Noor Eesti - Rakvere teatri suveetendus

Kaarlil jäi maal olemise aeg üürikeseks - jagas mulle muruniitmise kohustused ära ja sõitis linna tagasi. Kindlasti oleks ta soovinud maal edasi olla, aga Kapa3 osalemine, sai maal olemisest võitu. Kaarel sõitis täna hommikul koos Liisuga Tartusse, et sealt kell 8 korraldajate bussiga edasi sõita. Meie Liinaga käisime eile ratsutamas ning õhtul käisime koos Kaie ja Liinaga Rakveres Noor Eesti etendust vaatamas.

Tükis olid tegelasteks meie kirjanduse suurkujud Tuglas , Gailit, Semper, Under jt. Etenduses sai kuulda noorkirjanike mõtteid Eestist ja eestlusest, futuristlikke nägemusi tuleviku Eestist ja kirjandusrühmituse "Siuru" loomislugu. Kel suveetendus selleks suveks veel valimata, siis Noor Eesti oleks hea valik.

Pildikesi meie suvise koduaia tegemistest

Aia nurk võsast puhas

Iirise õites tiik

Kaarel kuuri taga ploomi võsa hävitamas

Mihkel kuuri katust parandamas

Väikesed mälestuskillud:

O-Weeki WRE ja 100 Kp

Reedel oli ilmeilus ilm, tore võistlus. Kaasas oli meil ka Liisu, kes pidi tegema oma nööriraja stardi. Läksimegi starti, aga sääsed pahad olid õelad ja nii me murdsime mõned sõnajalad, et neile säru teha. Liisu murdis, aga sõnajalavart nii õnnetult, et lõikas oma näppu väikese haava. Verd nähes kadus neiust kogu jõud. Laps oli näost hall, huuled lumivalged ja ainus eesmärk oli tal olla pikali. Sellises konditsioonis last ma rajale ei lubanud. Nii jäigi tal esimese päeva start ära. Teised olid rajad ja saavutasid tublisid tulemusi. Kaarel oli M12 I ja Liina N14 II. Mina metsas ei käinud.

100 kp  Ilm oli hirmus. Lootsin, et minu stardiajaks taevaluugid sulguvad, aga kus sa sellega – veel hullemaks läks.  Starti jõudes olin märg kui kassipoeg. Start: kohe alguses hakkas kehvasti minema – ühelegi punktile ei saanud otse peale, ikka kaldusin ära. 6 kp tegin kohe hullult viga. Peale 17 kp sain aru, et minu kompass näitab valesti, ei jaksanud enam korrigeerida. Ühesõnaga katkestasin. Katkestamisele aitas kaasa ka jätkuv vihmasadu, halvad jalanõud (olin naelikuteta) ei saanud üles ,ei saanud ma alla, ja kompass, mis näitas pidevalt valesti. (Lähen seda üks päev Pirta metsa testima). Metsas sai oldud pea 2h. Külmus oli pugenud nii kontidesse, et ainus soov oli saada kuuma sauna. Nii otsustasimegi maalemineku asemel minna linna tagasi ja teha üks kõva kuum saun. Ei mäletagi, millal viimati sai jaanilaupäeval linnas oldud ega vist pole varem sellist asja olnud. Lapsed saavutasid võistlustel oma eesmärgid: Kaarel oli I ja Liina II (tegi II päeval parima aja). Liisu sai samuti raja läbitud ja auhinna üle oli ta rõõmus. Kartis teine, et nüüd jääb auhinnast ilma, sest esimene päev jäi võistlus ju ära.

Täna oleme ratsutamas ja teel Tammistule külakoosolekule.  Eks siis saame teada kui suur ja võimas jaanituli meil see aasta Tammistul oli. Head jaanipäeva!

Sprint Vanalinnas +

Kaarel kadunud varustuses

Tallinna-O weeki raames oli esimeseks arvestatavaks võistluseks Tallinna Sprint Vanalinnas.  Lastel läks võistlus hästi – mõlemad saavutasid oma vanuseklassides II koha.  

Sprindipäeva tõde ja õudus said kulminatsiooni hoopis ootamatult neljapäeva hommikul, kui sain kõne EMTst. Pikka juttu ei hakka siin kirjutama, aga tunni pärast olin politseijaoskonnas ja kirjutasin avaldust. Nimelt oli Kaarel unustanud oma seljakoti võistluskeskusesse ja keegi arvas, et tal on seda kotti rohkem vaja.  Kaduma läks kogu o-varustus, rahakott koos Id-kaardi, õpilaspileti, pangakaardi, sularaha jms. Lisaks oli kotis telefon, mille arve oli hommikuks üle 235 EURi.  Edasi tegeleb asjaga Eesti politsei. 

Suunto Games Soomes

Noormehed: Andres, Krister, Kaarel, Kaarel, Markus

Eelmisest postitusest on hulk aega möödunud ja mina olen võlgu veel kirjutise Soome reisist.  

Seekord läsksime Suuntole kümnekesi: Kris, Liina, Kaarel, Krister, Markus ning Ilvese klubist Birgitt, Margit, Andres, Kaarel ning Marje. Ööbimispaiga lisandusid veel Rein ning Rene. Eelmise aasta Suuntost olid meil ülihead mälestused seetõttu otsustasime ka sel aastal minna. Laeval me juba olime, edasi suundusime peatuspaika.

Andres: II päeva lõpujooksul

Ööbisime suurepärases kohas, veel suurepärasemate hindadega. Tegu oli Knkeskusega, Espoost läänes, metsade sees. Tegemist oli vana koolimajaga (kool kolis aasta tagasi sealt välja), kus praegu eestlastest meeskond majutusasutust peab. Hoone ees olid Eesti numbrimärkidega sõiduautod ja sees eestikeelne teenindus.  Külastate hulgas olid palju eesti ehitajaid. Meie saime põrandamajutuse. Kohapeal oli VÄGA hea köök, suurepärane spordisaal, koos jõusaali ning ujulaga. Ideaalne koht laste treeninglaagriks. Kel huvi tekkis, siis koht on leitav  www.knkeskus.eu.  

Birgitt: II päeva stardialas

Killuke võistluskeskusest 

Liina & Birgitt

Hommikul suundusime võistlustele: auto jätsime parklasse ja edasi kulgesime võistluskeskusesse juba bussiga.  Esimesel päeval olin minagi end startijate nimekirja sättinud. Starti viiv tee algas slaalominõlva otsast, tegu oli sealt alla saada ja veel suurem oli hirm uuesti üles tulemise ees. Mets oli kaljune nagu ikka Soomes. Esimeses punktis läksin oma kompassiga tülli – ei soovinud ma starti tagasi minna!! Lõpuks andsin ikka järele, aga hoidsin natuke ikka paremale ja nii ma ära kaldusingi. Järgmised punktid olid OK. Lastel läks kaardiga harjumine aega ning kõrgeid kohti välja ei võideldud. Kõige paremini esines Andres , kes saavutas II päeva kokkuvõttes 3 koha. Laupäevase pealelõuna veetsime shopptes Sello kaubanduskeskuses. Koht oli eelmisest korrast juba tuttav. Pizzaraks täitis meie näljaste kõhud. Pühapäeval olin fotograafi ametis. Enne laevale minekut käisime veel IKEAs –(mina esmakordelt). Kaarel koos poistega ostsid ära kõik asjad issi nimekirjast, otsis tooted kõik ise üles, maksis ise ja toimetas autosse. Meie Liinaga tegime poes väikese eskursiooni, mis tipnes iseteeninduskassaga. See oli mulle väga meeltmööda, ei mingit lepingut ega kliendiks olemist, lihtasalt lähed ja toimetad ise.  

Soome on ikka üks armas koht. Juulis läheme sinna taas ja siis ootab meid juba Fin5.

Esimene medal käes!

Oleme hetkel kusagil keset Soome lahte teel Soome Suuntole. Lastel on laevas tegevusi kuhjaga. Kõigepealt oli mingi maastikumängu taoline üritus koos küsimuste ja vastustega. Medali võitis Andres konna viskamise mängus saavutades suuremate laste seas I koha. Medalist pilti ei õnnestunud teha, sest medal läks kohetarbimisse, oli teine shokolaadist. Poole tunni pärast maabume Soome lahe põhjakaldas. Homme, siis tegelikele võstlustele - soojendus on juba tehtud.

Rutu mägedes EMVl ruttu polnud

Mina pealtvaatajana saan EMV kohta ainult teiste öeldut edasi kanda. Mets oli võsane, mägine jne -liikumiskiirused ka tippudel ulatusid kaugelt üle 10 min/km kohta, mis siis väiksematet veel rääkida. Samas pärleid leidus ja need ka EMV medalid oma kaela riputasid. Toreda üllatuse valmistas Krister, kes saavutas M14 klassis 3 koha. Edu talle edaspidiseks! Kaarelil nii hästi ei läinud seekord 10 koht. Ilm ei olnud kiita. Vahelduva eduga sadas terve võistluse ajal vihma. Parkimisplatsilt ärasõit kujunes poriralliks ja lisaabiäraminekul vajasid paljud autod. Tänane parkimine saab huvitav olema, sest heinamaale sai palju "kartulivagusid" tõmmatud. Õhtul sõime vobala ja need kes metsas käisid joonistasid mälu järgi eilse kaardi. päris hästi tuli neil välja. Sain ka natuke aimu rajast, metsast ja reljeefist.

Tänaselt teatevõistluselt korjas SRD klubi 4 medalit: hõbe medal saadi M18-20 ja M 35-20  ja pronks N14-16 ja M14-16 klassis. Õnnitlused värsketele medali võitjatele. 

Piiriülene sprindivõistlus Valga-Valka

Valga on mulle peaaegu tundmatu koht ja Valka on veel tundmatum, et seda tühimikku endas täita otsustasin osaleda EST-LAT liiga sprindivõistlusel. Start toimus Eesti poolel, kuid kpunkt asus kahe riigi piiril. Piir kahe riigi vahel jookseb sinka-vonka läbi linna ja mõjub eriskummaliselt, neid mõtteid on raske hetkel kirjasõnasse panna. Otsustasin seda kummalist segapudru linna oma silmaga kaeda nii ma ennast starti sättisingi, eskursioon Valga/Valkasse algas kell:18:34. Nagu juba mainisin asus K-punkt Läti poolel, nii esmalt Valka poolt uudistama asusingi. Ega linnapildis suurt vahet kahe riigi vahel arusaadav nagu polnudki kui v.a tänavasildid, mis ühel poolel olid Läti keeles ja teisel Eesti keeles. Linn tundus kui tükike raamatust Tagahoovis. Pisikesed puumajad koos avalikult läbipääsetavate hoovikestega ja seal olevate puukuuride ja pesunööridega. Armas. Oleks kindlasti toredam olnud, kuid vihm, mis startide alguses algas, rikkus osakese meeldivast olemisest. Kaarel saavutas oma klassis 3 koha ja ei olnud tulemusega rahul. Kaotus oli küll napp, aga siiski. Markusele õnnitlused esikoha puhul! Liinat pole üldse kaasas- tema otsustas klassieskursiooni kasuks ja on hetkel teel Taevaskotta, et Ahja jõel üks põnev kanuumatk teha. Ööbime taaskord Koni veskis. Siin oli nii palju rahvast, et esialgu majutati meid heinalakka ja seda otses mõistes. Aga kuna ilm oli niiske, tuuline ning külm, siis majutati meid ümber sinna, kus olime ka eelmine kord, kuigi, kogu veskikompleksi majutusmaja oli teise seltskonna poolt broneeritud. Nimelt toimus siin suur juubel ja osa külalisi jäi ööseks, aga vist mitte kõik. Täna toimuvad Emv Rutu mägedes.

Hiirte Kuningriigist

Enamusele eestlastele jäi eelmine nädalavahetus meelde märksõnaga Eurovisioon, paljudele o-sõpradele olid olulised baltikad, mina lootsin siduda esimese teisega ja seda täiel rinnal nautida, aga saatusel olid minuga hoopis teised plaanid. Nädalavahetuse "au", minu mõtetes ja tegevustes said pisikesed pika sabaga olendid - hiired. 

Kui alustada algusest, siis suvilasse minnes oli juba ammu teada fakt, et hiirtel on kuidagi õnnestunud end köögikappi sisse smuugeldada ja seal talvel hävitustööd korraldada. Ühesõnaga ees ootas kapi koristus ja nõude pesemine. Selleks tööks olin valmis ja kohe reedel ma ka selle ebameeldiva töö ära tegin. Hingasin kergendatult - tehtud. Edasi ma nii detailidesse ei laskuks, kuid järgmiseks leidsime voodi alt hiirepesa koos pimedate poegadega, laupäeva pärastlõunal pesime jälle köögikappi ja pühapäeva hommikul õnnistati meid veel ühe hiirepojaga, seekord oli leiukohaks tekikott. Täielik Hiirte Kuningriik oli meie majapidamises, aga oodake vaid, te pisikesed  kuningriiklased Itti tuleb varsti maale ja siis on pidu läbi.

Eurovisiooni vaatasime  naabrite juures ning elasime Otile kaasa. Tubli poiss, Ott! Eestile üle hulga aja taas arvestatav koht. 

Liina oli koondisega Siguldas ja saavutas tubli 6 koha ning oli Eesti W16 esindusnaiskonnas ankrumeheks, tuues oma naiskonna viiendana finishisse. Tuli teine rõõmsal meelel koju ja oli võistlusega ülimalt rahul. 

Kaarli plaan Baltikale jõuda sel aastal veel ei realiseerunud, kuigi ta hooaja alguses lootis sinna pääseda. Aga pole midagi, järgmine aasta vasta pääseb. Jooksvaks aastaks on tal aga ospordiks uus eesmärk... , eks näis kas tal plaan ka õnnestub. 

Maal sai lisaks hiirtega jamamisele veel muru niidetud, istutatud, rohitud jne. Kaarel veel trimmerdas ja saagis mõned puud maha. Kui natuke vinguda, siis sääski on ikka kole palju ja rohi kasvab ka ilmatumal kiirusel. See-eest ilm oli mõnusalt soe.
Minule, aga meeldis aga Läti laul.