Oleme aastaid käinud juuni kuus Soomes Suunto Gamesil, seekord kannab võistlus uut nime: Helsinkin Orienteering Games. Eelmine aasta jäi meil käimata, kuid sel aastal olime taas kohal. Võistlusel oli vähem osavõtjaid - eelkõige olid tühjad noorteklassid, sest samal ajal toimusid koondise katsevõistlused Tamperes. Nii, et meie olime pensiokate kogunemisel.
Ööbimispaigaks oli meil Lohjas asuv kalevipoegade korter, kes olid nädalavahetuseks kodumaale läinud. Üritasime end 2 toalises korteris 10kesi ära mahutada. Õnneks oli seal rõdu kuhu üleliigsed asjad saime paigutatud, kuid jah mis seal salata - olime kui kilud karbis.
Liina, Liis, Laura ja Andres võistlesid oma vanuseklassides, kuid mina otsustasin Openi kasuks. Õnneks võtsin 3 km raja, olin sellegagi hädas, sest see avakalju teema on mul kuidagi arusaamatu. Teised ekslesid esimesel päeval ikka oma jagu. Suurimaks staariks tõusis korraldajatele Laurake. Korraldajad hakkasid juba muretsema Laura pärast, sest neiu oli nöörirajal juba liiga kaua olnud. Läksingi siis ühe soomlasega teda otsima. Peale 100 m otsimist kohtusimegi Lauraga, kes oli endale ühe meesterahva saatjaks saanud. Probleem oli selles, et neiu oli kaotanud oma kaardi ja nii käis ta kõik punktid läbi, mida ta nägi. Metsast tuli neiu välja rõõmsa ja õnnelikuna. Mina teda oma rajal nägin ja tegin piltigi.
T
eisel päeval otsustasime Margitiga loobuda Open rajast ja läksime eelmise päeva kaarti kasutades hoopis jalutuskäigule. Teekonna jooksul nautisime järves ujumist - sel aastal esmakordselt, käisime 6 järve juures, nägime 5 kontrollpunkti ja üht üksikut prismat, mis rippus kõrgel puu otsas, tegime ka viga, valides vale teeraja. Kokku tuli matka pikkuseks nii umbes 7 km, sest 5,5 km juures sai minu kella patarei kahjuks tühjaks. Ilm oli neil kahel päeval lausa suurpärane. Päike paistis ja sai nautida kaunist suveilma. Teistel oli vaja joosta tavarada, mis ei olnud üldsegi lühike. Liina ja Laura olid vaprad ning läbisid etteantud raja. Taaskord käidi meilt küsimas, kas nad võivad autasutamisega juba alustada, kuigi Laura on metsas. loomulikult lubasime. Laura aeg oli 100 minutit ja peale finishit sai ta koheselt oma auhinna kätte. Metsarõõmudele lisaks nautisime shoppingut, leidsime end taas Sello kaubanduskeskusest, mis on meile juba nii koduseks nende aastatega saanud.
Kaarel oli samal ajal samuti Soomes, kuid tema võttis soomlastega mõõtu hoopis Tamperes soomlaste katsevõistlustel. Kavas oli 3 võistlust: sprint, lühirada ja tavarada. Tulemused on leitavad siit.
Kaarliga kohtusime alles tagasi tulles laevas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar