Reede varahommikul startisime Tallinnast - ees ootas 7h pikkune sõit Liepajasse, Lätti. Reisile kuluvat aega vaadates tundus, et et googlemaps ajab oma sõidu kestusega jama, kuid tõesti just nii palju aega kuluski meil kohale jõudmiseks. Väikese söögipeatuse tegime Riiasse sissesõidul Alfa kaubanduskeskuses. Olime sealt eelnevalt kordi mööda sõitnud, kuid sisse astusime esmakordselt. Meile keskus meeldis, eriti hea oli söögikohtade ringjas lahendus. Soovitan peatuskohana seda kindlasti kasutada, kui vajate teel söögikohta.
Sõit kulges rahulikult ja eelmise aasta mälestused halvast teest, ei tundunudki sel korral nii hullud. Küllap on omaosa sellest, et värskelt on meeles Bulgaaria teeolud. Läti teed on kindlasti paremas seisus kui Bulgaaria teed.
 |
| treeningkaart |
Kohalejõudes külastasime kõigepealt võistluskeskust, kus saime umbkeelse korraldaja käest treeningkaardid. Edasi sõitsime mõne kilomeetri kaugusele treeningmaastikule. Poisid tegid raja, joonistasid kaardile ka liblika, et treening liiga lühike poleks, ja kirsiks tordile joonistasid ühe lisapunkti, mis viis kaardi kõrgeimasse punkti - mäe otsa. Mina tegin ka 4km ringi - eesmärgiks oli võtta vähemalt 1 punk ning jõuda mere äärde. Valituks osutus punkt (38). Väike ponnistus läbi rohelise, rannamänniku ja nii tõusingi 5-6 meetri kõrgusele rannavallile. Ülevalt avanev vaade oli suursugune - kilomeetreid pikk valge liivaga mererand ja ei ühtki hingelist. Käisin mööda valli kuni majadeni ning pöördusin tagasi parkimisplatsile. Liina juba ootas ja poisid olid kohe tulemas, sest mäe otsast kostusid tuttavad hääled teele.
 |
Nüüdseks oli parkimisplatsil juba rohkem autosid - kõigil prismad peegli küljes. Oleg ja Co polnud aga veel saabunud. Teise reisiseltskonnaga peeti õhtujooksul mitmeid kordi telefonivestlusi: "kuhu läheks, mida teeks, kus kokku saaks jne", kuid need jäid kõik lihtsalt jutuks. Lõpuks saime teada, et nende ööbimispaik asub meie Helvita hotellist 1,7 km kaugusel lõunas. Ööbimise organiseerimine oli seekord igasugu tõrkeid ning mitmeid arusaamatusi täis. Algul pidime võtma korraldajate poolt pakutud koolimajutuse, kuid siis selgus, et reede õhtuks nad majutust ei paku. Edasi otsustasime, et mis siis ikka majutume siis SportHotellis - 2 ööd viiele 80 Eur kokku. Bookingus sai broneeritud ja asi Ants nagu öeldakse. Hommikusöögi organiseerimise tõttu võtsin hotelliga ka meilitsi ühendust, kus selgus tõsiasi, et booking.com oli hotelli ülebroneerinud ja meil nende hotellis vaba kohta pole. Loomulikult pakuti meile juba makstud raha eest teist ööbimist ja nii me Hotell Helvita mini-lux tubadesse sattusimegi. Meie kasutuses on 2 kahetoalist mini-lux tuba, millest mõlemad koosnevad 2 toast ja eraldi dussiruumist ning WCst. Tagaõues on kinnine suletud parkla. Hotell ise asub peaaegu linnasüdames. Igaljuhul aitäh bookingule, väga hea valik.
 |
| Liepaja kesklinnas |
Õhtul läksime linna vahele uitama, et otsida mõni õhtusöögipaik ning vaadata üle kaardil näidatud hommikusöögikohad. Linn on armas, kuid hetkel suht inimtühi. Eriti toredad on vanad teesillutised. Enne hotelli tagasijõudmist külastasime veel poodi, sest poisid arvasid, et nemad söövad hommikuks jogurtit ja banaani ning müslit.
Hommikul külastasime Liinaga söögikohta "Lotte" - heade hindade ja maitsvate söökidega söögkohake turu vahetusläheduses. Loomulikult käisime ka turul, kus käis vilgas kauplemine. Letid olid täis Leedust pärit rohelist kraami : salatilehti, sibulaid, spinateid, maitsvaid redised jms. Ostsime ka kimbu rediseid, mis maitsesid oma väljanägemise vääriliselt. Otsustasin, et peale homset võistlust käime turult läbi ja ostame ühtteist rohelist kaasa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar