Kvaliteetaeg Kaarliga

Lapsepõlve mererand

tee Jumindale

Olen puhkusel ja Kaarlil oli paar Soomevaba päeva, nii saigi mindud paariks päevaks kahekesi maale. Ema poja kooslus kahekesi toimis imepäraselt, veetsime kahekesi koos 3 suurepärast päeva. 

Maal ootas meid veel lammastest pügamata heinamaa, sest lambad olid sealt jalga lasknud, seetõttu oli vaja kõigepealt niidukiga käigurajad sissepõristada, et üldse majale ligi pääseks. Väga palju me motoriseeritud niidukile hagu alla ei andnud, jäi ikka lammastele ka. Järgmine töö oli ära põletada oksakuhjad, et hiljem lõkkel õhtusöök valmistada.

Koseke

Keskpäeval suundusime Kaarliga Tammistu 500 aastapäeva maastikumängu ettevalmistusradadele. alustasime külamälumaastiku kohapunktide külastamisega. Kuigi küla on väike tuli meil kilomeetreid kokku üle 6 km ja igal pool me ei käinudki. Alustasime mere äärest, et otsida üles Lätlase kivi (jäi leidmata) - kivi, mille kõrvale olla lätlane maetud. Ei tahtnud väga seal vaarikas mütata. Edasi suundusime Juminda poole, et leida üles Lammasjärv ja selle tagune minatuurne koseke. Kõrgusjoontpidi ümber loigu ja sealt me väikse künka leidsimegi, kust vesi alla nirises. 

Kivitee roostiku ääres

Edasi natuke veel Juminda poole, et keerata mere äärde Rubiniidu lahe äärde. Kontrollitud sai vana poi - oli endiselt samas kohas, kui 30 aastat tagasi. Põhieesmärgiks oli leida üles Kivitee. Eestiajal alustati teeehitust Juminda ja Leesi vahele. Osaliselt sai see ka tehtud, kuid sõda tuli peale ja teeehitus jäi pooleli. Nii see tee seal osaliselt lahekaldal võsavarjus vaikselt on. Ei kellegile kasutada, kuid hea et tormid ja jää pole teed 70 aasta jooksu ära viinud. Rubiniidu talukoha väravakivi, me otsima ei läinud. Edasi jõudsime Laevakivi juurde. Kaarel sai üles, kuid minul jäi seal otsas seegikord käimata.

Laevakivi

Paadisilla juures riisus värsket heina tädi Helgi, kellega sai ka mõned sõnad vahetatud. Vanaks on jäänud, see käre naisterahvas. Muidu pidi tervis korras olema, kuid mälu veab viimasel ajal alt. Samas vanad asjad, mille kohta küsisime olid tal kõik ilusasti meeles. Muuhulgas rääkisime ka Baasipoe- ja Talveteest - mul on siianni meeles mälupildid lapsepõlvest, kui tädi Helgi mulle neid kohti üle 30 aasta tagasi näitas. Sel korral me neid asukohti kahjuks ei külastanud, neid tuleb minna otsima, siis, kui lehed on maas ja vaarikavõsa lehetu. 

karjatee kiviaed

Järgnev viis meid külaplatsi äärde 

Ristutalu koht

sepikoja juurde ja sealt edasi karjatee kiviaia otsa. Edasi sai käidud uueaasta traditsioonilisel säraküünla viskamise platsil ja Ristu talu juures. 

Sigakopli kivi - lastenäidendi kivi

Järgnevalt oli vaja ülesotsida üks lagendik ja sealolev kivi. Sigakopli kivi on oluline kuna selle kohta teevad lapsed aastapäeval ajaloolise näidendi. Kivi juurest otsustasime minna Jaani taha lagendikule. Natuke sai ekseldud mudas ja sõnajalgades enne kui kohale jõudsime. Algul arvasin, et oleme vale lagendiku juures, sest lapsepõlves oli lagendik hoopis suurem kui täna, Õnneks platsil olev kuusk oli äratuntav. Kodutee viis läbi Jaani hoovi, nii me pererahvale tere läksimegi ütlema. Traditsiooniliselt astusime majja sisse söögiajal. Nii on olnud juba aastakümneid, et alati on neil söögiaeg, kui mina tulen. Kas olen nõnda täpne või nad söövadki koguaeg, see on veel otsustamata. Loomulikult kutsuti kohe lauda, Astrid pakkus kohvi ja Reinu retsepti järgi tehtud räimerulle. Ahjualused sõid karbi tühjaks, mis pererahvale õnneks sobis. Lubati laupäeval Tapurlast uued tuua. 

Nii me Kaarliga neid mälumaastikke kaardistasime. Osa mereäärt jäi meie poolt kahjuks käimata, kuid mis siis, eks jõuab järgmine kord.

okste põletamine

3 päeva Kaarliga oli meil kui töö ja lõbu üheskoos. Tegime tööd (oksad said põletatud ja käigurajad niidetud) ja pläägutasime naabritega, polegi seda Kaarliga kunagi teinud. Korra käisime Jaanil, 2x Põllul Reeda ja Reinu juures (Rein, hoiame sulle esmaspäevaseks operatsiooniks pöialt. Kõik läheb hästi!), Taavi ja Tõnisega sai laua- ja kaardimänge mängitud. Natuke tegime sporti ja spurti ka. Ja üks asi veel ... meie Leesipoes on nüüd udupeen valguskaabliga internet. Nad on lahked ja jagavad seda täitsa tasuta :)

paadisadam

Meie imeline poolsaar 120m kõrguselt vaadatuna. Ülesvõtte pani kokku Rasmus Ustav.

Tagasitulles tõime Liisu ka ratsalaagrist ära. Kus on Liina ???, Liina on tööl.

Liis ratsatrennis