Libahundi jälg - Aegviidus

Enne põhjalikumat kirjeldust panen vaatamiseks üles meie pildid. Kel soovi sealt mõni endale napsata, palun väga. Kaardi ja marsruudi riputan üles ehk peale puude riita ladumist.
Meie pildimaterjal

*********

Reedene ilm oli väga halb: külm, vihma sadas, kõva tuul jne. Ilmajaama lubadus suvesooja ilma laupäevaks tundus kui järjekordne ilmaennustajate ämber. Hommikul aknast väljavaadates tundus ämbriversioon täiesti tõepärasena. Sutsu enne starti hakkas ilm paranema ja rajal olles saabus ka lubatud ilus ilm. Enne starti oli sebimist palju: olime ju oma pere mitme võistkonna peale ära jaganud. Kõik osapooled oli tarvis koos kõigi vajaminevate asjade ja materjalidega stardivalmis saada.

Hp-Sport Team Plus - hetk enne stardipauku
Võistkodade hajutamise eesmärgil või orienteerujate geograafia teadmiste proovile panekuks olid korraldajad esimese mõtlemist vajava ülesande starti pannud. Iga võistkonna ees lebas valge leheke, mille ümberpööramisel pidi kohanime seostama maakonnaga. Valikuid oli mitu. Igal vastusel oli kindel punktisumma, millede kokkuliitmisel tekkinud arvuga kontrollpunkti numbris oli tarvis teha esimene märge. Õige sooritus andis koheselt 5 punkti. N: Räpina, Orissaare, Kiviõli, tamsalu, Põltsamaa, Tõrva, Paide jne. Meie võistkond sai 5 punni stardist kohe kätte. Edasi läksime kohe valesti ega suutnud end kohe kuidagi kaardi ja maastikuga kokku viia. Lõpuks leidsime end 82 viia tee pealt. Esimeses lisaülesande punktis oli otseloomulikult suur saba tekkinud. Kõik tahtsid hirmsal kombel sinna kõrgele torni otsa ronida. Lastevõistkond oli just meie saabumise ajaks oma järjekorra korra saanud. Võistkond Vesilinnud kohe nende taga. Kuna meie võistkonnast keegi torni ei kippunud, siis läksime oma matkagrupiga edasi järgmisesse punkti. Edasi sai võetud 26 ja 83. Jällegi olime Andrese ja Triinuga punkis koos. Lisaülesande sooritas Heidi. 35 arvasin olevat mäe otsas, aga oli hoopis all orus. 81 ootas meid oodatult kanuu etapp. Oli tarvis mälu järgi õige punkt vastaskaldalt võtta. Kuna punkte oli mitu, siis tuli kaart väga täpselt meelde jätta. Kanuusse läksime 3: Heidi, Markus ja Kris. Asimuudi võtmisega läks mul vist natuke mööda, nii et Heidil ikka andis meie augukest otsida. Tagasi kaldale jõudes jõudsid sinna ka: Kirke, Märten ja Tomi. Hiljem kohtasime seal ka Kerdat ja Kaid. Kõik olid rõõmsameelsed ja võistluse senise kuluga rahul. Edasi otsustasime vasaku serva kasuks ja tee viis meid 56 punti Määramäele. Sealt edasi jõudsime oma teevalikute kõige ebameeldivamasse ossa: nimelt sohu. Pläta-pläta läbi soo, pori ja võsa viis tee meid 30sse. Mihkel vaeseke ei tahtnud seal soos mütata ja Heidi oli sunnitud teda kandma. Edasi 62 ja Venemägi. Valisime kõige suurema lohu kustkaudu sinna mäele minna. Tõusumeetreid saime vist maksimumi. Sealt mööda Piibe mnt 38ndasse ja edasi sinna tagasi kust alustatud sai 82, sooritama lisaülesannet, mis algul tegemata jäi. Algul proovis Markus. Ronis aga kribinal üles ja tuli alla: väidetavalt talle ei öeldud, et punktide Samaaegselt 83 punktis: nii vastaseisus ülesannet ka sooritati.

saamiseks tuleb köiega alla laskuda. Edasi võitles Heidi oma sisemise minaga, kas minna ja proovida ise. Kange naine ronis üles. Üleval iseendaga võideldes tuli lõpuks köiega alla. Võiskond teenis 5 lisapunkti. Vahepeal, oli aga Mihkel teadmata suunas ära kadunud. Kõigile teadaolevatele võistkondadele helistades, saime teada, et ükski neist pole veel finisheerinud ja Mihkli oletatav finishis olemine kinnitust telefoni teel ei saanud. Tõttasimegi kiiruga finishi poole. Peale finishipunkti võtmist leidis Heidi Mihkli auto juurest. Viimane oli mälu järgi oma kilomeetri jagu maad iseseisvalt võisluskeskusesse tulnud. Tubli poiss! Ainult, et ta oleks ju võinud öelda. Edasi jäime teisi ootama. Supikausi juurest avanes suurepärane vaatepilt finishipunktile. Kõikide oodatavate võistkondade lõpuspurt sai minu fotokaga jäädvustatud v.a 1.

Oli tore võistlus, suurepärane ilm ja vapustavad kaasvõistlejad!