koht ning Leo M12 I koht. Tulemused.  Pildi album.