Suunto Games, Kuural ja Big Egg Mountain

SG 2014: Lauri, Oliver, Kaarel, Kaarel Z M16

Endalegi üllatuslikult olin end võistlustele kirja pannud ja seda lausa mõlemale päevale - õnneks C rajale. Tegelikult lootsin ma Grace ka metsa saada, kuid neiu põetud haiguse tõttu jäi tal sedakorda startimata. 

Printcenter M16 pjedestaal

Esimesel päeval tabas mind tegelikult üks ainumas väike tagasilöök rajal - esimese punktiga suutsin end leida paralleelsituatsioonist, õnneks parandasin oma vea kiiresti. 2-3 punktivahe jalutasin koos fotograafiga, kes kaardituna metsas eksles.Ülejäänud aja nautisin metsa ja ilusat ilma, vahepeal võtsin punktid ka ära. Teisel päeval oli N21 c rada kõigest 2km, mida läksin "mütsiga lööma", kohe sain karistatud. Esimest Kp otsisin 26 minutit, kusjuures stardikolmnurgast oli sinna ainult sadakond meetrit, oh, mind tobujussi! Tegelikult teise päeva maastik mulle väga jalutamislusti ei pakkunud - ikka rassisin läbi võsa ning noorendike ja jalad sain märjaks nii heinamaal kui porikraavi maandudes. Aega kulus ka kole palju. Autasustamist saime päris pikalt oodata ja lõpuks minema saades, oli parkla juba autodest tühjaks sõitnud. Tulemused.

Eestimaa kõrgeimas punktis

Kaarel tegi kahel päeval metsas oma töö ära III koht ja kutse Baltic Junior Cupile Poola, oli saavutatud. Noorte Printcenteri  koondarvestuses saavutas noormees  (minu jaosk üllatuslikult) M16 klassis I koha! Tubli tegu! Tabel avaneb siin.

Eesti-Läti piir

Diagonaalis Eestimaa teise otsa sõites tegime Gracele ka väikese Võrumaad tutvustama tiiru - tegelikult palju ei jõudnud. Enne laupäeva hommiku starti, jõudsime ära käia Suure Munamäe tornis, kust saatsin Liinale Saksamaale kaardi. Kaart on leitav siit.  Väga lahe e-kaardi saatmiseviis :) Grace saatis kaardi oma kodustele ka - Big Egg Mountainist :) Peale võistlusi jätsime Kaarli Rogosile "Viimase mohhikaanlase radadele" - kohustuslik kirjandus vajab ka läbi lugemist. Lugemist segavad persoonid  tulid minuga vabatahtlikult eskursioonile kaasa.

Kõigepealt suundusime, aga hoopis Lätti ja külastasime piiriäärset väikest kohta Kornetit. Olete te teadlik sellest kohast? , meie polnud. Ilus vaikne külake mägede ja järvede vahel. Ainus hingeline keda kohtasime oma lühikesel Lätti tripil oli vaikiv kalamees Korneti järvel. Edasi külastasime ida pool asuvat Eesti-Vene piiripunkti Luhamaal. Peale piiride ja punktide ülevaatamist sõitsime Meremäe kaudu Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetesse. 

Vastseliinas

Edasi suundusime läbi Tsiistre Nopri talu juurde, kus külastasime talupoodi ning nägime õhtust kaasaegset lehmalüpsi. Ei olnud seal laudas rätikutes naisi piimaämbritega ringi jooksmas, vaid kogu lüpsitöö jaoks läks tarvis kahte inimest, kes lehmad õigel ajal lüpsimasina juurde ajasid. Korraga lüpsiti äkki 10 lehma ? Kahjuks jäi meil külastamata juustukoda - nii et tuleb tagasi minna. Lootsin Grace lehmalaudaga kasvõi nina kirtsutama panna (ikkagi virtsa lõhn vms), kuid tema vastas, et ta on ennegi lautades käinud - nende naabritel on lehmad. Ainus, kes haisu pärast muret tundis oli Markus poiss. Rohkem kahjuks ei jõudnudki ümbruskonda näidata, ehk viivad võistlused meid sel aastal veel Võrumaale. Õnneks Setumaa külastamine ning Piusa koopad on YFU Lõuna-Eesti reisiajal kavas, nii et sinna ta kindlasti jõuab. Veel pilte.