Otsus minna Sotimaale sai tehtud juba talvel. Kohale õnnestus meil lennata otselennuga Riiast-Aberdeeni - asub 70 km kaugusel võistluskeskusest Ballaterist. Lend oli väga sujuv ja rahulik - ei ühtegi turbulentsi.
 |
| Meie majake |
Kohalejõudes oli vaja esimese asjana saada endale auto. Olin märtsis meile auto broneerinud, kuid segastel ja teadmata asjaoludel oli mul see broneering kadunud ?, olemata vms? Igaljuhul meil seda polnud, otsisime igalt poolt kust varem oleme rentinud, kuid ei midagi. Eeldasime, et on varaiant, et meie kevadine broneering ei jõudnudki kuhugi. Kuna auto broneeringut polnud, siis tegime uue broneeringu kahele väiksele punnile (enne olin omateada broneerinud 7 kohalise masina). Lennujaamas autorendi järjekorras seistes helises telefon. Oleme autorendist, kus te olete, meie ootame, hakkame minema jne. Ühesõnaga minu kevadel tehtud broneering oli olemas ja meie 7 kohaline auto ootas meid. 9 kohaline buss korjas meid lennujaamast peale ja viis linna rendiauto kontorisse. Õnneks saime vist ka suuremate lisakuludeta kahest "punnist" lahti.
 |
| Puugiralli - 10 tk peale võistlust leida, pole mindi kunsttükk |
 |
|
Autodest võiks vist terve nädala kirjutada: vasakpoolsest liiklusest ja käigukangidest ja auto suuruse tunnetamisest. Täna olles sõitnud siin Sotimaal juba sadu kilomeetreid ei tundugi see vasakpoolne liiklus enam nii ilmvõimatu raketiteadus. Oleme hakkama saanud, kuid tõsi ta on et pea peab koguaeg töötama ja lihtsam on pöördeid sooritada siis kui teisi autosid on silmapiiril liikumas.
 |
| Vaade mäe otsast alla majale |
Elamine on meil taaskord võetud airbnb.com st. Meie kasutuses on suur maakividest maja - 4 magamistoa ja kolme vannitoaga. Maja juurest läheb üles mägedesse teerada, mis viib matkarajale. Oleme oma elamisega väga rahul :)
 |
| koht, kus Liina loobus |
Kolm ja poolvaprat otsustasid esimesel päeval kodust mäge vallutama minna. Kaarel oli esimene, kes oma jooksutiiru just mäeharja vallutamisega alustas. Mina, Andres ja Liina otsustasime õhtuse jalutuskäigu kasuks. Poole tõusu peal oli meil esimene loobuja - Liina läks tagasi, tema ei viitsinud rohkem. Meie Andresega võtsime oma 200m tõusu, mis kilomeetrites tegi kokku 1.5 km. Aega kulus 30 minutit. Kogu ringike oli 4.5 km. Üleval mäel avanesid lummavad õitsvad kanarbiku väljad.
Esimesed ristsed autoroolis sai Andres - tegime "kulli ja kirja" kiviga ning tema osaks langes au olla esimesena autoroolis. Esimene sihtkoht oli Aberdeeni teaduskeskus a la Ahhaa šoti variant. Mingit VAU efekti me sealt kaasa ei korjanud, kuid natuke saime teada Aberdeeni linna ajaloost ja linnaplaneerimisest. Järgmisena olin autoroolis mina ja sõit viis meid Ballateri võistluskeskusesse, kust saime võistlusmaterjalid ja tõdemuse, et šoti rahvas on väga heatahtlik ja sõbralik. kõik kellega olime siianni suhelnud või kellede teenuseid kasutanud (autorendid, poed jms) olid ülisõbralikud. Saime 2 tasuta kohvi ja shokolaadi võistluskeskusest, sest meil polnud kohalikku raha ja kaardimakset polnud võimalik teha. Järgmisel päeval viisime neile eesti kommi ja ostsime naelte eest veel kohvi.
Esimene võistluspäev:
 |
| Kaarli esimese päeva rada. |
Esimesel päeval läks meil starti jõudmisega rabistamiseks. Kitsad teed ja vähene autosõidukogemus pikendas meie kohale jõudmise aega tunduvalt kauemaks kui planeerinud olime.
Tõuse saame võtta siin igast asendist - küll starti minnes, kui stardis, kui metsas. Metsaalune on täis kive - nagu jookses pidevalt mööda Käsmu kivikülvi. Ka sambla all on kivid - õnneks saab ka käies tulemuse nii et ennast lõhkuda pole vaja. Šotimaale omaselt on kõikjal kiviaiad - ka metsaalune on kiviaedu täis ja nendest üleronimine ei olegi alati nii väga lihtne. Üldiselt on metsaalune puhas - oleme jooksnud põlvini kanarbikus, mustikapõõsastes, kilpjalgade vahel (osaliselt on need isegi kaardistatud, kuid mitte siis kui oleks tarvis end rohelise järgi paika sättida), soos, mis on nõlval, kivide otsas jne.
Esimese päeva lõpus käisime ka viski tootmist kaemas. Ekskursioonist oli raske aru saada, sest kasutatav sõnavara oli suuresti võõras, kuid üldpildis jõudis kohale, kuidas odrast saab jook.
 |
| Punkt, millega tegin II päeval viga |
Teise päeva jooks oli mustika puhmastes ja raieväljaveo teedel. Kivid olid loomulikult ka, kuid esimese päeva lagedaid sooalasid teisel päeval polnud.
 |
| Kaarli II päeva rada |
Stardiajad olid meil kohe hommikul, mis võimaldas meil päeva teise poole ümbruskonnaga tutvumiseks kulutada. Andresel oli vaja väikesed viia lõbustusparki, mis asus 2 sõidutunni kaugusel. Tee viis meid üle mägede, 20% tõusud olid tavalised. Üleval olid kaunid vaated, möödusime ka mäesuusakeskusest.
Lõbustuspargis meie grupp läks pooleks, meie Liina ja Kaarliga läksime hoopis kohalikku linnakest uurima ja sööma. Leidsime matkarajakese, mis tegi jõe osale tiiru peale. Kaldalt oli võimalik ka vette minna, mis tõttu oli minul võimalik teha ära üks väike unistus või ideefiks vms. Nimelt alati kui ma neid madalapõhjalisi mäestiku jõgesid näen on mul tahtmine minna neisse vettmööda jalutama. Nii ukerdasimegi Kaarliga 2-300m jõge mööda alla linna poole tagasi. Mulle väga meeldis, tõenäoliselt läheb sama asi kunagi kordusesse mõnes teises jões. Vesi ei olnud külm. Jõel oli ka väike vana sillake. 3 tundi möödus kiiresti, hiljem tegime ka väikese jalutuskäigu lõbustuspargi taga metsas, sest meil käib ju sammuvõistlus :)
Kolmandal päeval oli starti 3.5 km ja start oli tõusul. Esimesse punkti minnes oli kohe vaja võtta 55 m tõusu, kuid üleval oli platoo ja väga ilus mets. 3 päeva rada ja maastik on mulle senistest enim meeldinud. Ilm oli ka ilus ja päikseline.
 |
| Kaarliga jõematkal |
 |
| Start tõusul |
Peale oli juba õhtukäes ning suundusime Ballateri võistluskeskusesse korrldajate poolt pakutud meelelahutust nautima. Meie Andrese ja väikeste tüdrukutega käisime õppimas Soti rahvatantse ja noored olid miskil koolitusel. Enne Ballaterist lahkumist saime veel näha torupilliorkestri proovi linna peaväljakul. Oli ikka ilus küll.
 |
| Kaarli III päeva rada |
 |
| Kolmanda päeva maastikunäide |
Vabal päeval käisime hommikul Ballateris sprinti jooksmas ja pärast olime kodused. Õhtul käisime Kaarli ja Liinaga Ballateris Kris Jonesi sprindijuttu kuulamas, Andres käis Lauraga mäe otsas ja Liis vedeles kodus.
