 |
| Ruqueforti juustukoobas |
 |
| Labürüntmetsas |
4 võistluspäeva oli läbi ja käes oodatd vaba päev. Kuna Tour de France sai eelmisel õhtul nähtud, siis jäime Millau ümbruskonda kaema. Etteruttavalt võin öelda, et ega me palju ei jõudud näha ja käia. Ennelõunal käisime Rouqueforti juustukoopas.
Teise tegevusega võtsime suuna üles mägedesse, kus plaanisime teha matka Labürüntmetsas. http://www.montpellierlevieux.com/fr-fr/accueil.aspx . Meie kahjuks keeras ilma ära- hakkas sadama. Tuul oli juba enne sadu päris tugev ja tuulepealsetel kaljudel koos vihmasajuga, oli olemine ikka väga külm. Ei tea ju ka neid kohalikke olusid mägedes, et kui pikad need sajuhood on ja kaua need kestavad? Meie õnneks sadu mõneks ajaks lakkas ja me julgesime rajale minna, mõne aja möödudes saime uue vihmavalingu kaela. Matkast endast suurt rohkemat kirjutada polegi, laen siia üles pildi rea. Tegemist on paekivi kaljudega, mille on tuul ja vesi aegade jooksul selliseks vorminud. 
Peale matka tekkis hulludel mõte järgmisel päeval tagsi tulla, et teha julgestuse ja grupijuhiga läbi Via Verrata 2,5 h ronimis-, turnimisrada avakaljudel. Andresel ja Kaarlil oli selleks vaja kolmandat kätt, sest min grupp peab olema 3 inimest. Loomulikult loodeti Liina peale, kuid Liina ei tahtnud, siis hakati mind moosima. Kuid minul olid reede õhtuks hoopis teised plaanid - minu soov oli külastada linnakest La Couvertoirade pildid külakesest. Lõpp hea kõik hea: külakest läksime vaatama kohe peale matka lõppu ja Via Verratale läksime peale 4 võistluspäeva lõppu ja kolmandaks käeks sain mina.
La Couvertoirade linnakesse sõitsime ligi tunni, kuigi kilomeetreid oli ainult 44. GPS juhatas meid väikestele mägiteedele, kuhu polnud lubatud ei matkabusse ega üle 3,5 t sõidukeid. Tee ise oli fantastiline: kitas, maaliliste vaadetega, käis ikka sinka-vonka mäe nõlvast all ja üles, läbides oma teekonnal ka mõne väikelinna. k.a Nanti, kus jooksime pühapäeval sprinti.
Nagu olen ka varemalt kirjutanud, siis ilm on meil viimastel päevadel väga külm olnud. Võistluspäevadel oli 12-14 kraadi, on olnud väga tuuline ja ka vihma ja äikest on pakutud. Linn oli kui Grimmi muinasjutust. Lihtne oli linnatänavaile kolme musketäri kuju endile silme ette manada ehk linn oli väga keskaegne. Kahjuks ei suutnud me linna väga nautida, sest kõhud olid meil tühjad ja ilm oli külm - olime ju Prantsusmaal ja kodust välja minnes eeldasime, et ilm tuleb pigem palav kui külm. Kõhud saime täis kangialusest pizzabaarist.
Liina pildid album on siin. Väga hea kaameraga tehtud.
Pidupäeva sündmusi nägime hommikul linnast väljasõidul, kui kohaliku pasunakoori etteastest mööda sõitsime. Öösel enne magamaminekut kuulsime ka linnas lastavat ilutulestikku. öisetest sündmustest teavitasid meid hommikul kodused. Artikkel. Mitmed sõbrad ja tuttavad, kes teasid, et oleme Prantsusmaal, tundsid huvi meie käekäigu pärast. Nii armas neist :) Siinkohal võimegi kõigile kinnitada, et asusime Nicest umbes 400 km kaugusel kauge, kaugel turisimipiirkonnast. Järgmisel päeval meil võistlused ära ei jäänud, kuid viimasel päeval jooksime hukkunute mälestuseks O-France särkides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar